Obsah (11)

§ 310§ 182§ 175§ 180§ 159§ 181§ 126§ 309§ 179§ 2742§ 306

Kriminaalasi nr. 1-17-3167 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Tallinna kohtumaja 27.11.2018.a. Tallinnas Kohtunik Sekretär Tõlk Prokurör Kaitsja Kannatan

§ 310lg 2 alusel jätta D G tsiviilhagi läbi vaatamata.

Rahuldada osaliselt Y Pi hagi Deniss Västriku vastu varalise kahju väljamõistmiseks. Välja mõista Deniss Västrikult

§ 310

lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel Y Pi kasuks varaline kahju 3222.75 eurot, millest 2480 eurot hammaste raviga seonduv, 317.43 eurot silmaoperatsioon Läti Vabariigis, 18.42 eurot ravimid, 301.70 eurot ööbimine hotellis Läti Vabariigis 17.08.-18.08.2014.a koos parkimistasuga ja 105.20 eurot kütuse kulu. Jätta rahuldamata Y Pi hagi Deniss Västriku vastu varalise kahju nõudes summas 71139.30 eurot (kahest lepingust tulenev saamata jäänud tulu 70 000 eurot ja elamine hotellis Läti Vabariigis 18.08.-22.08.2014.a. koos parkimistasuga summas 1139.30 eurot). Välja mõista Deniss Västrikult Y Pi kasuks viivis rahuldatud põhinõudelt (3222.75 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte enam kui 3222.75 eurot. Välja mõista Deniss Västrikult VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaraline kahju 800 eurot Y Pi kasuks. Tsiviilhagi menetlemisega seonduvate menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Lugeda Deniss Västriku poolt valitud kaitsjale makstud tsiviilhagi menetlemisega seonduvast tasust summas 1368 eurot mõistliku suurusega tasuks 1080 eurot.

§ 182

lg 3 alusel jätta Denis Västriku mõistliku suurusega menetluskuludest (1080 eurot) 4,3%, s.o 46.44 eurot Deniss Västriku enda kanda.

§ 182

lg 3 alusel jätta Deniss Västriku mõistliku suurusega menetluskuludest (1080 eurot) 95,7%, s.o 1033.56 eurot Y Pi kanda. Välja mõista Y Pilt Deniss Västriku kasuks menetluskulu 1033.56 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda Y Pil Deniss Västrikule hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult (1033.56 eurot) käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 1033.56 eurot. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Deniss Västrikult riigituludesse: 1)

§ 175lg 1 p.

9 alusel sundraha – 750 eurot; 2)

§ 175lg 1 p.

3 alusel isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisi ( akt nr 16E-AOK0003 – 21.11.2016) maksumus summas 271 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 1021 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: esimesel 11 kuul tasuda igas kuus 85 eurot, 12. kuul 86 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

§ 159

lg 3 kohaselt makseinfo (koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Deniss Västrikule eraldi dokumend.

§ 180lg 3 alusel jätta isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 15E-Põ

I0166 – 08.10.2015) maksumus summas 84 eurot riigi kanda. 2

§ 181

lg 1 alusel hüvitada Deniss Västrikule seoses D Gga seotud episoodis õigeksmõistmisega õigusabikulud summas 14 364.27 eurot (5963.04 eurot kohtueelses menetluses ja 8401.23 eurot kohtumenetluses) Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest. Deniss Västriku taotlus õigusabikulude hüvitamiseks Y Pi episoodis jätta rahuldamata. Kulud jäävad Deniss Västriku kanda. Kannatanu esindaja kulud: Välja mõista Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest kannatanu esindaja õigusabikuludest Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ poolt osutatud 3149.02 eurost 2959.71 eurot ja AiWil Õigusbüroo OÜ poolt osutatud 5332.80 eurost 5188.80 eurot, kokku 8148.51 eurot (sh käibemaks) D G kasuks. Õigusabikuludest jätta välja mõistmata Hansa Law Offices OÜ arve nr 818 - 13.08.2015.a. summas 189.31 eurot (käsundusleping Losttreasure OÜ-ga) ja AiWil Õigusbüroo OÜ arve nr 17/2018 - 21.06.2018.a. märgitud summast 144 eurot sh käibemaks (lugeda põhjendamatuks kuluks 1 h 30 min: 21.04.2017.a. eelistungist maha arvata 1 h ja 24.08.2017.a. eelistungist maha arvata 30 min). Jätta kannatanu esindaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks seonduvalt Y Pi episoodiga läbi vaatamata seoses menetluskulude taotluse hilinenult esitamisega. Asitõendid CD-plaat turvakaamera videosalvestusega ja CD-plaat helisalvestisega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) –

§ 126lg 3 p1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Süüdistus 29.03.2017.a. süüdistusaktis süüdistatakse Deniss Västrikut selles, et tema ööl vastu 15.07.2014 tungis Vene Föderatsioonis, Sankt-Peterburgis, xxx asuvas korteris kallale oma elukaaslasele D Gle, lõi viimast korduvalt pähe ja näkku, kägistas D Gt ning väänas viimase õlga, tekitades D Gle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Sellise tegevusega pani Deniss Västrik toime KarS § 121 (alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 2 p. 2) järgi kvalifitseeritava kuriteo. 12.06.2018.a. süüdistusaktis süüdistatakse Deniss Västrikut selles, et tema 04.08.2014 kella 11.10 ajal Tallinnas, Tornimäe 7 autoparklas peksis korduvalt käte ja jalgadega Y Pi pea ja näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mis kestavad vähemalt neli nädalat. Oma tegevusega pani Deniss Västrik toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, s.o KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 Kohtu seisukoht 21.06.2018.a. kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest Deniss Västriku poolt 15.07.2014.a Venemaa Föderatsioonis Sankt Peterburis x asuvas korteris D G kehalise väärkohtlemise episoodis ja seda põhjusel, et nimetatud tegu ei ole käesoleval ajal Vene Föderatsioonis enam karistatav kuriteona.

§ 309

lg 2 kohaselt tingib prokuröri loobumine süüdistusest isiku õigeksmõistmise ja eeltoodust tulenevalt mõistabki kohus Deniss Västriku 15.07.

1. a episoodis KarS 121 (alates 01.01.2015.a. KarS § 121 lg 1 p 2 ) järgi õigeks. 12.06.2018.a. süüdistusaktis esitatud 04.08.2014.a. episood. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tuvastatu kohaselt olid süüdistatava Deniss Västriku ja kannatanu Y Pi omavahelised suhted
2. aasta augustis pingelised. Põhjuseks oli Deniss Västriku poolt 15.07.2014.a Peterburis oma endise elukaaslase D G suhtes väidetavalt vägivaldne käitumine. Kuigi Y P väitis kohtuistungil, et nende vahel ei ole üldse mingeid suhteid, otsis ta siiski 2014.a. juulis-augustis Deniss Västrikuga kohtumist, et temaga rääkida ja pöörduda tema südametunnistuse poole. D Gst sai 2015.aasta septembris Y Pi abikaasa. 04.08.2014.a. kohtusid Deniss Västrik ja Y P Tallinnas Tornimäe 7 maa-aluses autode parklas. Süüdistatav elas Tornimäe 7 majas ja parkis oma sõidukit maja all parkas, Y P sõitis tol hommikul parklasse sellepärast, et läks treeningule ja tal oli selles autoparklas oma kinni makstud koht. Kohus ei nõustu kaitsja väitega nagu ilmneks turvakaamera salvestiselt, et Y P ootas seal Deniss Västrikut. Ehkki Y P enne 04.08.2014.a. otsis kontakti Deniss Västrikuga, on kohus seisukohal, et süüdistuses nimetatud kuupäeval kohtusid nad parklas juhuslikult. Turvakaamera salvestusest nähtuvalt oli Deniss Västrik Y Pi parklasse sisse sõites juba eelnevalt seal ning Y P, nähes Deniss Västrikut oma auto juures seismas, peatus viimase auto taga. Menetlusosaliste vahel tekkis esimene vaidlus selles, kes tegi Y Pi auto juhipoolse ukse lahti. Deniss Västrik ütles, et Y P tegi auto ukse ise lahti ja astus autost väga enesekindlalt välja. Y P on aga selgitanud, et kui ta peatus, tuli Deniss Västrik auto juurde, võttis käega auto käepidemest kinni ja tegi ukse lahti. Selle vaidlusaluse küsimuse lahendab Tornimäe 7 parkla kaamera 04.08.2014.a ajavahemiku kella 11.09.19-11.16 kohta koostatud vaatlusprotokoll, mille kohaselt sõidab kell 11.09.19 parklasse must maastur (J Pi oma), keerab paremale, jääb seisma keset teed. Autode vahelt tuleb heleda särgiga mees juhiukse juurde ja avab selle. Juht tuleb välja ja mehed jäävad ilmselt omavahel rääkima. Ka kohtuistungil vaadatud Tornimäe 7 maa-aluse parkla turvakaamera salvestustelt on näha, et Deniss Västrik kõnnib Y Pi auto juurde ja avab Y Pi auto juhipoolse ukse. Kuigi kaamera on asunud neist kaugel ja tegevus ei ole väga selgelt näha, võib seda järeldada Deniss Västriku käe liigutusest auto ukse suunas ja tagasiastumise sammust. Tõendamiseseme asjaoluna ei oma tegelikult tähtsust, kes Y Pi auto ukse avas, kuid kuna selline vaidlus kohtus oli, siis annab kohus sellele omapoolse hinnangu, lugedes tõendatuks, et auto juhiukse avas Deniss Västrik. Peamisteks vaidlusalusteks teemadeks menetlusosaliste vahel olid esiteks, mis toimus Y Pi ja Deniss Västriku vahel peale Y Pi autost väljumist ja vahetult enne intensiivset löömist Deniss Västriku poolt ja teiseks, kas Deniss Västrik viibis hädakaitseseisundis ja kas Y Pi suhtes vägivalla tarvitamine kujutas endast hädakaitset. Deniss Västrik ise end temale inkrimineeritud süüteos süüdi ei tunnista. Tema kaitsepositsioon seisneb selles, et ta tegutses hädakaitseseisundis. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt tundis ta 04.08.2014.a. Tornimäe 7 maa-aluses parklas Y Pi käitumises ähvardust. Kokkuvõtvalt seisnes ähvardus Y Pi üleolevas patroneerivas käitumises, ürituses lüüa teda parema käega, millest ta kõrvale põikas. Vastuseks sellele andis ta Y Pile parema käe rusikaga tugeva löögi alt üles keha 4 keskossa, maksa piirkonda, millest Y P kummardus ning hoides kahe käega löögi saanud kohast kinni, liikus tema poole. Seda liikumist hindas süüdistatav kui agressiooni tema vastu ning sellest tingituna jätkas ta Y Pi löömist põlvega, rusikatega. Kui P oli auto istmele kukkunud, lõi ta teda veel auto uksega vastu pead ja jalgadega vastu jalgu, et ta ei saaks autost välja tulla. Kannatanu Y Pi ütluste kohaselt tuli Deniss Västrik tema auto juurde, tegi oma käega auto ukse lahti ja käskis autost välja tulla. Kui ta väljus autost, seisis Deniss Västrik umbes 1,5 meetri kaugusel ja ütles, et ma ei topiks oma nina tema suhetesse Dga, et kui kaks koera omavahel kaklevad, siis kolmas koer ei sekku vahele. Seega toimus nende vahel vestlus D Gga seoses. Vestluse käigus ei tõstnud Y P häält ega oma kätt, ei ähvardanud ega püüdnud süüdistatavat lüüa. Selgitas Västrikule, et D G suhtes vägivalla tarvitamisega seoses ei saa ta jääda ükskõikseks ja kui Västrik püüab Dt edaspidi jälitada või survestada, siis ta tahab, et D ei oleks üksi, vaid saaks end tunda kaitstuna. Vastuseks oli ebatsensuurne väljend, mille peale Y P hakkas naerma. Edasi järgnes Deniss Västriku poolt löökide seeria kätega, põlvega. Põlvega löömine toimus nii, et Deniss Västrik võttis Y Pil kahe käega kukla tagant kinni, tõmbas teda ettepoole ja lõi põlvega vastu nägu. Peale seda oli ta mitme sekundi vältel teadvuseta. Järgmisena mäletas, et tema pea oli auto ukse nurga vahel ja Västrik lõi teda uksega vastu pead. Vastupanu kannatanu ei osutanud, selline rünne oli talle ootamatu, ta tundis hirmu, tundis valu lõuas, silme ees läks uduseks, pea käis ringi. Kuulis ühe mehe häält, mille peale Västrik lõpetas löömise. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja J M. Tema konflikti algust ei näinud, nägi kui konflikt hakkas lõppema. Tema nägi süüdistatava poolt kannatanu intensiivset peksmist käte ja jalgadega, jalgadega autosse lükkamist. P istus juhiistmel, ei saanud ennast kaitsta, sest oli juba ebaadekvaatne. Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu ja hädakaitse on tegu, mis on vajalik selle õigusvastase ründe tõrjumiseks. Kuna turvakaamera lindistuselt ei ole nähtav füüsilise konflikti algus, ei ole selle kohta, kas Y P tõstis käe löögiliigutuseks või mitte, objektiivseid tõendeid, on üksnes süüdistatava ja kannatanu vastandlikud ütlused. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui uskuda Deniss Västriku ütlusi Y Pi poolt tema suunas käega tehtud löögiliigutuse kohta, mida süüdistatav pidas temavastaseks ründeks ja hinnata vastulööki kannatanu kõhupiirkonda kui hädakaitset, siis kogu järgnevat intensiivset vägivalda Deniss Västriku poolt ei saa kuidagi pidada hädakaitseseisundis toimepanduks. Kohus ei saa nõustuda süüdistatava seisukohaga selles, et peale süüdistatava poolt antud tugevat lööki maksa piirkonda, peale mida Y P, olles ettepoole kallutatud asendis ja hoides kahe käega kõhust kinni, kujutas Deniss Västrikule ohtu, millele tuli reageerida jõulise ja intensiivse peksmisega. On igati loomulik, et tugevajõuliselt kõhupiirkonda löömisega kaasneb valu, millele kannatanu reageerib kõhust kinni haaramisega ja enda ettepoole kallutamisega või kummardumisega. See on üldteada asjaolu. Seega on kohatu ja ebausutav Deniss Västriku väide, et ta pidas Y Pi sellist kehaasendit agressiooniks ja seda isegi juhul, kui Y P liikus mõnevõrra tema suunas. Tugeva löögi tõttu ei ole sugugi välistatud ka mingil määral tasakaalu kaotus. Sellises seisundis inimene ei ole valu tõttu võimeline mõnda aega teist isikut lööma, mistõttu ei kujutanud Y P Deniss Västrikule mingisugust ohtu. Deniss Västriku järgnev tegevus on turvakaamera salvestiselt, mida kohtus vaadati, hästi näha. Ta lööb intensiivselt käte ja jalgadega Y Pi. Kannatanu vastupanu videosalvestuselt ei nähtu. Kohtuistungil ütlusi andes Deniss Västrik väga ilmekalt ka demonstreeris, kuidas ta lõi korduvalt Y Pi. Süüdistatav ise kirjeldas oma lööke järgmiselt: esimene löök oli põlvega vastu pead, mis 5 arvatavasti tekitas põhilisi vigastusi, siis lõi kaks korda rusikatega vastu pead ja siis põlvega vastu keha korpust nii, et kannatanu kukkus auto istmele tagasi. P, istudes autos oli nokaudis. Seejärel lõi auto uksega vastu kannatanu pead, et ta autost välja ei tuleks. Kui Y P üritas autost välja tulla, siis lõi jalaga vastu kannatanu jalgu ja lükkas veelkord ukse kinni. Y P ise kõike ei mäleta. Tema ütlustest tuleneb, et mitme sekundi vältel olin teadvuseta, järgmine hetk, mida mäletan, oli see, et pea oli auto ukse nurga vahel ja Deniss Västrik lõi teda auto uksega vastu pead. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Deniss Västriku-poolset peksmist peale kannatanu kõhupiirkonda löömist ei saa käsitleda hädakaitseseisundis toimepanduna, sest isegi juhul, kui Y Pi väidetavat käeliigutust hinnata ründena, oli peale Deniss Västriku poolt antud esimest lööki kõhupiirkonda kannatanu väidetav ründetegevus lõppenud. Deniss Västrik on kohtuistungil väitnud, et kartis koeri, kes olid Y Pi autos ja kartis, et tema autos pagasiruumis võib olla ka relv. Mis puutub süüdistatava ja tema kaitsja sellesse väitesse, et Deniss Västriku hirm põhines asjaolul, et süüdistatava teadmisel omab kannatanu mitmeid tulirelvi ning on nende praktilises kasutamises väga vilunud, kuna tegeleb pikemat aega aktiivselt võitlusliku iseloomuga laskespordialaga- practical- laskmisega, siis ilmnes kohtuistungitel, et sellise spordialaga tegeleb ka süüdistatav. Seega nii süüdistatav kui kannatanu võisid karta kummalgi poolel tulirelva olemasolu. Ei Y P ega Deniss Västrik ei ole väitnud kannatanu suundumist auto pagasiruumi poole, kus võis Deniss Västriku arvamuse kohaselt olla tulirelv. Sellist võimalikku liikumise suunda ei nähtu ka sündmuskoha turvakaamera salvestuselt. Y Pi ütlustest tuleneb, et alles peale 2014.a. intsidenti hakkas ta relva kaasas kandma. Kohtu hinnangul on süüdistatava kaitsepositsiooni väide otsitud, et kinnitada võimalikku kaitseversiooni hädakaitseseisundis olemises. Kannatanu Y P tundis löökidest valu. Tema tervisekahjustused, mis olid saadud 04.08.2014.a. kella 11.10 ajal Tallinnas Tornimäe 7 autoparklas, on tõendatud isiku ekspertiisiaktiga nr 15EPõI0166, milles eksperdiarvamuse kohaselt on tuvastatud peaajuvapustus, ninaluu murd, parema silmakoopa põhja murd, põrutushaav parema silma alalaul, parema näopoole turse ning kahe lõikehamba murd. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid on pikaajalise kuluga- nende paranemine kestab rohkem kui 4 kuud. Süüdistatava taotlusel tehti kohtueelses menetluses täiendav isiku ekspertiis (akt nr 16EAOK0003) ja selles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt ei põhjustanud 04.08.2014.a. Y Pile tekitatud vigastused vähemalt 4 kuud kestvat tervisehäiret. Kannatanule tehti seoses silmakoopa põhja murruga operatsioon ning talle olid väljastatud töövõimetuslehed: 19.08.2014.a RAS Pauls Stradinši Ülikooli Kliinilise Haigla poolt alates 18.08.2014 kuni 27.08.2014, perearst S.S poolt kaks töövõimetuslehte 02.09.2014 kuni 01.10.
3. ja 02.10.2014 kuni 09.10.2014.a. Seega 04.08.2014.a. Deniss Västriku poolt Y Pile tekitatud tervisekahjustus kestis vähemalt neli nädalat. KarS § 5 lg 2 põhimõtetest lähtuvalt peab isiku tegu olema karistatav nii teo toimepanemise ajal kui ka pärast seda kuni kohtuotsuse tegemiseni, kusjuures tegu kvalifitseeritakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Y Pi suhtes toimepandu vastab 04.08.2014.a. kehtinud KarS §-s 121 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule. Subjektiivsetelt tunnustelt pani Deniss Västrik kehalise väärkohtlemise toime kavatsetult. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. 6 Deniss Västrik tegutses tahtlikult, sest löömine rusikatega, põlvega, jalgadega, vastu pead auto uksega on eesmärgipärane tegevus. Kuivõrd viimase ekspertiisiga (akt nr 16E-AOK0003) tuvastati, et 04.08.2014.a. Y Pile tekitatud vigastused ei põhjustanud vähemalt 4 kuud kestvat tervisehäiret, siis on kvalifikatsioon KarS § 121 õige. Alates 01.01.2015.a. näeb KarS § 121 lg 1 ette karistuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kvalifitseeriva tunnusena näeb lõige 2 ette karistuse, kui tekitatud tervisekahjustus kestab vähemalt neli nädalat. Kuivõrd Y Pile tekitati kehalise väärkohtlemisega valu ja tekitatud tervisekahjustus silmakoopa põhja murru näol kestis vähemalt neli nädalat, siis käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni kohaselt on Deniss Västriku tegu karistatav KarS § 121 lg 2 p 1 järgi. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistamine 04.08.2018.a. kehtinud KarS § 121 sanktsioon nägi ette karistustena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kehaline väärkohtlemine on jätkuvalt karistatav ka käesoleval ajal. KarS § 121 lg 2 p 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt, kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. (RKKK 3-1-124-07) Kohus leiab, et kuriteo tehiolud ja süüdlase isik võimaldavad mõista Deniss Västrikule kergemaliigilise karistuse. Ta ei ole varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu kohus leiab, et eelnevalt kriminaalkorras karistamata isiku suhtes ei ole vajalik koheselt kohaldada rangemaliigilist karistust. Rahalise karistuse suuruse määramisel arvestab kohus, et tegemist oli ühe kuriteo episoodiga ja kuna süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt oli tema päevamäär küllaltki suur (2012.a päevamäära suuruseks 28.30 eurot), leiab kohus, et mõistetav karistus võib jääda KarS § 44 lõikes 1 sätestatud päevamäära raamidest (30 kuni 500) keskmisest väiksemaks. Kohus mõistab Deniss Västrikule rahalise karistuse 100 päevamäära s.o 2830 eurot. Kuivõrd prokurör, taotledes süüdistatavale küll rangemat karistusliiki, leidis, et karistust võib kohaldada tingimisi, võib kohtu hinnangul ka rahalise karistuse jätta tingimisi kohaldamata. Deniss Västriku tegu on toime pandud üle nelja aasta tagasi. Siiamaani ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud. Seega jätab kohus rahalise karistuse KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata 1-aastase katseajaga. Tsiviilhagi Kannatanu D G on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes kohtu äranägemisel. Seoses Deniss Västriku õigeksmõistmisega D G suhtes vägivalla tarvitamise episoodis tuleb

§ 310lõikes 2 sätestatu kohaselt jätta tsiviilhagi läbi vaatamata.

Kannatanu Y P on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku 74 362.05 eurot ja mittevaralise kahju nõudes kohtu äranägemisel. Tsiviilhagis nõutakse veel viivise väljamõistmist kahjuhüvitiste summadelt (70 000 eurot ja 4 362.05 eurot) ja menetluskulude hüvitamist. Tsiviilhagile on esitatud tõendid, millised asuvad toimikus lehekülgedel 99-

1. 7 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
2. aprilli
3. a otsuse nr 3-2-1-19-11 punktis 12 selgitanud, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Kannatanu Y Pi nõue tugineb samadel asjaoludel (peksmine), millega sisustati süüdistatavale Deniss Västrikule etteheidetavat kuriteokoosseisu KarS § 121 järgi. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav Deniss Västrik pani toime KarS § 121 (alates 01.012015.a. KarS § 121 lg 2 p 1) koosseisule vastava õigusvastase ja süülise teo, mille tagajärjel tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjutuse, mis kestis vähemalt 4 nädalat (kuid mitte kauem kui 4 kuud). Eeltoodust tulenevalt on Y Pi tervisekahjustused põhjuslikus seoses Deniss Västriku tegevusega ja sellest tulenevalt peab Deniss Västrik hüvitama kannatanule tervisekahjustusest tekkinud varalise kahju. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui tekitatud kahju ja süüdistatava teo vahel esineb põhjuslik seos, siis peab kohus tuvastama, kui suur on kannatanul tekkinud kahju ehk kohus peab lähtuma VÕS § 127 lg-s 1 märgitud põhimõttest, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi varalise kahju osas kuulub rahuldamisele osaliselt. Hüvitamisele kuuluvad 2480 eurot hammaste raviga seonduvad kulutused, mille tõendamiseks on esitatud raviplaan. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi 3-1-1-31-12, p 11-12 kohaselt saab kannatanu nõuda ravikulude hüvitamist ka siis, kui ta ei ole neid kulusid veel kandnud, s.t kalkulatsiooni alusel. Läti Vabariigis tehtud silmaoperatsiooni tõendab Läti Vabariigi Pauls Stradinši Ülikooli Kliinilise Haigla epikriis. Riigikohus lahendis 3-3-1-12-06, p 10 on seisukohal, et isikul, kellele on tekitatud tervisekahjustus, on üldjuhul õigus valida endale sobiv raviasutus. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna reeglina alust ainuüksi asjaolu, et kannatanul oleks olnud võimalik kasutada mõne muu raviasutuse odavamaid teenuseid. Kuivõrd Y Pil oli õigus raviasutust valida, on õigustatud Läti Vabariigi kliinikus teostatud tasulise silmaoperatsiooni maksumuse 317.43 eurot hüvitamine talle Deniss Västriku poolt, samuti ka apteegist ostetud ravimite maksumuse 18.42 eurot hüvitamine. Tsiviilhagis nõutakse seonduvalt Lätis silmaoperatsiooni tegemisega 17.
4. - 22.08.2014.a. SIA Hotel Bergs hotellis elamise kulude hüvitamist. Haigla epikriisi kohaselt tuli õmblused eemaldada 7-8 päeva möödumisel pärast operatsiooni. Kohtu hinnangul ei oleks olnud takistusi pärast haiglast väljakirjutamist koheselt tagasi Eestisse sõitmiseks ja õmbluste eemaldamiseks 78 päeva pärast oleks võinud uuesti Riiga sõita, kui õmblusi ei olnud võimalik Eestis eemaldada. Seega on põhjendatud vahetult enne operatsiooni toimumist majutusasutuses viibimise kulu koos parkimistasuga 17.08.-18.08.2014.a, summas 301.70 eurot hüvitamine, kuid peale operatsiooni 8 Riia hotellis elamise kulude summas 1146.30 eurot väljamõistmiseks Deniss Västrikult puudub alus. Kannatanu selgitas Läti Vabariiki ravile autoga sõitmise vajadust ning kohus peab põhjendatuks selleks kulunud kütusekulu hüvitamise nõuet summas 105.20 eurot. Kahe lepingu lõpetamise tõttu saamata jäänud tulu kokku 70 000 eurot ei kuulu hüvitamisele, kuna nõue ei ole põhjendatud. Tsiviilhagi kohaselt sõlmis Y P 07.06.2014.a Vene Föderatsioonis asuva äriühinguga FSK „Lider“ lepingu nr OD 01-06-14 konsultatsiooniteenuste osutamiseks alates 18.08.2014.a., mille eest pidi saama tasu 42 000 eurot. Leping lõpetati 15.08.2014.a, kuna trauma tagajärjel tekkinud töövõimetusest tingituna ei saanud Y P lepingus ettenähtud ülesandeid täita. 01.07.2014.a oli Y P sõlminud lepingu Y Figa individuaalse nõustamise teenuse osutamiseks perioodil 12.08.2014 kuni 30.09.2014, mille eest pidi saama tasu 28 000 eurot. Ka see leping lõpetati 14.09.2014.a samadel alustel. Süüdistatava kaitsja vaidles esitatud nõuetele vastu, leides, et tegemist on nn puhtmajandusliku kahjuga (PUMK), mille deliktiõiguslik hüvitamine on üldtunnustatud seisukoha järgi erandlik, väljendatuna VÕS § 127 lg-s
5. Lisaks tegeles kannatanu aktiivselt spordiga ajal, mil ta enda sõnul ei saanud 04.08.2014.a. saadud tervisekahjustuste tõttu osutada kahe lepingu alusel teenust. Kohus leiab, et tegemist ei ole puhtmajandusliku kahjuga, vaid saamata jäänud tuluga. Kannatanu põhjendas kohtuistungil lepingute lõpetamist 04.08.2014.a. peksmise tagajärjel saadud vigastustega ja peavaluga, mille tõttu ei saanud aruandeid kirjutada ega sõita lennukiga Venemaale. Kannatanu ütluste kohaselt peeti läbirääkimisi konsultatsiooniteenuse osutamiseks lepingupartneri töötajatele Skype vahendusel, kuid sellest loobuti, sest leiti, et töötajatel oleks olnud ebamugav näha kas musta ekraani või Pi traumajälgedega nägu. Seega, kui Skype teel teenuse osutamisest loobuti üksnes Y Pi väljanägemise pärast, siis järelikult ei saa kohus pidada peavalu ja silmavigastuse olemasolu lepingukohustuste täitmise võimatuse põhjustena usutavateks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi põhjendust, miks lepingute kohaselt individuaalse nõustamise teenuse osutamist ega seminari korraldamist ei saanud edasi lükata ja neid läbi viia siis, kui Y Pi väljanägemine ja tervislik seisund oleksid seda võimaldanud. Y Pi ütluste kohaselt oli ta juba aastast 1999 osutanud samale lepingupartnerile nõustamisteenust. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et pikaajalise ja usaldusväärse koostööpartneriga lõpetatakse leping nii kergekäeliselt, ainuüksi tervislikel põhjustel, millest mingi aja möödumisel tervenetakse. Y Pi ütluste kohaselt pidas ta lepingutingimuste üle läbirääkimisi üle kahe kuu, 07.06.2014.a. sõlmitud lepinguga tuli alustada konsultatsiooniteenuse osutamist juba 18.08.2014.a., so 3 päeva pärast lepingu lõpetamist 15.08.2014.a. Kui pikaajalise partneriga kulus lepingu sõlmimiseks üle kahe kuu, siis on vähe tõenäoline, et uue partneri leidmine ja lepingutingimustes kokkuleppele jõudmine saaks toimuda kõigest mõne päevaga, mistõttu on ebatõenäoline, et Y Piga sõlmitud lepingute lisas märgitud perioodil sai keegi teine need seminarid läbi viia ja nõustamisteenused osutada. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendus lepingute lõpetamiseks Y Piga kohtu jaoks veenev ning on arusaamatu, miks lepingutest tulenevate kohustuste täitmist ei saanud edasi lükata. Sellest omakorda tuleneb kohtu seisukoht, et saamata jäänud tasu hüvitamise nõue Deniss Västrikult on alusetu ning põhjendamata ega kuulu rahuldamisele. Kokkuvõtvalt kuulub Deniss Västrikult Y Pi kasuks välja mõistmisele varaline kahju 3222.75 eurot. Varalise kahju nõue summas 71139.30 eurot jääb rahuldamata. Kannatanu nõuab viivise väljamõistmist täitmisega viivitamise eest seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et 9 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab rahuldatud varalise kahju nõudelt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte enam kui 3222.75 eurot. Kohtu hinnangul ei ole viivise väljamõistmine põhjendatud alates hagiavalduse esitamisest. Käesolevas asjas esitati tsiviilhagi 08.01.2016.a, osaliselt muudeti hagi 21.06.2018.a kohtuistungil. Süüdistataval ei ole kohustust asuda hagi esitamisest teadasaamisest koheselt kahju hüvitama, kuna ei ole teada, kas kohus rahuldab hagi täielikult, osaliselt või jätab üldse rahuldamata. Tsiviilhagi tasumise kohustus tekib süüdimõistetul alles peale kohtuotsuse jõustumist. Kannatanu Y P on esitanud ka mittevaralise kahju nõude kohtu äranägemisel määratud summas, mille aluseks on kannatanule menetletava kuriteoga tekitatud füüsiline valu ja kannatused. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks on VÕS § 128 lg 1, mis näeb ette hüvitatava kahju liigid ja üheks liigiks on ka mittevaraline kahju, mis sama paragrahvi lõike 5 kohaselt hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lõige 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Ekspertiisiaktist nr 15E-PõI0166 nähtuvalt on tuvastatud Y Pil erinevad kehavigastused, kannatanule tehti silmaoperatsioon, mille tõttu ta viibis töövõimetuslehel. Ilmselgelt tundis kannatanu löökide tagajärjel valu, sest tekkis peaajuvapustus, ninaluu murd, parema silmakoopa põhja murd, põrutushaav parema silma alalaul, parema näopoole turse ning kahe lõikehamba murd. Paranemine võttis aega vähemalt 4 nädalalt. Kohus leiab, et kogu sündmus oli traumeeriv, kannatanu ei näinud sellise lõpuga konflikti ette ega ei olnud võimeline end ka kaitsma. Arvestades kannatanu tervisekahjustuse raskust ja sellest tingitud üleelamisi on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine. VÕS § 127 lõike 6 esimese lause ja TsMS § 366 järgi määrab mittevaralise kahju tekitamise hüvitamise nõude põhjendatuse korral hüvitise suuruse kohus kõiki asjaolusid arvestades oma äranägemise järgi. Kohus leiab, et tervisekahjustuse süüline tekitamine süüdistatava poolt on leidnud täielikult tõendamist. Kohtupraktika seisukohalt ei ole süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel sisuliselt arutlemise esemeks mitte see, kas hüvitada kannatanule kuriteoga põhjustatud mittevaraline kahju, vaid üksnes see, millises mõistlikuks peetavas summas seda teha. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kuna mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramiseks puuduvad objektiivsed kriteeriumid, lähtub kohus kahju hüvitise suuruse määratlemisel nii käesoleva kuriteo asjaoludest, kannatanule tekitatud vigastustest kui ka ühiskonna üldisest heaolu tasemest. Kannatanut löödi vähemalt kuuel korral erinevatesse kehapiirkondadesse käte, jalgade, põlve ja auto uksega. Tehti silmapõhja murru operatsioon. Käesolevas menetluses ei ole tuvastatud, et kannatanu elukvaliteet oleks oluliselt langenud. Peale 04.08.2014.a. sündmust osales Y P erinevatel laskmisvõistlustel. Kannatanule tekitatud kehavigastustest, üle elatud valust ja kannatustest lähtudes hindab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju summaks 800 eurot. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat turvakaamera videosalvestusega ja CD-plaat helisalvestisega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures. Kohus leiab, et

§ 126lg 3 p1 alusel tuleb jätta kaks CD-plaati kriminaalasja materjalide juurde.

10 Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral ja kahe ekspertiisi maksumused.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 179

lg 1 p 2 alusel on sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus süüdistatavalt

§ 179

lg 1 p 1 alusel välja sundraha, s.o 750 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Tulenevalt asjaolust, et sundraha on küllaltki suur ja arvestades suures summas tsiviilhagi hüvitamist kannatanule, on põhjendatud jätta isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 15E-PõI0166 – 08.10.2015) maksumus summas 84 eurot riigi kanda. Seda ka põhjusel, et nimetatud ekspertiisiga tuvastati Y Pil kehavigastused, mis tingisid Deniss Västriku tegevuse kvalifitseerimise raskema paragrahvi alusel. Kuivõrd teise isiku kohtuarstliku komisjoniekspertiisiga (akt nr 16E-AOK0003 – 21.11.2016) langes ära raskem kvalifikatsioon, siis jätab kohus 84 eurot riigi kanda. Küll tuleb Deniss Västrikul aga tasuda teise kohtuarstliku komisjoniekspertiisi ( akt nr 16E-AOK0003) maksumus summas 271 eurot. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude ja tsiviilhagi summa suurust, võib menetluskulude hüvitamine koheselt täies ulatuses olla raskendatud. Kohus peab põhjendatuks määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kannatanu Y Pi esindaja Viljar Subka poolt esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätab kohus läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et menetluskulude hüvitamine on võimalik üksnes tähtajaks esitatud nõuetekohase taotluse alusel. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb esmalt esitada kohtule, kelle menetluses kulud on tekkinud ja enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Selle nõude järgimata jätmisel jääb menetluskulude hüvitamise taotlus läbi vaatamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1- 4-16, p 49, nr 3-1-1-78-14, p 29.2, nr 3-1-1-102-12, p 16 ja nr 3-1-1-100-09, p 36 jj). Kannatanu esindaja esitas õigusabikulude hüvitamise taotluse 23.10.2018.a, ajal, kui kohus oli juba nõupidamistoas. Deniss Västriku kaitsja Madis Päts esitas kohtule õigusabikulude osutamise arved koos spetsifikatsioonidega seonduvalt D G episoodiga, kokku summas 14 364.27 eurot (sisaldab käibemaksu). Advokaadi tunnihinnaks on 120 eurot. D G episoodis mõisteti Deniss Västrik õigeks seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Riigikohtu hinnangul on lahendites nr 31-1-84-15, p 15.1; nr 3-1-1-37-14, p 26.3; 11. nr 3-2-1-115-14, p 14 keskmiseks tunnihindeks loetud 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotlusele lisatud arvetest nähtub, millistele toimingutele kui palju aega kaitsja kulutas ja milline on tema ühe tunni hind. Kohtu hinnangul on osutatud õigusteenus olnud terviklikult vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Kulud on mõistliku suurusega. Seega tuleb Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest hüvitada Deniss Västrikule seoses D Gga seotud episoodis õigeksmõistmisega õigusabikulud summas 14 364.27 eurot (5963.04 eurot kohtueelses menetluses ja 8401.23 eurot kohtumenetluses). D G esindaja Viljar Subka esitas kohtule õigusabikulude osutamise arved koos spetsifikatsioonidega seonduvalt D G episoodiga, kokku summas 8481.82 eurot. Neist Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ arved kokku 3149.02 eurot (tunnihind 110 eurot) ja 11 AiWil Õigusbüroo OÜ arved kokku 5332.80 eurot (tunnihind 80 eurot). D G episoodis mõisteti Deniss Västrik õigeks seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Taotlusele lisatud arvetest nähtub, millistele toimingutele kui palju aega esindaja kulutas ja milline on tema ühe tunni hind. Kohtu hinnangul on osutatud õigusteenus olnud üldjuhul vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud, välja arvatud kaks arvet: 1)Advokaadibüroo Hansa Law Offices arve nr 818 -13.08.2015.a. summas 189.31 eurot, mis tulenes Losttreasureiga käsunduslepingu sõlmimisest. Teadaolevalt tegeleb viimati nimetatud ettevõte kadunud inimeste otsimisega ning kohus ei näe selle ettevõttega sõlmitud lepingul seost käesoleva kriminaalasjaga; 2) AiWil Õigusbüroo OÜ arvel nr 17/2018 - 21.06.2018.a. on märgitud 21.04.2017.a. Harju Maakohtu korraldava istungi kestvuseks 1.50 h, tegelikult kestis istung protokolli kohaselt 40 minutit ja 24.08.2017.a eelistungi kestvuseks on märgitud 1,00 h, tegelikult kestis istung protokolli kohaselt 25 minutit. Kohus loeb seega põhjendamatuks kuluks 1h 30 min, s.o 144 eurot, sh käibemaks. Eeltoodust tulenevalt kuulub D G kasuks väljamõistmisele riigi eelarvelistest vahenditest kokku 8148.51 eurot. Tsiviilhagi menetlemisega seonduvate menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

§ 182

lg 3 sätestab, et tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel Kannatanu (hageja) Y P palus süüdistatavalt (kostja) välja mõista varaline kahju 74 362.05 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt ja mõistab hageja kasuks välja varalise kahju 3222.75 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud

§ 182lg 3 alusel jätta 4,3% ulatuses Deniss Västriku kanda ja 95,7% Y Pi kanda.

Kannatanu Y Pi lepinguline kaitsja esitas õigusabikulude hüvitamise taotluse 23.10.2018.a, ajal, kui kohus oli juba nõupidamistoas. Seega ei saa kohus kannatanu õigusabikulude hüvitamise nõuet läbi vaadata. Süüdistatava lepinguline kaitsja esitas tsiviilhagi menetlemisega õigusabikulude hüvitamise taotluse. Järgnevalt käsitleb kohus süüdistatava (kostja) poolt kantud menetluskulusid (õigusabikulusid) tsiviilhagi menetlemisel. Süüdistatava menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabikulude suurus 1368 eurot. Taotlusest nähtuvalt on süüdistatav kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kriminaalasja nr 1-17-3167 raames menetletud Y Pi tsiviilhagiga. Süüdistatava menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on süüdistatavale osutatud õigusabi tunnihinnaks 144 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et süüdistatavale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 144 eurot (koos käibemaksuga) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise kaitsja tasuna mõistlik. Menetluskulude nimekirja kohaselt on süüdistatava lepinguline esindaja tsiviilhagi menetlemisega teinud menetlustoiminguid kokku 9,5 tundi. Kohus, hinnates menetluskulude nimekirjas välja toodud kaitsja poolt tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et süüdistatava lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole osaliselt põhjendatud süüdistatava lepingulise kaitsja poolt 15.10.17.10.2018 menetlustoimingule tehtud ajakulu 3 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tsiviilhagi, sellega seoses esitatud tõenditega ja vastuväidete täiendamise täiendava tutvumisega tuleb lugeda 1 tund. Tsiviilhagi korduvad tutvumised ei ole põhjendatud. Lisaks on põhilised vastuväited tsiviilhagile esitatud juba kaitseaktis. Ülejäänud süüdistatava lepingulise esindaja menetlustoimingud tsiviilhagi menetlemisel ning neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ja olnud vajalik. 12 Seega tunnistab kohus vajalikuks ja põhjendatuks süüdistatava kaitsja menetlustoimingud tsiviilhagi menetlemisel ajalises mahus 7,5 tundi, mis tunnihinda (144 eurot) arvestades teeb kokku 1080 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt tsiviilhagi rahuldamise protsendile jääb 4,3% menetluskuludest süüdistatava enda kanda ja 95,7%, s.o 1033.56 eurot Y Pi (kannatanu, hageja) kanda, kes peab hüvitama Deniss Västrikule 95,7% tsiviilhagi menetlemisega seotud õigusabikuludest, s.o summas 1033.56 (1080x95,7%). Süüdistatav (kostja) taotles TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lähtudes eeltoodust tuleb tasuda Y Pil Deniss Västrikule hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult (1033.56 eurot) käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni ka viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 1033.56 eurot. Kaitsja taotlus menetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega Deniss Västriku kaitsja taotles alternatiivselt süüdistatava õigeksmõistmisele kriminaalasjas menetluse lõpetamist seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Riigikohus on 15.märtsi 2018.a. lahendi nr. 1-13-5173 punktis 18 öelnud: kriminaalmenetluse lõpetamine

§ 2742

lg 1 alusel on siiski erandlik abinõu, mille kohaldamata jätmist kohus kohtuotsuse tegemisel üldjuhul eraldi põhjendama ei pea. Selline põhjendus võib olla nõutav üksnes mõistliku menetlusaja nõude ulatusliku rikkumise korral, eriti juhtudel, mil puudub selge perspektiiv, et kriminaalmenetlus nähtavas tulevikus lõpule jõuab. Deniss Västriku suhtes algas mõistliku menetlusaja kulg 08.09.2014.a., mil ta kriminaalasjas kahtlustatavana üle kuulati ja tema suhtes tõkendit – elukohast lahkumise keeld – kohaldati. Seega on menetlus kestnud veidi üle nelja aasta, millist aega tuleb pidada mõistlikuks menetlusajaks. Kohus juhindub

§ 306lg 1, § 309 lg 2, 3, § 310 lg 1,2, § 311, 313, § 314.

Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu alates 20.12.2018. a. kella 13.00. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik 13