Obsah (5)

§ 70§ 371§ 75§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-115738 Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Holm Bank AS-i hagi I. P. vastu võlgnevuse nõudes Menetlu

) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 4 kohaselt kohaldatakse

-s sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10.01.2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi Määrus). Kuna Määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda Määruse regulatsioonist. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsus kohtuasjas C‑327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10.01.2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh. eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.

1. Maksekäsu kiirmenetluse valduses on võlgniku elukohaks märgitud xxx. Rahvastikuregistrist nähtub, et perioodil 07.09.2017-21.02.2018 oli kostja aadress xxx; alates 22.02.2018-01.01.2019 Kohtla-Järve linn, alates 02.01.2019 Eesti. Tegelik elu- ja viibimiskoht on teadmata. Lisaks teavitas Politsei- ja Piirivalveamet 23.06.2019, et aadressi xxx tegelikkuses ei eksisteeri. Võlgnikul on Läti Vabariigi kodakondsus ja kehtiv välisriigi (Läti) pass. Maksu- ja Tolliameti ning TÖR-i andmetel ei ole I. P. Eestis töötanud ega tööta. Kohus üritas 11.07.2019 saada ühendust kostja I. P.ga telefonil xxx ja xxx – „viga numbri valimisel“. Kuivõrd kohtu kogutud andmed ei kinnita kostja võimalikku elu- või viibimiskohta Eestis, järeldab kohus, et võlgnik viibis Eesti Vabariigis ajutiselt.
2. Kuna I. P. on Läti Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht on Läti Vabariigis, võib tarbija vastu menetluse algatada üksnes Läti Vabariigi kohtutes. Seega ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse 2 järgi Eesti kohtule. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab koos lisadega avaldajale.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

§ 75

lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kohus märgib, et hagejal on võimalik võlgniku alalise elukoha kindlaks tegemiseks esitada päring Läti elanikeregistrile aadressil http://www.pmlp.gov.lv/en/home/services/population-register/. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

1. detsembri
2. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2006 on loodud Euroopa maksekäsumenetlus, mis võimaldab võlausaldajatel standardblankettide alusel toimiva ühtse menetluse käigus sisse nõuda oma vaidlustamata tsiviil- ja kaubandusalased nõuded. Kõnealust määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (v.a Taani). Määruse rakendamist puudutav teave ja kasutajasõbralik vahend blankettide täitmiseks on kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonnaportaalis http://ec.europa.eu/justice_home/judicialatlascivil/html/epo_filling_et.htm.
3. Lisaks märgib kohus, et I. P. elukoht, sh. Läti Vabariigis ei ole teada ning isegi juhul kui kostjale toimetada hagimaterjalid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega, ei pruugi avaldaja kasuks võimalikku tehtavat tagaseljaotsust olla võimalik Läti Vabariigis tunnustada ega täita. Määruse nr 805/2004 artikli 14 lõikes 2 on sätestatud, et „[k]äesoleva määruse kohaldamisel ei ole kättetoimetamine lõike 1 kohaselt lubatav, kui võlgniku aadress ei ole täpselt teada”. Seega ilmneb juba määruse nr 805/2004 sõnastusest, et kostja elukoha kindlakstegemise võimatuse korral tehtud tagaseljaotsust ei saa kinnitada Euroopa täitekorraldusena. Tagaseljaotsust, mis on tehtud kostja suhtes, kelle aadress ei ole teada, ei või kinnitada Euroopa täitekorraldusena määruse nr 805/2004 tähenduses (Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-292/10 p 67). Menetluskulude jaotus 8.

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3