Obsah (14)

§ 641§ 636§ 642§ 644§ 637§ 115§ 646§ 112§ 116§ 647§ 118§ 114§ 196§ 188

2-18-130679 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2019, Narva kohtumaja kantselei kaudu Tsiviila

) § 635 lg 1 alusel kohustub üks isik töövõtulepinguga (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 31.

§ 641lg-te 1 ja 2 p-de 1 ja 2 järgi peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. 32. Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada laiemate kohustustega, kui konkreetselt töövõtulepingusse märgitud. Muuhulgas peab töövõtja tegema oma tööd, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile. Töövõtja, kui professionaali, kõrgem hoolsusstandard tuleneb ka

§ 641

lg 3.

§ 641

lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenesid tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute 10 / 18 2-18-130679 koostatud plaanidele, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele. 33. Riigikohus on leidnud, et

§ 641lg 3 kohaldamise eeldusena ei pea töövõtja ise lahendusi pakkuma.

Töövõtjal ei ole üldjuhul selliseid võimalusi, et projekteerida tööd ise või pakkuda ise arhitektuuriliselt ja tehniliselt sobivaid lahendusi juhul, kui tellija soovib varasemaid projekte muuta. Küll aga ei saa töövõtja vastutusest vabanemiseks tugineda tellija juhistele siis, kui töövõtja rikkus neid täites ehitamist käsitlevaid õigusakte (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-177-11 p 13). Samuti ei ole

§ 641

lg 3 kohaldamise eelduseks töövõtja teadmine ehituse käigus projektis tehtavatest muudatustest juba lepingu sõlmimisel.

1. Töövõtja peab lähtuma töö tegemisel tellija soovidest, kuid sellega kaasneb töövõtja kohustus informeerida tellijat võimalikest riskidest. Samas ei ole tegemist siiski absoluutse kohustusega. Nimelt ei tohiks töövõtja lähtuda tellija juhistest siis, kui nende täitmisel rikuks töövõtja õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Seega antud juhul tuleb kohtul kõigepealt vastata küsimusele, millistes töö omadustes olid tellija ja töövõtja kokku leppinud ning järgnevalt analüüsida, kas tellija soov vastas seaduse nõuetele ja kas töövõtja oleks pidanud tellija juhist järgima. Kui 15 akna projekteerimine ei ole õigusaktidega lubatud, pidi töövõtja sellest tellijat informeerima ning kui tellija jääks oma soovi juurde, oleks töövõtjal olnud võimalus keelduda töö tegemisest ja lepingust taganeda.
2. Poolte vahel oli 31.01.2019 sõlmitud töövõtuleping nr 246 (tl 29-43, 88-93), millega kohustus hageja koostama ehitusprojekti järgmises mahus: 1) projekti arhitektuurne osa (sokli soojustamine ja viimistlemine, külgfassaadide soojustamine ja viimistlemine, lodžade piirete soojustamine ja viimistlemine, lodžade klaasimine); 2) ehituskonstruktsioonide projekt; 3) ehitusteatise ettevalmistamine ja esitamine kohalikule omavalitsusele ehitisregistri kaudu. Lepingu p-ga 1.
3. kohustus töövõtja teostama töid selliselt, et töö vastaks kehtivatele normidele ja tingimustele. Lepingu p-s 1.
4. oli kokku lepitud, et projekteerimisele kohaldatakse töövõtulepingu üldtingimusi PTÜ 2007 ja standardit EVS 932:2017 ning projekteerimise hea tava. Lepingu p 1.3 kohaselt peab töövõtja kasutama projekteerimiseks dokumente, mis on tellija poolt üle antud ja lepingule lisatud. Vastavalt lepingu p-le 2.1 kohustus töövõtja töö teostama vastavalt lepingu tingimustele. Pooled on leppinud kokku, et kui töö omadusi ei ole eraldi kokku lepitud, peavad töö tulemused vastama tavalistele mõistlikele nõuetele, mis esitatakse sarnastele töö tulemustele, ning töö kvaliteet peab olema mitte alla keskmise (p 2.1). Lepingu p 2.2 järgi peab töövõtja teostama tööd vastavalt tellija esitatud dokumentidele, esialgsele ülesandele ning projekteerimistingimustele, mis on esitatud kohaliku omavalitsuse poolt.
5. Poolte vahel on vaidlus selles, et keldrikorruse akende arve ei vastanud tellija soovile, mis on olnud mittemaksmise põhjuseks. 18.06.2019 istungil selgitasid ja täpsustasid pooled, et muid aspekte projektist ei ole vaidlustatud (tl 483). Seega analüüsib kohus projekti vastavust lepingu tingimustele akende arvu osas. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus ei olnud akende arvus kokku lepitud, samuti ei olnud akende arvu ettenähtud tehnilises ülesandes (tl 209-210).
6. Kostja esitatud e-kirjast (tl 120) nähtub, et hageja esitas projekti 05.04.
7. Kostja esitas 05.04.2018 ka projekti osalise väljavõtte (tl 122-136). Selle projekti alusel 11 / 18 2-18-130679 kuulutas kostja konkursi ehitustööde teostamiseks (tl 137-139) ning esitatud ehitusfirmade hinnapakkumistes on arvestatud akende arvuga 15 (tl 143-144, 184-188). 05.04.2018 projektis oli akende arvuks nähtud ette 15, projekt oli kostja poolt kooskõlastatud. Sellest järeldab kohus, et hageja oli teadlik akende arvust ja lähtus sellest projekti koostamisel. Kuna hageja koostas 05.04.2018 projekti 15 aknaga ja esitas selle ehitisregistrisse kooskõlastamiseks, siis eeldas hageja, et projekt vastab ehitusnõuetele. Sellest, et selline lahendus ei sobi, sai hageja teada ehitisregistri kaudu märkuste saamisel. Seega projekti koostamisel ei teadnud hageja, et selline akende arv ei vasta seaduse nõuetele.
8. Hagiavalduses märkis hageja: „Üheks kostja sooviks ehitusprojekti ettevalmistamisel oli see, et mitte taastada niipalju keldrikorruse aknaid kui võimalik ehitamise kulude vähendamiseks. Kostja soovis ära kaotada ca 50% olemasolevatest akendest. Nimetatud akende eesmärgiks on suitsueemaldamine. Esialgselt esitatud projektis püüdis töövõtja seda tellija soovi täita niivõrd, kuivõrd see oli võimalik, arvestades ehitusstandardeid. Ehitusprojekti Päästeametiga kooskõlastamise etapis selgus, et suitsueemaldamise lahendus ei vasta kehtestatud ehitise tuleohutuse standardile, seoses millega kohustas Päästeamet töövõtjat teha parandusi projektis vastavalt nõuetele ja ametiga kokkuleppetule.“
9. Ehitisregistris 26.04.2018 tehtud märkusest (tl 55) tuleneb, et projekteerimisel tuleks aluseks võtta standart EVS 812-8:2011 ja majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 22 lg 1 p
10. Märkuse kohaselt peavad keldrikorrusel säilima sinna esialgselt ettenähtud avad, projektis on aga ettenähtud osaline akende kinnimüürimine ehk suitsueemaldamise lahendus ei vasta nõuetele – määruse nr 97 § 22 lg 1 p-le
12. Kuna hageja koostas 05.04.2018 projekti 15 aknaga, oli hageja teadlik kostja soovist ja järelikult oli akende arvus eelnevalt kokku lepitud. Kohus ei saa nõustuda hageja arvamusega, et tegemist oli ebaolulise tingimusega ja projekti ebaoluliste puuduste tõttu ei saanud kostja jätta projekti vastu võtmata. Esiteks kostja on korduvalt menetluse käigus rõhutanud, et tema jaoks oli tegemist olulise tingimusega, kuna akende suurem arv suurendaks ka ehituskulusid u 6200 euro võrra (tl 159, 194). Teiseks iga projekti puhul on tähtis akende arv, kuna see mõjutab lisaks tuleohutusele ka välisfasaadi vaadet. Välisfasaadi muutmisel tuleb seda osa projektis kajastada ja põhjendada ehitusseadustiku (EhS) paragrahvide alusel, nagu ka nt lodžade klaasimine. Keldrikorruse akende arv on projekti lahutamatuks osaks ja tegemist on olulise tingimusega nii tellija jaoks kui ka projekteerimise seisukohalt. Seega kuigi lepingus ei olnud eraldi kokku lepitud akende osas, tuleb ikkagi lugeda akende arvu lepingu oluliseks tingimuseks. Hageja seaduslik esindaja selgitas 26.03.2019 istungil, et suuliselt oli akende arvus kokku lepitud ja hageja oli teadlik, et kostja soovib 15 akent (tl 214). Hageja kinnitas istungil, et ta püüdiski teha projekti 15 aknaga, kuid seda projekti Päästeamet ei kooskõlastanud.
13. Kohtule esitatud kirjavahetusest (tl 44-53; 94-100) nähtub, et akende osas on vaidlus tekkinud 30.05.2018-01.06.
14. Kirjavahetusest selgub ka kostja kindel soov, et akende arv oleks
15. Kui hageja ei saanud kostja juhist täita oleks hagejal olnud õigus lepingust taganeda. Hageja ei ole aga lepingust taganenud. 12 / 18 2-18-130679
16. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et pooled on kokku leppinud projekti omaduses – 15 akent keldrikorrusel. Tegemist oli olulise lepingu tingimusega ja see oli täitmiseks kohustuslik.
17. Järgnevalt analüüsib kohus, kas 15 akent vastab õigusaktide nõuetele. Kui õigusaktide kohaselt ei ole 15 akna projekteerimine lubatud, siis vastas hageja tehtud projekt lepingutingimustele. Töövõtja ei saa lähtudes tellija juhistest rikkuda õigusnorme.
18. Siseministri 30.03.2017 määruse “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” nr 17 (edaspidi määrus nr 17) § 5 lg 2 p 1 alusel jaotatakse hooned tuleohutusest lähtuvalt järgmistesse tuleohutusklassidesse: 1) tulekindel (tähis TP1) – hoone kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise hoone kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise. Määruse nr 17 § 7 lg 3 alusel jagunevad TP1-klassi kuuluvad hooned või TP2-klassi kuuluvad kolme- kuni kaheksakorruselised hooned eripõlemiskoormuse järgi järgmistesse rühmadesse: 1) üle 1200 megadžauli ruutmeetri kohta, näiteks raamatukogu koos hoidlaga, laoruum ja arhiiv, kus hoiustatakse põlevmaterjale; 2) 600–1200 megadžauli ruutmeetri kohta, näiteks kauplus, näitusehall, raamatukogu ilma hoidlata, mootorsõidukite remondi- ja hoolderuum ning eluhoone kelder, milles on hoiuruume, välja arvatud tehniline kelder; 3) alla 600 megadžauli ruutmeetri kohta, näiteks eluhoone, majutusruum, ravi- ja hoolekandeasutus, kinnipidamishoone, restoran, büroohoone, kool, spordisaal, teater ja kirik. Määruse nr 17 § 38 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel peab tulekahju korral olema võimalik eemaldada hoone kõikidest ruumidest soojust ja suitsu. Suitsu ja soojuse eemaldamine võib põhineda sundventilatsioonil või loomulikul tõmbel. Suitsu ja soojuse eemaldamine hoonest tagatakse kas ühel või mitmel järgmisel viisil: 1) ruumi ülemises kolmandikus paiknevate ning põrandapinnast avatavate või ohutult purustatavate luukide, akende või uste kaudu, kusjuures ohutult purustatavad aknad peavad asuma esimesel korrusel ja asuma põrandapinnast käeulatuses.
19. Määruse nr 17 § 3 lg 4 alusel loetakse ehitise vastavus olulistele tuleohutusnõuetele tõendatuks, kui tulekahju puhkemise korral on arvestatud inimeste ohutusega ja varavõi keskkonnakahju minimeerimisega ning kui: 1) ehitis vastab määruses sätestatud piirväärtustele; 2) ehitis vastab asjakohasele tehnilisele normile; 3) ehitis vastab asjakohasele standardile või 4) oluliste tuleohutusnõuete täitmine on tõendatud analüütiliselt (edaspidi analüütiline tõendamine).
20. Õigusaktid ei näe ette konkreetset akende arvu üheksakorruselise korterelamu puhul või konkreetse keldri pindala puhul. Suitsueemaldamise lahendust tuleb arvestada lähtudes paljudest erinevatest aspektidest, s.h keldri pindalast, lae kõrgusest, lisaks akendele ja uste arvust, aga ka sellest, kas keldris hoiustatakse põlevaid asju, millisest materjalist on välis- ja siseseinad jms. Kohus leiab, et üksnes plaani järgi akende arvust lähtudes ei ole võimalik vastata küsimusele, kas akende arv on piisav suitsueemalduse tagamiseks. Selleks ongi ettenähtud projektis seletav osa, milles tuleb suitsueemalduse lahendust põhjendada ja välja tuua vajalikud arvestused. See tähendab, et tuleohutusnõuete täitmist on võimalik tõendada määruse nr 17 § 3 lg 4 p 4 mõttes analüütiliselt.
21. Hageja 05.04.2019 projekt ei sisalda ühtegi põhjendust ega arvutust (tl 131-132), samuti ei ole põhjendusi uues hageja koostatud projektis. Seega vastas hageja projekt küll õigusaktide formaalsetele nõuetele (projektis olid kõik projekti osad välja toodud), kuid ei vastanud õigusaktide sisulistele nõuetele. 13 / 18 2-18-130679
22. Ehitisregistris 26.04.2018 tehtud märkusest (tl 55) tuleneb, et keldrikorrusel peavad säilima sinna esialgselt ettenähtud avad, projektis on aga ettenähtud osaline akende kinnimüürimine ehk suitsueemaldamise lahendus ei vasta nõuetele – Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 22 lg 1 p-le
23. Määruse § 22 lg 1 p 7 alusel esitatakse ehitusloa taotlemisel ehitusprojekti tuleohutuse osas vähemalt: jagunemine suitsutsoonideks ja suitsueemalduse põhimõtted; korruseplaanidel näidatakse suitsueemaldamise jaoks kavandatud aknad ja luugid. Antud säte ei reguleeri konkreetset akende arvu, vaid ehitusprojektis tuleb välja tuua suitsueemaldamise põhimõtted, s.t tuleb seda põhjendada ja analüüsida. Kuna hageja projektis ei olnud analüüsi välja toodud, ei saanudki hageja projekt õigusaktide nõuetele vastata ja seega ei vastanud projekt ka lepingutingimustele. Põhjendamise vajadust kinnitab ka hageja kirjas (tl 96) märgitu, et hagejal õnnestus veenda inspektorit, et osa akentest võib jätta taastamata, s.t et põhjendamisel oli võimalik akende arvu vähendada.
24. Lisaks tellija soovidele peab töö vastama õigusaktidele ja olema seadustega kooskõlas. Hageja teine projekt vastas küll tuleohutusnõuetele, kuid ei arvestanud töö tegemisel kokkulepitud omadust – akende arvu. Seega mõlemad hageja koostatud projektid ei vastanud lepingu tingimustele.
25. Kohus leiab seega, et töö ei vastanud lepingutingimustele.
26. Lepingu p 2.6 sätestab, et kui tellija antud korraldus ohustab töö teostamist käesolevas lepingus kokkulepitud nõuete, õigusaktide või projekteerimise hea tavaga, on töövõtja kohustatud tellijale ette teatama võimalikest ebasoodsatest tagajärgedest, mida on põhjustanud tellija korralduse täitmine, ning tegema tellijale ettepaneku muuta oma korraldust. Juhul kui tellija ei muuda oma korraldust, on töövõtjal õigus lepingust taganeda eeldusel, et töövõtja on tellijale vähemalt 1 nädal enne lepingust taganemise avalduse esitamist kirjalikult ette teatanud oma kavatsusest lepingust taganeda. Sel juhul kohustub tellija tasuma töö eest, mis on teostanud töövõtja lepingust taganemise hetkel.
27. Seega kui hageja koostas esimese projekti ega saanud seda kooskõlastada, oli hagejal võimalik lepingust taganeda ja nõuda tasu maksmist tehtud töö eest. Hageja ei taganenud lepingust, vaid asus projekti muutma.
28. Lepingu p 9.1 kohaselt võib lepingut muuta poolte vastava kokkuleppe alusel, mis on lepingu lisaks. Lepingu p 10.1 järgi loetakse kõik sõnumid, teated, nõuded, kokkulepped ja muud tahteavalduse omadustega dokumendid, mis on seotud lepingu täitmise ja lepingust tulenevate vaidlustega teisele poolele teatatuks, kui need tahteavaldused on edastatud teisele poolele allkirja vastu või on saadetud poolele tähtkirjaga lepingus toodud poole aadressile ja saatmise päevast on möödunud 7 tööpäeva. Tahteavalduse võib edastada poolele ka elektrooniliselt eeldusel, et tahteavaldust on võimalik taasesitada kirjalikus vormis ning on olemas kättesaamise kinnitus adressaadist poole poolt. Hageja tegi kostjale ettepaneku lepingu tingimuste muutmiseks akende arvu osas (tl 96), kuid kostja ei olnud sellega nõus (tl 97). Seega ei olnud esialgselt kokku lepitud töö omadused muudetud ja hageja ei saanud teha projekti suurema akende arvuga. 54.

§ 636

lg 1 kohaselt kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.

§ 642

lg 1 alusel töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, 14 / 18 2-18-130679 isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.

§ 642

lg 3 alusel töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

§ 644

alusel tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

1. Esialgse projekti osas teatas kostja hagejale, et akende arvu muutmine ei ole võimalik. Seega andis hageja kohe kostjale teada, et projekti muutmine ei tule kõne alla. Kostja on palunud koostada projekti nõuetekohaselt (on palunud rangelt järgida tehnilist ülesannet), mis nähtub 30.05.2018-01.06.2018 kirjavahetusest (tl 94-95). Seega väljendas kostja hagejale pretensioone töö osas sisuliselt kohe pärast seda, kui hageja informeeris töö kooskõlastamata jätmisest. Kostja on viidanud oma seisukohtades sellele, et hageja ei ole enne juunit 2018 projekti osas pretensioone esitanud. Samas arvestades, et aprillis 2018 esitatud projekt oli koostatud lähtuvalt kostja soovidest, siis puudus ka võimalus ning vajadus varasemalt pretensioone esitada.
2. Teise projekti saatis hageja kostjale tähitud kirjaga 04.07.2018 (tl 66, 101) koos akti (tl 67, 102) ja arvega (tl 68). Hageja ise möönis, et kostja ei ole kirja kätte saanud, kostja keeldus kirja vastuvõtmisest. Mistõttu kirjutas hageja 10.07.2018 kostjale e-kirja (tl 69, 103) tööde üleandmiseks, kuid kostja keeldus 11.07.2018 selgesõnaliselt töö vastuvõtmisest, kuna projekti oli muudetud ja muudatusi ei olnud kostjaga kooskõlastatud (tl 71, 105).
3. Kohus ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kostja poolt välja kuulutatud ehituskonkurss on tõendiks selle kohta, et faktiliselt kostja aktsepteeris hageja koostatud projekti. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi valmis töö sisaldama mh ka kõiki kooskõlastusi. Projekt, mille alusel oli konkurss välja kuulutatud, ei olnud Päästeametiga kooskõlastatud ja Narva linn ei olnud väljastanud ehitusteatist. Seega ei olnud projekt valmis ja kostja ei saanud seda vastu võtta.
4. Kohus asub seisukohale, et töö mittevastavusest oli õigeaegselt ja nõuetekohaselt teatatud ning kostja keeldus õigeaegselt ja nõuetekohaselt tööde vastuvõtmisest. 59.

§ 637

lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Töövõtja oleks saanud nõuda tasu tehtud töö eest osaliselt, kui ta oleks andnud üle osa tööst tellijale. Hageja ei ole aga lubanud oma koostatud projekti kasutada kuni töö täieliku vastuvõtmiseni kostja poolt (tl 151, 192). Seega ei saanud kostja hageja tööd kasvõi osaliselt kasutada ja töö ei olnud ka osaliselt üle antud. 15 / 18 2-18-130679

1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-145-14 p-s 22 selgitanud, et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu 28.10.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31). Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks

§ 115

lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks

§ 646lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega.

Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

§ 112lg 1 alusel, hinna alandamise võrra.

Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest

§ 116lg 1 alusel lepingust taganedes (vt nt Riigikohtu 28.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 32). 61.

§ 112

lg-te 1 ja 2 alusel kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

§ 112

lg 1 alusel on hinna alandamine võimalik ka juhul, kui kohustust ei ole täidetud ettenähtud viisil, s.t täitmine ei vasta lepingutingimustele ja on seega ebakvaliteetne. Tasu alandamise üheks eelduseks on töö vastuvõtmine, mida antud juhul ei toimunud. Kohus leiab, et kostja ei olegi soovinud kasutada kaitsevahendina hinna alandamist. Selline soov ei tulene ka kaudselt kostja käitumisest. Kostja ütles 29.07.2018 lepingu üles (tl 148-149), seega ei soovinud ta mittenõuetekohast tööd vastu võtta ja hinda alandada. 62.

§ 116

lg 1 alusel lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 647

lg 1 alusel töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

§ 118

lg 1 p 2 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui

§ 114kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

63. Kostja ülesütlemisavaldusest (tl 148-149) nähtub, et kuivõrd hageja ei soovinud projekt ümber teha vastavalt kostja soovile, ei ole poolte suhete jätkamine võimalik. Kostja ei ole lepingust taganenud, vaid on lepingu üles öelnud

§ 196alusel. Vastavalt Ts

MS § 436 lg 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, seega analüüsides kostja poolt esitatud avaldust leiab kohus siiski, et kostja on lepingust taganenud.

1. Kohus leiab, et 11.07.2018 kirjas andis kostja hagejale võimaluse esitada lepingu tingimustele vastav projekt, kuid hageja esitas selle projekti omavalitsusele, mis ei 16 / 18 2-18-130679 vastanud lepingu tingimustele ja millega kostja ei olnud nõus. Seega ei ole hageja projekti parandanud ega viinud kooskõlla lepingutingimustega.
2. Lepingu kohaselt oli lepingu tähtajaks 04.06.
3. Selleks ajaks ei olnud projekt valmis ja pooled pidasid läbirääkimisi projekti parandamise osas (kirjavahetus juulikuus). Seega leiab kohus, et pooled on oma käitumisega lepingut tähtaja osas muutnud. Lepingust taganemine või lepingu ülesütlemine ei ole võimalik pärast lepingu lõppemist. Kuna kohus tuvastas, et pooled on tähtaja osas lepingu muutnud, siis oli leping kehtiv lepingust taganemise avalduse tegemise ajal. Hageja sai ülesütlemise avalduse kätte ning teatas 14.08.2018 kostjale sellega mittenõustumisest (tl 72-74, 106107, 291-293, 496-497) ning nõudis tasu maksmist. Hageja mittenõustumine ei mõjuta lepingu taganemise kehtivust. Hageja ei ole kohtumenetluses lepingu ülesütlemist vaidlustanud ega ülesütlemisavalduse tühisusele tuginenud.
4. Kohus leiab, et kostja taganes kehtivalt ja võib kasutada taganemisega kaasnevaid õiguskaitsevahendeid.

§ 188

lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Arvestades asjaolu, et kostja keeldus õigeaegselt ja nõuetekohaselt tööde vastuvõtmisest, siis ei saa olla kostjal ka projekti eest tasumise kohustust. Hageja ei ole lubanud ka oma koostatud projekti kasutada kuni töö täieliku vastuvõtmiseni kostja poolt (tl 151, 192). Seega ei saanud kostja hageja tööd kasvõi osaliselt kasutada ja töö ei olnud ka osaliselt üle antud. Seetõttu ei saa hageja nõuda tasu ka osa töö eest. Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele seega täies ulatuses.

1. Kohus leiab, et kostja esitatud teise projekteerija projekt (tl 153-155), ehitusteatis (tl 156-158), M OÜ vastuvõtu akt (tl 152, 193) ei oma asjas tähtsust. Kohus ei anna käesoleva asja raames hinnangut, kas Y A koostatud projekt vastab lepingu tingimustele ja seaduse nõuetele. Samuti ei oma tähtsust, kas Y A projekti alusel oli võimalik ehitada ja mida ja kuidas reaalselt ehitati. Asjaolu, et Y A projekt oli kooskõlastatud 15 aknaga ning selle projekti alusel oli ehitusteatis väljastatud ei tõenda ega lükka ümber asjaolu, et hageja projekt ei vastanud lepingutingimustele. Kohus leiab, et asjakohane ei ole ka hageja kirjavahetus Päästeametiga (tl 226-284), kuna see puudutab Y A projekti. Kohus ei hinda selle projekti vastavust seadusele ega seda, kas projekt oli nõuetekohaselt kooskõlastatud. Samuti ei arvesta kohus Narva linna väljastatud ehitusteatistega ja nende tühistamisega, väidega, mis puudutavad Y A projekti (tl 424, 432, 436, 472, 475).
2. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
4. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 17 / 18 2-18-130679
5. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 18 / 18