lg 2 alusel 31.10.2018.a.; mõista kostjalt välja hageja kasuks
lg 1 alusel hüvitis hageja 3 kuu keskmise töötasu suuruses so summas 8 240 eurot (tl 3, 123, 200-201).
) § 85-93); vastama seaduse formaalsetele nõuetele - peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei või olla tingimuslik. Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine (
lg 1) järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. A. S. on seisukohal, et töölepingu lõpetamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu enne katseaja lõppu ei olnud põhjendatud, hageja täitis korrektselt talle ametijuhendi- ja töölepinguga määratud ülesandeid ja kohustusi. Hageja leiab, et lühikese aja jooksul (5 nädalat) ei olnud direktoril võimalik hinnata tema oskusi, võimeid, tervislikku seisundit ega isikuomadusi, mis on vajalikud õppejuhi ametiülesannete täitmiseks. Töötajale ei antud võimalust oma sobivust ametikohale näidata. Probleemid oleksid olnud kõrvaldatavad ja lahendatavad kui katseaeg oleks kestnud lõpuni. Tööandja esitatud etteheited ei ole sellised, mis näitaksid et töötaja üldse õppejuhi ametikohale ei sobi Kostja leiab, et A. S. täitis oma tööülesandeid valikuliselt ning enamasti direktoriga kooskõlastamata. Õppejuhi töös ilmnes ebatäpsusi, tööülesandeid täideti pinnapealselt. Õppejuht ei tundnud kooli tegevust reguleerivaid õigusakte ega pidanud seda ka oluliseks. Tööandja suulised ja kirjalikud korraldused jättis tihti täitmata, tööandja märkustele reageeris emotsionaalselt, kriitikat omaks ei võtnud. Kostja kinnitab, et otsus tööleping lõpetada oli kaalutletud (tl 173 pöördel, tl 36) 14.
lg 1 järgi võib tööandja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama paragrahvi 4. lõike järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärk on
lg 1 järgi hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Seega tuleb tööandjal töölepingut üles öeldes katseajal ülesütlemist põhjendada ja jälgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-169199/37 p 11) 5 15. Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (
lg 1 ja 2).
lg 3 kohaselt
lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause) (vt ka Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p 11). 16. Kostja esitas
lg 1 alusel hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse 25.10.2018 (tl 66) ja 31.10.2018.a (tl 45) ning need toimetati hagejale kätte (tl 45, 46). Seega täidetud TsÜS § 69 lg 1 nõue. 25.10.2018 ülesütlemisavalduses on tööandja põhjendusena toonud, et tööandja hinnangul ei vasta hageja võimed ja isikuomadused tasemele, mis on vajalikud töölepingus kokku lepitud töö (õppejuhi töö) tegemiseks. 31.10.2018 ülesütlemisavalduse esitamist on kostja esindaja selgitanud hageja käitumisega pärast 25.10.2018.a. ülesütlemise kättesaamist (õpilastelt seletuskirja võtmine, õpetajate koosoleku kokkukutsumine, tl 36) ja töörahu taastamise vajadusega koolis. Kuigi esialgses, 25.10.2018.a. ülesütlemisavalduses, on teavitatud töösuhte lõpetamisest 09.11.2018.a., kuid töösuhe lõppes 31.10.2018.a. teate alusel 31.10.2018, on tööandja maksnud hagejale etteteatamistähtaja rikkumise eest hüvitise 9 kalendripäeva ulatuses. Seega täidetud
Eeltoodut arvestades on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud (ülesütlemine vastab
17. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli
lg 1 järgi alus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda (materiaalsete eelduste tuvastamine). 17.1 Katseajal saab tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda küll lihtsustatud korras, kuid eeltoodut on kohtu hinnangul väär tõlgendada selliselt nagu ei peaks tööandja ülesütlemist piisavalt põhjendama. Tööandja peab ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal saab olla vaid katseaja eesmärgi mittetäitmine, st et töötaja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused ei vastanud nõutavale tasemele. Vaidluse korral peab töötaja mittevastavust tõendama tööandja. Isikuomaduste all tuleb mõelda neid isikuomadusi, mille olemasolu on vastavalt ametikohal töötamiseks hädavajalik. Kui töötajale saab ette heita töökohustuste rikkumist või täitmata jätmist, on lõpetamise alus
lg 1 p 3 (vt ka Riigikohtu 11.06.2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14) 17.2 Hageja leiab, et viie nädala jooksul ei olnud võimalik uuel direktoril õppejuhi sobivusele hinnangut kujundada ja anda. Hageja on siinkohal ebatäpne. Kui direktor tuli Iisaku Gümnaasiumi tööle septembri keskel 2018 ja töösuhe hagejaga lõppes 31.10.2018, hõlmab ajavahemik 7-8 nädalat. Kohus möönab, et ajavahemik on suhteliselt lühike, so alla poole katseaja kestusest, kuid eeltoodu ei välista kohtu hinnangul tööandja õigust /võimalust öelda töötajaga sõlmitud 6 tööleping üles kui tööandja jaoks on ilmne, et katseaeg oma eesmärki ei täida ning koostöö jätkamine võimalik ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja arvamus nagu ei oleks talle antud võimalust oma sobivust ametikohale näidata ning probleemid direktoriga oleksid olnud kõrvaldatavad ja lahendatavad kui katseaeg oleks kestnud lõpuni, on hüpoteetiline. 17.3 Katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Katseajal olev töötaja ei saa tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele) (vt Riigikohtu 01.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9199 p 11) Töötaja vastavuse hindamine on tööandja pädevuses. Osapooltel on võimalus jõuda katseajal selgusele, kas selline suhe vastab nende tahtele või mitte. Töötaja enda veendumus oma suutlikkuses varasemale töökogemusele (sh õppejuhi ja direktori kohusetäitjana, tl 85) ning varasemale harjumusele tuginedes ei pruugi igal juhul olla vastavuses iga uue tööandja eesmärkide ja huvidega. 17.4 Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja etteheited (tl 31-39) ei ole eraldi võetuna käsitletavad puudustena, mis annaksid tunnistust sellest, et töötaja oma ametikohale ilmselt ei sobi. Küll aga kogumis iseloomustavad need kohtu hinnangul töötaja suhtumist tööandja juhistele, suunistele, tähelepanekutele (kas ja kuivõrd töötaja tööandjalt saadud tagasisidet oluliseks peab, sellele reageerib ning oma tegevuses arvestab), pealiskaudsust oma töö planeerimisel, vajakajäämisi koostöövalmiduse osas ja omavad seega tähendust hindamaks, kas töötaja isikuomadused ja oskused tööandja nõutud tasemele. Hageja töölepingu lisaks olevale õppejuhi ametijuhendi p 1.4 sätestab millistest õigusaktidest ja kelle suulistest ja kirjalikest korraldustest (kooli direktori, p 1.4.3) õppejuht oma töös juhindub. A. S. kinnitas kohtuistungil 27.05.2019, et oli oma töökohustustest teadlik ning sai aru, mida direktor temalt ootab (tl 163). Tegelikkusele ei vasta hageja väited, et töötamise ajal ei teinud direktor talle ei suulisi ega kirjalikke märkusi. Toimiku materjalidega on tõendatud, et ebatäpsustele on hageja tähelepanu juhitud korduvalt (98-102). Hageja sai tööandjalt tagasisidet e-kirjaga või koosolekutel. Põhjendatud on tööandja etteheited asendustundide planeerimise osas (ametijuhendi p 3.4, 3.5); ei teavitatud asendusõpetajaid õigeaegselt (nt direktor ei olnud eelnevalt teavitatud asendustundidest, tl 201), õppejuht andis kuu jooksul septembris 35 asendustundi, oktoobris 44 tundi (tl 64-65, 33-34). Hageja tunnistas ise, et asenduste määramine oli keeruline, kuivõrd õpetajad käisid tasemeõppes ja koolitustel (tl 163) Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja E. Välimets märkis, et õpetajate ja õppejuhi koostöö sujus väga hästi, probleeme ei olnud, töökorraldus oli paigas. Segadust, mis tööelu oleks häirinud ei olnud. A. S. nii isikuomadused kui tööalased oskused olid sobivad et õppejuhi ülesandeid täita. Sisuliselt käivitas uue kooli (tl 199-200). Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja väidetes selles, et õppejuhi ja töötajate omavahelised suhted olid probleemideta. Eeltoodu ei kinnita aga seda, et õppejuhi oskuste tase ja isikuomadused vastasid tööandja nõuetele ja ootustele. 7 18. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ei ole piisavalt oma järeldust hageja katseaja negatiivse tulemuse kohta piisavalt põhjendanud ja tõendanud. Kohus on seisukohal, et kostja on piisavalt detailselt välja toonud, kirjeldanud ja tõendanud asjaolusid, mis kogumis viisid otsuseni töösuhe üles öelda enne katseaja lõppu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (tl 31-39, 41, 57-65, 83-84, 87-97, 98-101). Olukorras, kus töötaja käitumine /reaktsioon annab mõista, et ta ei pea vajalikuks reageerida direktori kõigile tähelepanekutele /juhistele, vaid teeb seda valikuliselt oma äranägemise järgi, on kohtu hinnangul põhjendatud kostja järeldus, et töötaja (hageja) tööülesannete täitmine, tööstiil- ja harjumused osutavad sellele, et tema oskused ja isikuomadused ei võimalda teha tööd kostja nõutud tasemel. Hageja esitas igale kostja välja toodud etteheitele omapoolse selgituse (tl 138-140), kuid kohus on seisukohal, et väljakujunenud olukorras, kus ilmselgelt kooli juhi ja õppejuhi omavaheline koostöö ei toimi, omavahelist usaldust ei ole, mida kinnitasid nii direktor kui hageja (tl 108-113), on kohtu hinnangul tööandjal piisav põhjus töölepingu ülesütelmiseks katseajal. Juhul kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus nii tööandja kui ka töötaja huve järgides ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkamist, on tegemist mõjuva põhjusega, mille alusel tekib tööandjal õigus tööleping üles öelda. Hageja nõue kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks
lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks
MS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega menetluskulud jäävad hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.