) § 173 lg-tes 1 ja 6 nimetatud kohustusi ning sellega oluliselt takistanud võlausaldaja nõude rahuldamist. Võlgnik loobus isa pärandist, mille hulka kuulus neli korterit Narvas. Pärandi võtsid vastu võlgniku alaealised lapsed V.R. ja D.R. , mille kohta väljastati 19.05.2015 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. 29.05.2015 algasid panga ja võlgniku vahel läbirääkimised eesmärgiga vältida võlgnevuse sissenõudmist pärijate vara arvelt. Pank nõustus võlgniku ettepanekuga, et võlgnik tagastab pangale poole laenu põhiosast ehk 22 750 eurot 2 korteri(te) müügist saadavate vahendite arvelt ning pank loobub võlgnevuse sissenõudmisest pärijate vara arvelt. XXXXX korteri müügist laekus 25.07.2017 võlgnevuse katteks 9000 eurot. 20.11.2017 kirjaga teatas võlgnik, et loobub kokkuleppest ja ei kavatse tasumata summat tasuda. Pank on esitanud hagi võlgniku laste vastu võlgnevuse tasumiseks võlgniku poolt loobutud pärandvara arvelt (tsiviilasi nr 2-18-5433).
lg-d 2 ja 4) absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud.
lg 2 p 2 kohaldamine eeldab võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust.
lg 1 sätestab expressis verbis, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, lg 2 kohaselt ei tohi tulusid ja sissetulekut varjata, lg 6 järgi pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Kohus nõustus võlausaldajate väidetega. Kohtu hinnangul on võlgnik raskelt hooletult rikkunud
Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja/või on asunud varjama saadud tulusid, mistõttu ei ole ta võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses suutnud vähendada. Võlgnik sai XXXXX pärast isa surma pärandvara. Pärandvara hulka kuulusid neli korteriomandit Narvas, sõiduauto ja paat. Võlgnik esitas notarile avalduse pärandist loobumiseks. Pärandvara võtsid vastu võlgniku alaealised lapsed, mille kohta väljastati 19.05.2015 seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Võlgniku väide, et ta loobus pärandist, kuna notar ütles talle, et pärandist tuleb loobuda, ei ole usaldusväärne. Notar võis anda võlgnikule selgitusi, kuid pärandist loobumine sai toimuda vaid võlgniku soovil. Kohus nõustus panga seisukohaga, et esitades notarile avalduse pärandist loobumiseks, on võlgnik tahtlikult vähendanud oma vara mahtu ja sellega oluliselt takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus leidis, et võlgnik oli oma teo tagajärgedest teadlik. Õige ei ole võlgniku väide, et ta on andnud endast parima võlausaldajate nõuete vähendamiseks. Võlgnik on saanud kohtult loa alaealiste laste nimel tehingu tegemiseks, s.o ühe pärandina saadud korteri võõrandamiseks. Müügist saadud 9000 eurot maksti pangale võlgnevuse katteks. Tegemist on sisuliselt laste arvelt võlgniku kohustuste osalise täitmisega. 3 Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest. Võlgnik on näidanud kohtule sissetulekuid alla miinimummäära ning on passiivselt oodanud viie aasta möödumist menetluse alustamisest. Võlgniku tegevus, mis on olnud suunatud lastele elatise saamiseks, kohustustest vabastamise menetlusse ei puutu. Võlgnik on töövõimeline, tal on müüja eriala, nii selle erialaga kui ka menetluse kestel omandatud oskustega, s.o koka abi, olnuks võimalik mõistlikult tulu teenida ja võlausaldajate nõudeid täita. Võlgnik asus tööle alles 2017. aastal ning vaid osalise tööajaga. Võlgniku tegevus kohustustest vabastamise menetluses on pigem olnud seotud sooviga võlausaldajate nõudeid mitte täita, kui tegeliku tulutoova tegevuse võimaluste puudumisega. Pangaga sõlmitud kokkuleppest tasuda võlgnevusest 22 750 eurot võlgnik loobus. Pank oli sunnitud algatama kohtumenetluse pärijate vastu, et rahuldada nõue pärandvara arvelt (tsiviilasi nr 2-18-5433). Ka tsiviilasjas nr 2-18-5433 kompromissi sõlmimisest võlgnik loobus. Võlgniku selgitused, et ta on soovinud ja soovib võlausaldajate nõuete rahuldamist, on paljasõnalised. Kuna võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on tahtlikult vähendanud oma vara mahtu, loobudes pärandist, ja on süüliselt jätnud oma kohustused olulises osas täitmata, kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 6. M. Rasputina esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 26. aprilli 2019 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kordab kohus määruse põhjendavas osas võlausaldaja väiteid, jättes võlgniku väited põhjendamatult arvestamata. Võlgnik ei ole rikkunud
Nimetatud sätet ei saa asjas kohaldada, kuna võlgnik ei ole pärandit saanud. Pärandi vastuvõtmisest keeldumine on pärimisseaduse (PärS) § 116 lg 1 järgi pärija tingimusteta õigus. Õiguspärase tegevusega ei ole võimalik kahju tekitada. Võlausaldajate huvid on kaitstud PärS §-ga 126; 2) ei ole võlgnik rikkunud
Võlgnik tegi töö otsimisel kõik endast oleneva. Hariduse ja eesti keele oskuse puudumise ning selle tõttu, et võlgnik kasvatab üksi kahte last, kes haigestuvad sageli, on tööd raske leida, eriti Narvas, kus töötus on kõrge; 3) ei ole võlgnik rikkunud
Võlgnik on esitanud igaaastased aruanded
Kohus ei ole märkinud, millist sättes loetletud kohustust võlgnik rikkus ja milles see seisnes; 4) on ebaõige väide, et võlgniku tegevus, mille eesmärk oli saada lastele elatist, ei ole seotud kohustustest vabastamise menetlusega. Laste isal on suur elatisevõlgnevus, mille arvelt saanuks võlgnik olulises osas rahuldada võlausaldajate nõudeid; 5) on ebaõige väide, et võlgnik loobus pangaga sõlmitud kokkuleppest, mille järgi pidi ta tasuma 22 750 eurot. Võlgnik selgitas, et kokkuleppe tingimused ei olnud võlgnikule selged, kuna kokkulepet ei vormistatud kirjalikult ja laenukomitee 18.08.2016 otsust, mis sisaldab panga tingimusi, keeldus pank võlgnikule esitamast; 6) ei saa määrust põhjendada asjaoluga, et võlgnik loobus sõlmimast pangaga kompromissi tsiviilasjas nr 2-18-5433. Pank pakkus nimetatud asjas võlgnikule kompromissi tunnistada 4 nõuet koos kuue aasta jooksul arvestatud viivisega, mis moodustas ca 30 000 eurot. Tegemist ei oleks olnud kompromissiga, vaid kõigi (sh põhjendamatute) nõuete õigeksvõtmisega; 7) jättis kohus tähelepanuta võlgniku kohtuistungil
lg 5 teise lause alusel esitatud taotluse kohaldada võlausaldaja kohustustest vabastamisest keeldumise taotlusele aegumist, kuna võlausaldaja ei esitanud taotlust ettenähtud kuuekuulise tähtaja jooksul. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 7. AS SEB Pank vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on võlgnik kohustustest vabastamise võimaluse minetanud. Võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, käituma vastutustundlikult ja täitma oma kohustusi nõuetekohaselt. Võlgnik oli isa seadusjärgne pärija. PankS § 173 lg 6 järgi oli võlgnikul kohustus anda pärandist pool üle usaldusisikule. Pärandist loobumisega hoidis võlgnik tahtlikult kõrvale oma kohustuste täitmisest, rikkudes kohustustest vabastamise menetluse eesmärke. Võlgniku tegevuse tõttu kaotas võlausaldaja võimaluse rahuldada oma nõudeid kohustustest vabastamise menetluse raames. Võlgnik oli teadlik oma teo õigusvastasusest ja tagajärjest ning tema tahtlus oli suunatud sellele, et vältida pärimise teel saadud vara üleandmist. Võlgnik kasutab vara, millest ta loobus, ja tal on kontroll vara üle; 2) ei ole võlgnik täitnud
Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks püüd saada parem töökoht või sissetulek. Ka ärakuulamisel esitatud väidet, et 4,5 aastat ei otsinud ta tööd noorema tütre tervise tõttu, ei ole võlgnik tõendanud; 3) ei vasta asjaoludele võlgniku väide, et pank ei kasutanud PärS §-st 126 tulenevat õigust. Pärijad on välja selgitatud pärimistunnistuse tõestamisel, s.o 19.05.
lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et kuna võlgnik rikkus raskelt hooletult
§-s 173 nimetatud kohustusi, tuleb keelduda tema 5 kohustustest vabastamisest. Oluline on siinjuures märkida, et kohustustest vabastamisest keeldumiseks piisab, kui võlgnik on rikkunud kasvõi ühte
§-s 173 nimetatud kohustust. 9.2. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on peamine etteheide võlgnikule see, et ta loobus pärandist (neli korteriomandit, sõiduauto ja paat) oma alaealiste laste kasuks ja rikkus sellega
lg-s 3 sätestatud kohustust anda usaldusisikule üle poole pärimise teel saadu väärtusest. Maakohus on õigesti leidnud, et sellise tegevusega raskendas võlgnik oluliselt võlausaldajate nõuete rahuldamist, st kahjustas võlausaldajate huve. Määruskaebuses esitatud seisukoht, et pärandist loobumine on PärS § 116 lg 1 järgi pärija tingimusteta õigus ning sellise tegevusega ei saa võlausaldajatele kahju tekitada, ei ole õige. Kuigi PärS § 126 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgniku kohustuste täitmist isikutelt, kelle kasuks võlgnik pärandist loobus, ei tähenda see seda, et võlgnik ei ole
lg-s 6 ettenähtud kohustust rikkunud.
lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatas maakohus 06.12.2013 ning võlgnik asus tööle alles
Samas puuduvad maakohtu määruses põhjendused, mille alusel maakohus sellise järelduseni jõudis (TsMS § 465 lg 2 p 8). Seetõttu tuleb maakohtu määruse põhjendustest jätta välja võlgniku poolt tulude varjamine ning sellest tulenevalt muuta selles osas maakohtu määruse põhjendusi. 9.
10. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. AS-l SEB Pank hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.