← Eesti

1-18-2683/31

Obsah (5)§ 361§ 73§ 78§ 121§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-2683 (16940000015) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Gontš

§ 361

lg 1 järgi ja SLV Invest OÜ süüdistuses

§ 361

lg 3 järgi üldmenetluses Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Jaanus Orgusaare ja SLV Invest OÜ kaitsja vandeadvokaat Kaire Aus Teised apellatsioonimenetluse pooled Eesti Vabariik (Keskonnainspektsiooni kaudu), Lääne Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON

  1. Pärnu Maakohtu
  2. jaanuari 2019 otsus Jaanus Orgusaare ja SLV Invest OÜ süüdistusasjas jätta muutmata.
  3. Süüdistatavate kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  4. Apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale vandeadvokaat Kaire Ausile makstud tasu 510 eurot (sh käibemaks 85 eurot) jätta süüdistatavate Jaanus Orgusaare ja SLV Invest OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Pärnu Maakohtu
  6. jaanuari 2019 otsusega tunnistati Jaanus Orgusaar süüdi

§ 361

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui J.

Orgusaar ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel arvestati katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluskuludena mõisteti J. Orgusaarelt riigi tuludesse välja tunnistaja kulud 7,45 eurot ja sundraha 810 eurot, kokku 817,45 eurot, mis tuleb tasuda 1 ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. SLV Invest OÜ tunnistati süüdi

§ 361

lg 3 järgi ja karistati rahalise karistusega 8000 eurot.

§ 73

lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et kohesele kandmisele kuulub rahaline karistus 1000 eurot ning ülejäänud rahaline karistus, s.o 7000 eurot, jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui SLV Invest OÜ ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel arvestati katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluskuludena mõisteti SLV Invest OÜ-lt riigi tuludesse välja tunnistaja kulud 7,45 eurot ja sundraha 810 eurot, kokku 817,45 eurot, mis tuleb tasuda 1 ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) tsiviilhagi rahuldati täielikult ning J. Orgusaarelt ja SLV Invest OÜ-lt mõisteti solidaarselt Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) kasuks välja 16 960 eurot. Kohus lahendas ka asitõendiga seonduva. 2. J. Orgusaar oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles kutseline kalur ja omades rannakaluri II astme kutsekvalifikatsiooni, püüdis 12.05.2016 tahtlikult Pärnu lahel Valgeranna traaversis koordinaatidel 58021,704’N 24022,592’E ja 58021,805’N 24022,528’E SLV Invest OÜ-le kuuluva kalapüügiloaga nr PÄ160202 (märgistus 247) seadusega lubatust väiksema silmasuurusega ääremõrraga 2491 ahvenat, 98 vimba, 89 koha, 27 latikat, 9 nurgu, 9 särge ja 2 lesta. Mõrra püügilt eemaldamise käigus vabastati mõrrast kõik eluvõimelised alamõõdulised ahvenad (1431 tk), vimbad (98 tk), kohad (89 tk), latikad (27 tk), nurud (9 tk), särjed (9

  1. tk)ja lestad (2
  2. tk)ning lasti merre tagasi. 1060 ahvenat olid loendamise käigus eluvõime kaotanud. J. Orgusaar tegutses SLV Invest OÜ (äriregistri kood 12090921) huvides ning omas õigust püüda kala SLV Invest OÜ-le kuuluva ääremõrraga, mille suu kõrgus ei ületa 3 meetrit ja mille keskmine silmasuurus kalakotis on 32,5 mm, mõrra suus 53,35 mm ja mõrra tiivas 53,05 mm. J. Orgusaarele on Eesti Kalurite Liidu poolt väljastatud Rannakalur II kutsetunnistus nr 048163, mis eeldab kalapüügiseaduse ja selle alamaktide tundmist. Seega pidi J. Orgusaar teadma, et Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.890'N ja 24º16.718'E ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelist ühendussirget on 10.05. - 15.08. 2016 keelatud kasutada ääremõrdu, mille silmasuurus mõrrapäras on alla 24 mm ja teistes osades alla 60 mm, mistõttu pani ta kirjeldatud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Oma tegevusega rikkus J. Orgusaar kalapüügiseaduse § 11 lg 2 ja kalapüügieeskirja § 18 lg 1 p 1 alusel keskkonnaministri määrusega nr 6 25.04.2016 kehtestatud „Ajutised kalapüügikitsendused ja agarikupüügi ala Läänemerel 2016. aastal“ § 1 lg 3 p 1, mis sätestab, et Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.890'N ja 24º16.718'E ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelist ühendussirget on 10. maist 15. augustini 2016 keelatud kasutada ääremõrdu, mille silmasuurus on mõrrapäras alla 24 mm ja teistes osades alla 60 mm. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 p 1a kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumile käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Artikli 3 p 1e kohaselt on ebaseadusliku kalapüügiga tegemist juhul, kui kasutatakse keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015 määrusega nr 67 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest, tekitasid J. Orgusaar ja SLV Invest OÜ oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 46 071 eurot (16 960 eurot eluvõimetud kalad + 29 111 eurot eluvõimelised kalad). SLV Invest OÜ oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema oma ainsa juhatuse liikme J. Orgusaare tahtliku tegevuse läbi, püüdis 12.05.2016 tahtlikult Pärnu lahel Valgeranna traaversis koordinaatidel 2

(10)58021,704’N 24022,592’E ja 58021,805’N 24022,528’E kalapaadiga reg. nr PMA-158, SLV Invest OÜle kuuluva kalapüügiloaga nr PÄ160202 (märgistus 247) seadusega lubatust väiksema silmasuurusega ääremõrraga 2491 ahvenat, 98 vimba, 89 koha, 27 latikat, 9 nurgu, 9 särge ja 2 lesta. Mõrra püügilt eemaldamise käigus vabastati mõrrast kõik eluvõimelised alamõõdulised ahvenad (1431 tk), vimbad (98 tk), kohad (89 tk), latikad (27 tk), nurud (9 tk), särjed (9
  1. tk)ning lestad (2
  2. tk)ja lasti tagasi merre. 1060 ahvenat olid loendamise käigus eluvõime kaotanud. J. Orgusaar, tegutsedes SLV Invest OÜ huvides ning omades õigust püüda kala SLV Invest OÜ-le väljastatud kalapüügiloa nr PÄ160202 alusel, pidi teadma, et Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.890'N ja 24º16.718'E ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelist ühendussirget on 10.05. - 15.08.2016 keelatud kasutada ääremõrdu, mille silmasuurus mõrrapäras on alla 24 mm ja teistes osades alla 60 mm, mistõttu pani SLV Invest OÜ kirjeldatud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 punkti 1a kohaselt on tõsiseks rikkumiseks tegevus, mida vastavalt sama määruse artiklis 3 kehtestatud kriteeriumile käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. Artikli 3 p 1e kohaselt on ebaseadusliku kalapüügiga tegemist juhul, kui kasutatakse keelatud või nõuetele mittevastavaid püügivahendeid. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015 määrusega nr 67 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest tekitasid J. Orgusaar ja SLV Invest OÜ oma tegevusega kalavarudele kahju kokku 46 071 eurot (16 960 eurot eluvõimetud kalad + 29 111 eurot eluvõimelised kalad). 3. Kuigi maakohtus J. Orgusaar enda ega SLV Invest OÜ esindajana osaühingu süüd ei tunnistanud, leides, et kasutatud võrgud vastasid nõuetele, leidis maakohus, et süüdistatavate süü neile etteheidetavate kuritegude toimepanemises on kohtuistungil hinnatud tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Maakohus leidis, et vaatamata keskkonnaministri 19.04.2016 määrusega nr 6 „Ajutised kalapüügikitsendused ja agarikupüügi ala Läänemerel 2016 aastal“ kehtestatud ajutistele kalapüügikitsendustele, mille kohaselt oli Pärnu lahes põhja pool Kotinina ja Tahkunina vahelist ühendussirget keelatud 10.05. - 15.08.2016 kasutada ääremõrdu, mille silmasuurus mõrrapäras on alla 24 mm ja teistes osades alla 60 mm, püüdis J. Orgusaar 12.05.2016 kala Valgeranna traaversis koordinaatidel 58021,704’N 24022,592’E ja 58021,805’N 24022,528’E SLV Invest OÜ-le kuuluva ääremõrraga (tähistusega 247), mille merel tuvastatud juhuslikult valitud kohas mõõdeti mõõteseadmega Omega keskmiseks silmasuuruseks mõrra juhtaias 50,55 mm ning J. Orgusaare valitud kohas kariaias 54,8 mm. 18.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 12.05.2016 püügilt eemaldatud ääremõrra kalakoti keskmine silmasuurus oli 32,5 mm, mõrra suus 53,35 mm ning mõrra tiivas 53,05 mm ja mõrra silmasuuruse mõõtmisel kasutati elektroonilist võrgusilma mõõtmise riista Omega OMG09070537, kasutades mõõtejõudu 10 N ning mõõdeti märga püügivahendit eraldi mõrra suus, mõrratiivast ja kalakotist juhuslikul valikul 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele ning silma suuruseks loeti mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine. Et 18.05.2016 mõõdeti märga mõrda, kinnitavad nii asitõendi vaatlusprotokoll kui tunnistaja RA kohtuistungil antud ütlused. Keskkonnainspektsiooni ametnike ütlused on lubatavaks tõendiks, sest kinnitavad menetlustoimingutes kajastatut ja kirjeldades toimunut just selliselt nagu tõendites kajastatud on. Kohus leidis sedagi, et usaldusväärseks ja õiguslikku tähendust omavaks mõõtetulemuseks saab lugeda vaid sellise mõõtmise tulemuse, mis on teostatud vastavalt kehtestatud õigusaktidele ning isikut ei vabasta vastutusest asjaolu, et ta väidetavalt nihikuga mõõtes oli kodus saanud lubatud tulemuse. Kaitsja seisukohaga, et mõõtmistulemusi ei saa tõendina arvestada, kuna mõõtevahend ei vastanud nõuetele, kohus ei nõustunud. Märja võrgusilma mõõtmised teostas pädev mõõtja, järgides asjakohast mõõtemetoodikat ning kellele on antud õigus teostada mõõtmisi kalajärelevalves. 12.05.2016 ja 3
(10)18.05.2016 võrgusilma mõõtmised teostati kalibreeritud mõõteseadmega Omega. Tunnistaja RL ütlustest nähtub, et kalibreeritud mõõtevahend on taadeldud mõõtevahendist täpsem. Kohus ei nõustunud kaitsjaga ka selles, et mõõteseadmega Omega mõõtmisel ei ole arvestatud seadme mokkade paksusi. Ühestki silmasuurust reguleerivast õigusaktist ei tulene, et seadmega saadavast mõõtmistulemusest tuleks veel maha arvata mokkade paksus 4 mm. Mõõtmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt on mõõtmistulemuseks seadmega saadav tulemus, millest arvatakse maha mõõtemääramatus +/- 2 mm. Mõõtmised on teostatud vastavalt EÜ määruse nr 517/2008 lisale VII. Kaitsja taotluse 2016 aasta ajaleheartikli tõendina vastuvõtmiseks jättis kohus rahuldamata, sest artikli näol on tegemist ajakirjaniku arvamusega ja kohus ei saa otsust teha ajalehe artiklile tuginedes. Sarnaselt mõõtmise läbiviimise taotlusele ei ole kaitsja põhjendanud, miks vastavat taotlust ei ole varem esitatud. Puudub vaidlus selles, et 12.05.2016 oli mõrras tähistusega 247 1060 mõõdulist ahvenat, 1431 alamõõdulist ahvenat, 98 alamõõdulist vimba, 27 alamõõdulist latikat, 9 nurgu, 9 särge, 2 alamõõdulist lesta ja 89 alamõõdulist koha, millest 1060 mõõdulist ahvenat ei olnud sorteerimise lõppedes eluvõimelised. Kalavarudele tekitatud kahju arvutatakse kalapüügiseaduses sätestatud korras, mille § 71 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kalavarudele tekitatud kahju arvutada püütud kalade arvu ja isendi hüvitamise määra suuruse korrutamisel 5-ga, seega tekitati eluvõimetute ahvenatega kalavarudele kahju 16 960 eurot, mis on oluline kahju

§ 121p 1 mõttes.

Etteheidetava teo pani J. Orgusaar toime vähemalt otsese tahtlusega, sest ta viibis kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise juures juba 10.05.2016 ja oli ilmselgelt teadlik nii lubatud võrgusilma suurusest kui selle mõõtmisest. Et J. Orgusaar tegutses SLV Invest OÜ huvides, on tõendamist leidnud ka SLV Invest OÜ poolt

§ 361lg-s 3 sätestatud kuriteo toimepanemine.

  1. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatavate kaitsja, kes leiab, et kohus sattus tõendeid hinnates eksimusse ja süüdimõistvat otsust tehes kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Kaitsja hinnangul tugines kohus lubamatutele tõenditele. Palub vaidlustatud otsus tühistada täies ulatuses ja uue otsusega mõista süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks. Alternatiivselt leiab, et juhul kui kaebuses esitatud asjaolud ei võimalda ringkonnakohtul teha asjas uut otsust, tühistada kohtuotsus täies ulatuses ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks. Asja menetluskulud palub jätta riigi kanda. 4.
  2. Kaitsja on seisukohal, et süüdistuse aluseks olevaid tõendeid (mõõtmiste protokollid ja mõõtetulemuste aktid) ei saa tõenditena käsitleda põhjusel, et nendest ei nähtu mõõtmistulemuste läbiviimise vahendite kohasust mõõteseaduse järgi. Kohtuväline menetleja peab mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt tagama riikliku järelevalve käigus mõõtetulemuste jälgitavuse, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg-e 1 on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Süüdistusaktis ei ole esitatud tõendina ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et kohtuväline menetleja kasutas mõõtmistoiminguid läbi viies eelviidatud nõuetele vastavat mõõtevahendit. Puuduvad andmed ka ääremõrra mõõtmisel kasutatud mõõtemetoodika ning tehnika kohta. 4.
  3. Kaitsja leiab, et 26.05.2016 Keskonnainspektsiooni pressiteatega „Pärnu lahe nõuetele mittevastavate püügivahendite osas on „aeg mahavõetud““, informeeriti merekalapüügi ja müügiga tegelevaid eraisikuid ja ettevõtteid sellest, et Keskkonnainspektsioon on andnud korralduse nõuetele mittevastavad püünised välja tuua 30.05.2016 ning tähtaja saabumisel mõrdade omanike suhtes veel sunnimeetemeid ei rakendata. Seega lubati Keskkonnainspektsiooni korraldusega väiksema 4

(10)silmasuurusega mõrrad välja tuua kuni 30.05.2016 ning süüdistatavatele kuulunud ääremõrra püügile asetatus 12.05.2016 ei olnud ebaseaduslik. Ääremõrd oli asetatud püügile 16.04.2016, s.o enne 24.04.2016 keskkonnaministri määruse nr 6 „Ajutised kalapüügi kitsendused ja agarikupüügi ala Läänemerel
  1. aastal“ kehtestamist, mis omakorda tõendab süüdistatavatel tahtluse puudumist, kuivõrd süüdistatavad ei olnud teadlikud ajutistest kalapüügi kitsendustest. 4.
  2. Keskkonnaministri 19.04.2016 määrus nr 6 „Ajutised kalapüügikitsendused ja agarikupüügi ala Läänemerel
  3. aastal“ (muudetud 04.07.2016), millega asendati § 1 lg 3 p-s 1 arv „60” arvuga „56” tõendab, et peale 10.-12.05.2016 läbiviidud operatsiooni vähendati kontrollitud piirkonnas püügivahendite silmasuurust 56 mm-le. Sama kinnitavad ka 18.10.2018 kohtuistungil tunnistajate JP, EP ja AK ütlused, millistest nähtub, et koostoimes püügikitsendusega ja Omegaga mõõtmisega korraldati siis suuremat sorti järelevalve reid, peale mida alandati võrgusilma suurust 56 mm-le. 4.
  4. Taotluse viia kohtuistungil läbi võrgusilma mõõtmine elektroonse mõõteriistaga Omega jättis kohus rahuldamata. Elektroonse mõõteriista Omega mõõtetulemus ei arvesta mõõtevahendi moka paksusi, millega mõõtes jääb võrgusilma mõõtetulemus 4 mm võrra tegelikust väiksemaks. Euroopa komisjoni määruse nr 517/2008 Lisa 3 punkt 1 b tulenevalt ja mõõtetulemuste protokolle kõrvutades nähtub, et 12.
  5. ja 18.05.2016 läbiviidud ääremõrra silma suurus vastas nõuetele ja elektroonse mõõteriista Omega mõõtetulemus on ebaõige, sest arvesse võeti üksnes ühe, mitte kahe moka paksust ehk kokku tuli võrgusilma mõõtetulemusele juurde arvestada 4 mm, mitte 2mm. Et 18.05.2016 mõõdeti kuivama asetatud kalavõrgu lina silmasuurust, on keskkonnainspektsiooni poolt läbiviidud võrgusilma mõõtmise tulemused ebaõiged, kuivõrd ei arvesta mõõteriista mokkade paksuseid. 4.
  6. Puudus vajadus kohtuvälise menetleja ülekuulamiseks menetlustoimingu käigu kohta. Süüdistaja poolt esitatud küsimuste ja vastuste sisu kinnitab, et kohtuvälise menetleja ametnik RA ei olnud tunnistaja tõendi usaldusväärsuse kontrolliks. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust sellega, et luges tunnistaja RA ütlused tõendiks, millega tõendati võrgusilma mõõtmise tingimusi. Tunnistaja RA püüdis oma ütlustega luua uue, iseseisva tõendi süüdistatavate teadmise tõendamiseks ning püügivahendi seisundi tõendamiseks. RA ütlustele kui lubamatule tõendile, kohus otsuse tegemisel tugineda ei tohi. 4.
  7. Kohtuvälise menetleja poolt mõõtmisel kasutatud kalibreeritud mõõtevahend Omega ei vastanud nõuetele, sest sellel puudus esmataatlus ning vastav kleebis mõõtevahendi korpusel. Riikliku järelevalve teostamiseks kasutatav mõõtevahend pidi olema taadeldud (mitte kalibreeritud). 4.
  8. Tsiviilhagi on tõendamata ega vasta TsMS § 363 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. 4.
  9. Süüdistatavatele mõistetud karistusi peab kaitsja selgelt ülemäärasteks. Isegi juhul, kui ringkonnakohus loeb J. Orgusaare ja SLV Invest OÜ süüditunnistamise õiguspäraseks, tuleb neile määratud karistusi vähendada.
  10. Tallinna Ringkonnakohtu
  11. veebruari 2019 määrusega määrati kaitsja apellatsioon läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitasid apellatsioonile enda kirjalikud seisukohad Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) ja prokuratuur.
  12. Keskkonnainspektsiooni hinnangul on kõik kaebuse väited seoses mõõtmise ja mõõtevahendi nõuetekohasusega põhistamata, subjektiivsed ja vastuolus kriminaalasjas uuritud tõenditega. Elektroonilise mõõteseadme Omega tehnilised tingimused ja nõuded tulenevad EL määrusest nr 517/2008, mille kohaselt piisab mõõtetulemuse jälgitavalt tõendatuks lugemisel seadme kalibreerimisest. Võrgusilmade mõõtmisel kasutati Omega mõõteseadet, millele oli väljatatud kalibreerimistunnistus. Ääremõrra mõõtmisel kasutatud mõõtemetoodika ja tehnika on välja toodud 18.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollis. Mõõtmisprotseduuri nõudeid ei ole rikutud, sest mõõdeti märgasid võrgulinasid. 5
(10)Tunnistaja RA ütlused püügivahendi mõõtmise toimingu ehk asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu usaldusväärsuse kontrollimiseks on lubatud tõend. Tsiviilhagis on välja toodud selge, ebaseadusliku kalapüügi käigus tekitatud keskkonnakahju hüvitamise nõue. Tsiviilhagis ei pea kordama juba süüdistuses esitatud tõendeid. Kokkuvõtvalt leiab Keskkonnainspektsioon, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tuleb süüdistatavate kaitsja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
  1. Prokuratuuri hinnangul on teostatud mõõtmised seaduslikud ja mõõtmistulemuste läbiviimise vahend mõõteseadusele vastav. Süüdistuse aluseks oleva 18.05.2016 mõõtmise tulemused nähtuvad asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast „Kalapüügi silmasuuruse mõõtmise protokollist“. AK-l oli õigus kalajärelevalves mõõtmisi teostada ja võrgusilma kontrollseade Omega oli kalibreerimistunnistusest tulenevalt nõuetekohaselt kalibreeritud. Mõrralina võrgusilma suurus määratakse vastavalt komisjoni 10.06.2008 määrusele (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaks määramiseks. Võrgusilma silmasuurus määratakse elektroonilise võrgusilma mõõtmise riistaga Omega kasutades mõõtejõudu 10 N. Keskkonnainspektsiooni 26.05.2016 pressiteade seondub varasemalt konkreetsete isikute suhtes läbi viidud haldusmenetlusega, süüdistatavate suhtes aga haldusmenetlust ei teostatud ja pressiteates olev info neile ei laienenud. Lisaks jäid süüdistatavatele kuuluvate mõrdade silmasuurused oluliselt alla lubatud silmasuurusest 60 mm ja ka hiljem muudatusega kehtestatud määrast 56 mm, mistõttu nende osas haldusmenetlust läbi ei viidud. Nõuetekohaselt taadeldud/kalibreeritud mõõtevahendi puhul on arvestatud kõigi asjaoludega, sh. ka mokkade paksusega ja mõõtmisel liideti tulemustele 2 mm juurde, mistõttu on mõõtemääramatusega juba mõõtmistel arvestatud. 18.05.2016 mõõdeti märga püügivahendit, mida kinnitas tunnistajana RA, kelle ütlused on lubatav tõend. RA kinnitusel sai J. Orgusaar teadlikuks ajutistest kitsendustest 10.05.2016 kui järelevalve käigus kontrolliti AM poolt püügile asetatud püügivahendite nõuetele vastavust. Prokuratuuri hinnangul vastab hagiavaldus seaduse nõuetele. Alused kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks puuduvad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsioonis esitatud väidetega ning kohtumenetluse poolte kirjalike seisukohtadega leiab, et kaitsja apellatsioon ei võimalda apellatsioonikohtul jõuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Apellatsiooni väited maakohtu otsuse tühistamiseks põhjust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud.
  3. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud ja on vaidlustatud otsuses kõiki uuritud tõenditest tulenevaid järeldusi jälgitavalt põhistanud. Kohtuotsuse põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole maakohus eksinud süüdistatavate käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel ega tsiviilhagi lahendamisel. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tulene apellatsioonist ühtegi uut asjaolu, mida kaitsja maakohtule ette heidab ja millega maakohus ei oleks otsuse tegemisel juba arvestanud. Asjaolu, et kaitsja maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist. 6
(10)Eelnevat arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et nii apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-113-13, nr 3-1-1-23-11, nr 3-1-1-92-11 ja nr 3-1-1-48-12 p 16.3.2.). Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist.
  1. Arvestades apellatsiooni sisu ja taotlust, selgitab ringkonnakohus, et kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt lasub kriminaalmenetluses tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-17-03). Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus J. Orgusaare ja SLV Invest OÜ süü tõendatuks lugemisel hinnanud tõendeid tulenevalt KrMS § 61 lg-test 1 ja 2 õigesti ning arvestanud kriminaalmenetlusõiguse sätteid. Vastupidiselt apellatsioonis väidetule, kohtukolleegium apellatsiooni loogika ja seisukohtadega nõustuda ei saa, sest need on vastuolus maakohtus avaldatud ja uuritud tõenditega.
  2. Nii leiab kaitsja jätkuvalt, et süüdistuse aluseks olevad tõendid (mõõtmiste protokollid ja mõõtetulemuste aktid) ei ole tõenditena käsitletavad, kuivõrd nendest ei nähtu mõõtmistulemuste läbiviimise vahendite kohasust mõõteseaduse järgi. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole aga apellatsioonis esitatud seisukohad mõõtevahendi ja mõõtmise nõuetekohasusele mittevastavuse osas õiguslikult arvestatavad, kuivõrd ei tulene maakohtus uuritud tõenditest. Kaitsja jätab tähelepanuta, et Omega elektroonilise mõõteseadme tehnilised tingimused ja nõuded tulenevad otsekohaldatavast EL määrusest nr 517/2008, mis otsesõnu Omega elektroonilisele mõõteseadmele taatluskohustust ei kehtesta. Tulenevalt teo toimepanemise ajal kehtinud mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 sõnastusest ja EL määruses nr 517/2008 toodud nõuetest, piisab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks ka elektroonilise mõõteseadme kalibreerimisest. 12.05.2016 ja 18.05.2016 teostatud mõrralina võrgusilma suuruse mõõtmisel kasutatud Omega elektrooniline mõõteseade oli kalibreerimistunnistuse nr KTLF-16/0142 järgi nõuetekohaselt kalibreeritud ning mõõtetulemused asitõendi vaatlusprotokollist nähtavad (kd I, lk 47-49, 50-51, 61-62). 18.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olevast „Kalapüügi silmasuuruse mõõtmise protokollist“ tulenevalt teostas mõõtmised AK, kes on pädev mõõtja. Väide tõendi puudumisest mõõtevahendi nõuetele vastavuse kohta ei tulene seega asja materjalidest. Ka hetkel kehtiva MõõteS § 5 lg 2 kohaselt on mõõtetulemus jälgitavalt tõendatud, kui mõõtevahend on jälgitavalt kalibreeritud. Ka juhul kui elektroonilist mõõteseadet kasutatakse riiklikus järelevalves, ei pea see mõõtetulemuse jälgitavuse nõude täitmisel, tulenevalt MõõteS § 5 lg-st 1, olema taadeldud, vaid piisab kui see on kalibreeritud.
  3. Väär on kaitsja etteheide ääremõrra mõõtmisel kasutatud mõõtemetoodika ning tehnika puudumise kohta. 18.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolli p-s 4 on toodud välja mõõtmisel ja mõõtetulemuse määramisel kasutatav metoodika viidetega EL määrusele 517/2008 ja 6.08.2015 KKI peadirektori käskkirjale nr 1-3/56 „Mõõtemetoodika keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmistel“ (kd I, lk 91110).
  4. Kaitsja seisukoht, et võrgusilma mõõtmise tulemused on ebaõiged seetõttu, et ei arvestata mõõteriista mokkade paksust ning mõõtmise hetkel olid võrgud kuivama asetatud, ei tulene kohtukolleegiumi hinnangul maakohtus uuritud tõenditest. Tunnistaja RL ütluste kohaselt on 7
(10)nõuetekohaselt taadeldud/kalibreeritud mõõtevahendi puhul arvestatud kõigi asjaoludega, sh. ka mokkade paksusega. Samuti nähtub mõõtevahendi kalibreerimistunnistusest nr KTLF-16/0142, et kalibreerimisel mõõdeti testplaadi avade pikkused, mille laiendmääramatus jääb antud juhul oluliselt alla 1 mm. Siinjuures on oluline juhtida kaitsja tähelepanu ka asjaolule, et „Kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokoll“ 18.05.2016 (kd I, lk 69-71) nähtuvalt on ääremõrra silmasuuruse mõõtmisel saadud tulemusele liidetud juurde 2 mm, mistõttu on mõõtemääramatusega mõõtmistel ka arvestatud. Arusaamatuks jääb kaitsja väide, et 18.05.2016 mõõdeti kuivasid (kuivama asetatud) võrgulinasid. 18.05.2016 J. Orgusaarele kuuluva mõrra (asitõendi) vaatlusprotokollist tuleneb üheselt ja selgelt (vt protokolli lk 2), et mõõdeti märga püügivahendit. Seda kinnitas 18.12.2018 maakohtu istungil ka tunnistaja RA (end. P), kelle sõnul oli mõrd mõõtmise hetkel täiesti märg. Maakohus leidis otsuses õigesti, et mõõtmisprotseduuril ei ole nõudeid rikutud, sest mõõdeti märgasid võrgulinasid nagu mõõtemetoodika ette näeb. Seega on maakohus mõõtmisprotseduuri nõuetele vastavuse otsuses jälgitavalt tuvastanud, kõiki kaitseversioone kontrollinud ja need kummutanud. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsioonis esitatuga, et süüdistatavad tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista.
  1. Tunnistaja RA ütlused kohtuistungil on lubatavaks tõendiks. Tunnistaja ei ole loonud uut tõendit, vaid andis ütlusi menetluse käiku puudutavate küsimuste ja asitõendite vaatlusprotokollides kajastatu usaldusväärsuse osas. Maakohus ei tuginenud püügivahendi mõõtmisprotseduuri nõuetele vastavuse osas mitte üksnes tunnistaja RA ütlustele, et mõõdeti märga võrgulina, vaid ka 18.05.2016 asitõendi vaatlusprotokollile, mis kinnitab üheselt, et mõõdeti märga võrgulina.
  2. Nõustuda ei saa kaitsja apellatsioonis esitatud kriitikaga tsiviilhagi tõendamatuse ja seaduse nõuetele mittevastavuse osas. Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) tsiviilhagis taotletakse keskkonnakahju hüvitamist Kalapüügiseaduse (KPS) § 73 lg-s 2 sätestatu kohaselt 16 960 euro suuruses summas. Keskkonnainspektsiooni hagiavaldusest (kd I, lk 8-10) nähtuvalt on hagiavalduses selgelt viidatud nii nõude aluseks olevatele faktilistele kui ka õiguslikele asjaoludele, samuti on hagis selgelt esitatud looduskeskkonnale tekitatud kahju arvestus, seoses 1060 eluvõimetu ahvenaga, mis kohtukolleegiumi hinnangul vastab TsMS § 363 lg 1 p-s 1-3 sätestatule. Tsiviilhagi esitamisel kriminaalmenetluses ei pea vältimatult kordama kõiki juba süüdistusaktis nimetatud tõendeid, mis samaaegselt kuuluvad nii süüdistuse kui tsiviilhagi aluste hulka (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-09, p 15). Nõuetele mittevastava mõrraga kalu püüdes vastutavad J. Orgusaar ja SLV Invest OÜ kalavarudele tekitatud keskkonnakahju eest solidaarselt.
  3. Keskkonnainspektsiooni 26.05.2016 pressiteade seondub varasemalt konkreetsete isikute suhtes läbi viidud haldusmenetlusega. J. Orgusaare ja SLV Invest OÜ suhtes aga haldusmenetlust ei teostatud ja pressiteates olev info neile seega ei laienenud. Lisaks jäid süüdistatavatele kuuluvate mõrdade silmasuurused oluliselt alla lubatud silmasuurusest 60 mm ja ka hiljem muudatusega kehtestatud silmasuurusest 56 mm, mistõttu nende osas haldusmenetlust läbi ei viidud.
  4. Erinevalt kaitsjast leiab kohtukolleegium, et maakohus ei ole mõistnud süüdistatavatele põhjendamatult ranged (selgelt ülemäärased) karistused, mistõttu tuleks neile määratud karistusi vähendada. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-52-13 p-s 19 korranud oma varem avaldatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole 8
(10)sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11).

§ 361

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ja

§ 361lg 3 rahalise karistuse.

Ei ole vaidlust selles, et J. Orgusaar, omades õigust püüda kala SLV Invest OÜ-le väljastatud kalapüügiloa alusel ja SLV Invest OÜ-le kuuluva ääremõrraga, tegutses SLV Invest OÜ huvides. Käesolevas asjas mõistis maakohus J. Orgusaarele karistuseks 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui J. Orgusaar ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja SLV Invest OÜ-le rahalise karistuse 8000 eurot, millest kohesele kandmisele kuulub rahaline karistus 1000 eurot ning ülejäänud rahaline karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui SLV Invest OÜ ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli antud juhul tegemist sellise tüüpilise röövpüügiga, milles ei olnud midagi erakordset. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu hinnanguga süüdistatavate süü (keskmisele) suurusele tuleb seetõttu nõustuda, sest seadusega lubatust väiksema silmasuurusega ääremõrraga kala püüdes kalavarudele tekitatud kahju ületas

§ 121p-s 1 sätestatud kahju määra 4000 eurot kordades.

Arvestades teo toimepanemise tehiolusid ja süüdistatavate teopanust, on kohus põhjendatult leidnud, et tulenevalt J. Orgusaare sissetuleku suurusest, samuti kohustusest hüvitada tsiviilhagi, ei oleks süüdistatav võimeline rahalist karistust tasuma. Et J. Orgusaar on varasemalt kriminaalkorras karistamata, on temale mõistetud sanktsiooni keskmäära lähedane tingimisi vangistus tema teosüüle vastav ja kohtukolleegiumi hinnangul, erinevalt kaitsjast, mitte selgelt ülemäärane. Ka SLV Invest OÜ-le karistuse mõistmisel on kohus arvestanud varasema karistatuse puudumist ja tsiviilhagi solidaarse hüvitamise kohustust. Et juriidilisele isikule on võimalik karistuseks mõista üksnes rahalist karistust, kuid ettevõte ei oleks võimeline ilmselgelt väga suurt rahalist karistust tasuma, vastab SLV Invest OÜ-le mõistetud rahaline karistus, millest kohesele kuulub kandmisele 1000 eurot, teo ulatusele ja iseloomule, arvestades

§ 44lg-s 8 sätestatud rahalise karistuse ülemmäära.

Kohtukolleegiumi hinnangul puudub apellatsioonist tulenevalt alus süüdistatavatele mõistetud karistuste kergendamiseks. Juhul kui süüdistatavad neile määratud 2 aastase katseaja jooksul tahtlikult uut kuritegu toime ei pane, jääb vastavalt neile mõistetud vangistus ja rahaline karistus kandmata. 18. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. J. Orgusaare ja SLV Invest OÜ valitud kaitsja vandeadvokaat K. Aus esitas ringkonnakohtule taotluse jätta süüdistatavatele apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (valitud kaitsjale makstud tasu) summas 510 eurot (koos käibemaksuga) KrMS § 181 lg 1 ja § 182 lg 1 alusel riigi kanda. Kaitsja kinnitab, et kõik kulud on tekkinud käesoleva kriminaalasja menetluses ja süüdistatav ei ole käibemaksukohuslane. Arvestades süüdistatavatele esitatud süüdistuse mahtu peab kohtukolleegium valitud kaitsjale makstud tasu suurust mõistlikuks ja vajalikuks. Menetluskulude suurus nähtub nende nimekirjale lisatud advokaadibüroo Kaire Aus arvest nr 677-K, mis tulenevalt lisana esitatud maksekorralduse krediteerimise teatisest on 19.02.2019 SLV Invest OÜ poolt tasutud. Kaitsja apellatsioon oli esitatud J. Orgusaare ja SLV Invest OÜ huvides. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Et arutatavas asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata, siis jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud süüdistatavate J. Orgusaare ja SLV Invest OÜ kanda. 9

(10)19. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse J. Orgusaare süüdistuses

§ 361

lg 1 järgi ja SLV Invest OÜ süüdistuses

§ 361lg 3 järgi muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.