← Eesti

2-14-7385/231

Obsah (11)§ 132§ 165§ 175§ 442§ 659§ 654§ 174§ 465§ 138§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2019, Tallinn Tsiviilasja number Vaidlustatud

) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

  1. Tallinna Ringkonnakohus keeldus
  2. septembri 2018 määrusega hagejate apellatsioonkaebust Harju Maakohtu
  3. augusti 2018 otsusele menetlusse võtmisest. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäid ringkonnakohtus kantud menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades ja kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Riigikohus keeldus
  4. oktoobri 2018 kohtumäärusega hagejate määruskaebuse menetlusse võtmisest ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda. Seega jõustus Harju Maakohtu
  5. augusti 2018 otsus
  6. oktoobril
  8. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirjad
  9. mail 2017 ja
  10. mail
  11. Kostja esitas
  12. novembril 2018 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Taotlusele on lisatud kostja lepingulise esindaja ajakulu detailne aruanne. Menetluskulude taotlusest nähtuvalt on kostjale osutatud põhimenetluses õigusabi kokku 180,3 tundi tunnihinnaga 125,79 eurot (käibemaksuta), kokku 27 215,92 eurot (käibemaksuga), millele lisandub kostja poolt menetluse jooksul tasutud riigilõiv 250 eurot ja kostja poolt kantud kulu seoses registripäringutega 7 eurot. Täiendavalt palus kostja mõista hagejatelt solidaarselt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  13. Hagejad vaidlesid kostja menetluskulude nimekirjale vastu, sh
  14. mai 2018 ja
  15. novembri 2018 seisukohad. Kostjale osutatud õigusabi on põhjendatud kokku 15,1 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks). Hagejad palusid kostja menetluskulude avaldust mitte rahuldada suuremas summas kui 2174,40 eurot (15,1 t x 120 eur/t + käibemaks). MAAKOHTU MÄÄRUS
  16. Maakohus rahuldas
  17. novembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määras kostja menetluskulude suuruseks 26 235,50 eurot. Kuna hagejad esitasid hagiavalduse kahe sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, siis on mõlema nõude hinnaks

§ 132lg 5 järgi 7000 eurot.

Maakohus mõistis hagejalt I kostja kasuks välja menetluskulud summas 13 117,75 eurot ja hagejalt II kostja kasuks menetluskulud summas 13 117,75 eurot ning kohustas hagejat I ja II tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 618,71 euro ulatuses.

  1. Maakohus võttis arvesse tsiviilasja keerukust, tehtud toiminguid, esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning asjaolu, et kostja advokaadist lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalikke õigusteadmisi ning vähendas: 
  2. märtsi 2014 määruskaebusele ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega 0,5 tunni ulatuses; 
  3. oktoobri 2014 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega 0,5 tunni ulatuses; 
  4. oktoobri 2014 määruskaebusele ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega 0,3 tunni ulatuses; 
  5. oktoobri 2014 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega 1 tunni ulatuses; 2

(6)
  1. novembri 2014 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega 0,5 tunni ulatuses; 
  2. jaanuari 2015 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega 1 tunni ulatuses; 
  3. jaanuari 2015 määruskaebusele ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega 0,5 tunni ulatuses; 
  4. märtsi 2015 määruskaebusele ja sellega seonduvatele toimingutele) kulunud aega 0,5 tunni ulatuses; 
  5. märtsi 2015 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega 1,5 tunni ulatuses; 
  6. aprilli 2017 kohtuistungil esindamisele ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega 0,6 tunni ulatuses; 
  7. juuni 2017 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega 0,5 tunni ulatuses; 
  8. veebruari 2018 menetlusdokumendile ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega 0,3 tunni ulatuses; 
  9. mai 2018 kohtuistungil esindamisele ja sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega 0,5 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150,95 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 172,1 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja menetluskulud on kokku põhjendatud ja vajalikud 25 978,50 euro ulatuses (150,95 eurot x 172,1 t), millele lisandub riigilõiv 250 eurot ja registripäringute kulu 7 eurot, seega kokku 26 235,50 eurot (25 978,50 +250+7), mis

§ 165

lg 1 kohaselt jäi võrdsetes osades, st 13 117, 75 euro ulatuses hageja I ja 13 117, 75 euro ulatuses hageja II kanda. 8. Praegusel juhul pole väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks hagihind. Kuigi

§ 132

lg 5 järgi oli hagiavaldus esitatud mittevaralises nõudes, on võimalik vaidluse rahalise väärtuse ligikaudne hindamine lähtuvalt hagejate poolt saadava hüve tegelikust väärtusest. Hagejad vaidlustasid sundtäitmise 843 633,76 euro sissenõudmise osas. Vaidlusalune hüve väärtusega 843 633,76 eurot on mõistlikus proportsioonis kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludega 26 235,50 eurot. Hagejatele pidi juba menetlust alustades olema ettenähtav, et neil võib tekkida kohustus kostja menetluskulud hüvitada, sest hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. MÄÄRUSKAEBUS 9. Hagejad esitasid vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja saata kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus uueks läbivaatamiseks maakohtule või alternatiivselt vaidlustatud määrus tühistada ja uue määrusega rahuldada kostja avaldus osaliselt ja määrata kostja menetluskulude suuruseks 2174,40 eurot, st välja mõista kummaltki hagejalt kostja kasuks 1087,20 eurot ning sellelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Esiteks ületas maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsiooni piire ning rikkus

§ 175lg-t 1.

Kostjale osutatud õigusabi on põhjendatud 15,1 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (lisandub käibemaks), kokku summas 2174,40 eurot, st hagimaterjalidega tutvumine 2 tundi, hagivastuse koostamine 5 tundi, ettevalmistus istungiteks ja esindus kohtuistungitel kokku 8,1 tundi. Kõik ülejäänud kostja menetluskulud on põhjendamatud ja ebavajalikud, sest 3

(6)kostja koostatud menetlusdokumentides esitatud taotlused on jäetud rahuldamata. Samal põhjusel pole põhjendatud kostja poolt menetlusdokumentide esitamiselt tasutud riigilõivud. Teiseks pole maakohus põhjalikult ega piisavalt analüüsinud kostja esindaja ajakulu. Kostja esindaja on perioodil
  1. veebruar 2014–
  2. aprill 2017 osutanud kostjale õigusabi kokku 138,6 tundi, mis pole täies määras mõistlik ega põhjendatud. Seega tuleb sellel perioodil õigusabile kulutatud aega vähendada 90,6 tunni võrra 48 tunnini (138,6 - 90,6). Samuti tuleb perioodil
  3. mai 2017–
  4. mai 2018 kostjale osutatud õigusabi ajakulu vähendada 14 tunni võrra, st
  5. mail 2017 ja
  6. mail 2017 suhtlus kohtuga kokku 0,5 tundi,
  7. augustil 2017 Riigikohtu määruse analüüs 0,3 tundi,
  8. märtsil 2018 teabe koondamine 3 tundi, töö toimikuga, taotluse koostamine maakohtu esimehele 1,6 tundi,
  9. mail 2018 menetluse ajajoone koostamine 1,1 tundi, seisukoha koostamine mõistliku menetlusaja kohta 3,4 tundi, mõistliku menetlusaja analüüs 4,1 tundi. Kõik nimetatud menetluskulud pole põhjendatud ega vajalikud menetluskulud. Seega tuleb nimetatud perioodi menetluskulusid vähendada 14 tunni võrra. Lisaks on kostja esindaja perioodil
  10. juuni 2017–
  11. märts 2018 osutanud kostjale õigusabi kokku 26,7 tundi, mis pole täies määras mõistlik ega põhjendatud, st
  12. juunil 2017 vastuse koostamine määruskaebusele 1 tund,
  13. juunil 2017 vastuse koostamine määruskaebusele 3,6 tundi,
  14. juunil 2017 vastuse viimistlemine, ärasaatmine kohtule 0,5 tundi,
  15. septembril 2017 määruskaebuse koostamine 1,5 tundi,
  16. septembril 2017 määruskaebuse täiendamine 0,5 tundi,
  17. septembril 2017 määruskaebuse täiendamine, viimistlemine ja ärasaatmine kohtule 0,9 tundi,
  18. septembril 2017 määruskaebuse koostamine, edastamine kliendile ülevaatamiseks kommentaaridega 1,4 tundi + 2,6 tundi,
  19. jaanuaril 2018 määruskaebuse vastuse analüüs, täiendavate seisukohtade koostamine 4 tundi,
  20. veebruaril 2018 töö toimikuga, analüüs hagi tagamise abinõude tühistamiseks 0,4 tundi,
  21. veebruaril 2018 tagamisabinõude tühistamise taotluse koostamine 3 tundi,
  22. veebruaril 2018 töö tagamise tühistamise taotlusega 0,4 tundi,
  23. märtsil 2018 menetluse jätkamise ja vastuhagi tagamise taotluse koostamine 3,7 tundi,
  24. märtsil 2018 hagi tagamise taotluse koostamine 1,2 tundi,
  25. märtsil 2018 hagi tagamise taotluse koostamine kohtuliku hüpoteegi seadmise osas, kahjunõude summa ja tagatise arvestus 2 tundi. Seega tuleb sellel perioodil õigusabile kulutatud aega vähendada 16,7 tunni võrra 10 tunnini (26,7 - 16,7). Peale selle on kostja esindaja perioodil
  26. mai 2018–
  27. mai 2018 osutanud kostjale õigusabi kokku 6,5 tundi, st
  28. mail 2018 menetluse ajajoone koostamine, teeside koostamine 3,2 tundi ja
  29. mail 2018 teeside koostamine 3,3 tundi, mis pole täies määras mõistlik ega põhjendatud. Seega tuleb sellel perioodil õigusabile kulutatud aega vähendada 4,5 tunni võrra 2 tunnini (6,5 – 2,5). Arvestades eeltoodut, tuleb kostja esindaja õigusabile kulunud aega vähendada 125,8 tunni võrra, st põhjendatud ajakulu on 54,5 tundi (180,3 – 125,8). Kolmandaks on kostja lepingulise esindaja tunnihind 125,79 eurot (lisandub käibemaks) ülemäära kõrge. Hagejad peavad põhjendatuks kostja esindaja tunnihinnaks keskmist tunnitasu, milleks on 120 eurot (lisandub käibemaks). Neljandaks rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi, kui jättis hagejate vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale täielikult analüüsimata ja neile vastamata. Kohtul tuleb vastuväiteid analüüsida ning neile vastata (

§ 442lg 8, § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8).

MENETLUSE EDASINE KÄIK

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
  2. veebruaril 2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 4

(6)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning

§ 654lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

  1. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Menetlusosalise õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist teiselt menetlusosaliselt tuleneb

§ 174lg-st 1.

Menetluskulude jaotus määrab, kas menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud (

§ 175lg 1).

Mitme isiku ühise esindamise korral tuleb kindlaks teha, millises ulatuses saab õigusabikulu lugeda kulude hüvitamist taotleva menetlusosalise põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Kuna menetluskulude jaotus on kindlaks määratud Harju Maakohtu

  1. augusti 2018 otsusega, siis ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel menetluskulude jaotuse üle enam vaielda. Maakohus on põhjendatult lähtunud põhimenetluses kindlaksmääratud menetluskulude jaotusest.
  2. Hagejate põhiline väide on, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ning rikkunud

§ 175lg-t 1.

Ringkonnakohtu hinnangul põhineb maakohtu järeldus vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta menetlusosalistele osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil (vaidlustatud määruse p 5).

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu

  1. mai 2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Maakohus on eeltoodud asjaoludega arvestanud. Menetluskulud määras praeguses asjas kindlaks kohtukoosseis, kes ka asja sisuliselt lahendas, omades täielikku ülevaadet menetlustoimingute ja –dokumentide mahust ja asja keerukusest. Tegemist oli keskmisest keerulisema kohtuvaidlusega, sest põhiasja menetlemisel pidi Riigikohus
  2. veebruari 2018 määruse p-s 15 vajalikuks õiguse ühetaolise kohaldamise huvides selgitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korduva esitamise õigust. Enne seda olid pooled vaielnud hagi lubatavuse ja hagi tagamise üle esimese ja teise astme kohtutes.
  3. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu väljamõistetud menetluskulu kokku 172,1 tunni ulatuses vajalik ja põhjendatud. Maakohtu määruse põhjendustes on õigusabile kulunud aja analüüs ning seda on vähendatud osas, mis maakohtu hinnangul ei olnud asja lahendamiseks vajalik ega põhjendatud. See, et hagejad sellise analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Maakohtu määrus on selles osas nõuetekohaselt põhjendatud (

§ 465lg 2 p 8).

Kolleegiumi hinnangul ei ületa kostja õigusteenuse tunnitasu 125,79 eurot (käibemaksuta) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti menetluskulud hagejate kanda, on põhjendatud hagejatelt kostja kasuks riigilõivu 250 euro ja registripäringute kulu 7 euro väljamõistmine (

§ 138lg 2 ja § 143 p 2). 5

(6)Kokkuvõtvalt on maakohtu määrus kostja menetluskulude hagejatelt väljamõistmise kohta põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Hagejate määruskaebus jääb rahuldamata. 16.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 17. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.