lg 1 järgi Vladimir Teinemaa Süüdistatav isikukood 38006070294; elukoht XXX, asub Tallinna vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel vene keel; XXX; varem kriminaalkorras karistatud; tõkend vahistamine Kaitsja Arina Liskmann-Getsu RESOLUTSIOON Rahuldada apellatsioon osaliselt. Tühistada Harju Maakohtu 13. novembri 2018 otsus Vladimir Teinemaale
lg 1 järgi mõistetud karistuse ja
Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Mõista Vladimir Teinemaale
Suurendada mõistetud karistust
oktoobri 2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse – võrra. Liitkaristuseks on seega 15 aastat vangistust. 1 OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsiooni ei saa esitada kannatanu, sest kannatanul on kassatsiooniõigus ainult tsiviilhagi puudutavates küsimustes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tegi 13. novembril 2018 otsuse, millega tunnistas V. Teinemaa süüdi
Maakohus mõistis V. Teinemaa süüdi selles, et ta ründas
Kohus leidis, et V. Teinemaal ei tekkinud kannatanu tegevuse tulemusel
§-s 115 nõutavat hingelise erutuse seisundit. Maakohus on lugenud V. Teinemaa ütlustele tuginedes tõendatuks, et nii tema kui X jäid joomingu käigus magama ning X äratas ta sõnadega „Miks sa jala peale panid nagu pederast“. Kokku kasutas XX sõna „pederast“ kolmel korral. Kohus leidis, et see ei ole selline intensiivne solvamine, mis võinuks V. Teinemaas kutsuda esile sellise tugeva hingelise erutuse seisundi, mis sundis teda XX tapma. V. Teinemaa enda ütlustest nähtuvalt ei tahtnud ta kakelda ja võttis köögist noa ainult XX ehmatamiseks. Kohus märkis, et sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tarvitasid V. Teinemaa ja XX alkoholi suures toas, kuid veremäärdumistest nähtuvalt on rüselus toimunud esiku ja väikse toa piirkonnas. Seega möödus piisav ajavahemik sellest hetkest, kui XX kasutas sõna „pederast“ selle hetkeni, kui V. Teinemaa tuli noaga köögist esikusse. V. Teinemaa ütluste kohaselt tahtis XX esikus temalt nuga ära võtta, ta hakkas kartma ja lõi XX noaga. Maakohus leidis, et V. Teinemaa ütlused, mille kohaselt võttis ta noa XX korterist välja ajamiseks, näitavad, et XX sõnad ei kutsunud tal esile XX tapma ajendanud hingelise erutuse seisundit. 2 Kohus leidis ka, et V. Teinemaa ei tapnud XX hädakaitses. Kohus leidis, et arvestades süüd ja karistuse eripreventiivseid eesmärke, tuleb V. Teinemaad karistada sanktsiooni keskmisest määrast pikema, 13-aastase vangistusega. Arvestades kuriteo asjaolusid, tegemist on äärmiselt jõhkra isikuvastase kuriteoga, Vladimir Teinemaa on löönud korduvalt s.o kokku vähemalt 15 korda noaga, kusjuures mitmed löögid juba maas lamava ja vastupanu mitte osutava mehe pihta, leiab kohus, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega, mis on oluliselt pikem kui sanktsiooni keskmine määr. Arvukate noa löökidega väljendas Teinemaa erilist hoolimatust inimelu suhtes ja ta lõpetas noaga löömise alles siis kui noatera murdus, ehk siis Teinemaa ei lõpetanud lööke mitte ise ja teadlikult, vaid välisteguri (murdunud noatera) mõjul. Selline lamava isiku korduv noaga löömine näitab V. Teinemaa soovi isik kindlasti tappa ning kinnitab Teinemaa suurt ühiskonnaohtlikkust. V. Teinemaa on varem kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati teda Pärnu Maakohtu 13.10.2017 kohtuotsusega vägivalla kasutamisega seotud kuriteo eest
lg 2 p 4 ja § 274 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, mis jäeti 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. See kohtuotsus näitab, et V. Teinemaale on iseloomulik vägivaldne käitumine. V. Teinemaa kuriteod on läinud järjest raskemaks ja praegusel juhul on ta katseajal pannud toime vägivallaga seotud kuriteo, mille tagajärjeks oli inimese surm. V. Teinemaad iseloomustab fakt, et alkoholi tarbides on tal kalduvus muutuda vägivaldseks ja panna toime kuritegusid. Nii Pärnu Maakohtu menetluse esemeks olnud kuriteo, Norra Kuningriigis sooritatud kuriteo kui ka praeguse kriminaalasja menetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemise ajal oli V. Teinemaa alkoholijoobes. Kohus leidis, et V. Teinemaa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna menetluse esemeks oleva kuriteo on V. Teinemaa pannud toime katseajal, tuleb talle mõista
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Teinemaa kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, V. Teinemaa süüditunnistamist
Alternatiivselt taotleb kaitsja V. Teinemaale kergema karistuse mõistmist. Apellant leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 2.1 Kriminaalmenetlusõigust on maakohus otsuse tegemisel rikkunud sellega, et on tunnistanud V. Teinemaa süüdi kaudsete tõendite ja oletuste põhjal. Sellega rikkus kohus KrMS § 61 lg 1 nõudeid. Oletustele tuginedes on kohus välistanud selle, et tegemist oli provotseeritud tapmisega
Nimelt on kohtuotsuses öeldud, et kohtu arvates ei ole sõna „pederast“ kasutamine kolmel korral selline intensiivne solvamine, mis võis kutsuda V. Teinemaas esile sellise tugeva hingelise erutuse, mis sundis teda XX tapma. Kaitsja hinnangul jääb selgusetuks, kuidas kohus sellisele seisukohale jõudis. Samuti leiab kaitsja, et kohus ei või tugineda otsuses arvamusele. 3 2.2 Veel leiab kaitsja, et kohus on põhjendamatult jätnud tõendite hulgast välja süüdistatava ütlused. V. Teinemaa ütluste alusetult tõendite kogumist välja jätmisega on kohus rikkunud KrMS § 339 lg 1 p-i 7, mille kohaselt peab kohtuotsus olema motiveeritud ja selles peavad sisalduma põhjendused. Kaitsja hinnangul ei ole V. Teinemaa ei ole oma ütlusi kohtus muutnud. Ta üksnes täiendas oma ütlusi ühe asjaoluga, mis puudutas kannatanu ebaväärikat käitumist ja mis omakorda provotseeris kogu konflikti. Seega andis ta kohtus rohkem selgitusi kui eeluurimisel, kuid tema ütlused sisuliselt ei erine diametraalselt eeluurimisel antud ütlustest. V. Teinemaa peeti kinni öösel ja kuulati üle järgmisel päeval. Tema enda väidete kohaselt oli ta tugevas stressis. Sellega on seletatav, et tal ei pruukinud kõiki detaile Meeles olla. Arvestades veel, et V. Teinemaal oli tuvastatud XXX (mis küll eksperdi arvates on ravitud), pole kaitsja hinnangul midagi imelikku selles, et osa detailidest jäi V. Teinemaal esimesel ülekuulamisel mainimata. Pealegi ei näe kriminaalmenetluse seadustik ette isiku kohustust anda kohtueelses menetluses ütlusi mingis konkreetses ulatuses. Vastavalt KrMS § 75 lg-le 3 küsitakse kahtlustatava ülekuulamisel kahtlustatavalt, kas ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, ning talle tehakse ettepanek anda vabalt jutustades ütlusi kahtluse aluseks oleva kuriteo asjaolude kohta. Seega on kahtlustataval pärast kahtlustuse esitamist õigus vabalt valida ütluste mahtu. V. Teinemaa selgitas kohtus, et soovis kasutada oma õigust anda ütlusi kohtus ning seetõttu ei andnud kohtueelses menetluses põhjalikke ütlusi. Kaitsja leiab, et V. Teinemaa ütluste kõrvale jätmine tähendab seda, et kohtus ütluste andmine muutub mõttetuks, sest kohtueelses menetluses ja kohtus on küsitlejate ring erinev ning teatud aja möödumisel võib inimesele meenuda rohkem või vähem detaile. Kõik need asjaolud võivad mõjutada ütluste andmist ja selle konkreetsust. 2.3 Kaitsja on seisukohal, et pole alust kahelda V. Teinemaa kohtueelses menetluses ja kohtulikul uurimisel antud ütluste tõesuses. V. Teinemaa sõnul nimetas kannatanu teda korduvalt pederastiks, mis teda vihastas. V. Teinemaa ütlusi kinnitab kohtus tunnistajana üle kuulatud politseiametnik VV, kelle sõnul ütles V. Teinemaa politseinikele, et see XX nimetas teda pederastiks. Politseinike saabumise ajaks oli tapmisest möödunud 5–15 minutit. See, et V. Teinemaa pidas veel politseinikele vajalikuks öelda, mida XX talle ütles, näitab, et ta pidas seda väga solvavaks. Kaitsja leiab, et XX öeldu ei pruugi tavainimese jaoks erilist tähendust omada. V. Teinemaa on aga kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibinud ning vangla subkultuuri tundvale inimesele on sellise väljendi kasutamine väga solvav. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et otsuse tegemisel peab kohus tuginema V. Teinemaa kohtus antud ütlustele, et tema teo tingis kannatanu solvang. 2.4 Apellant leiab, et süüteo kvalifikatsioon ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele ning mõistetud karistus on liiga karm ega vasta süüdimõistetud isiku süüle. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millistel tõenditel põhineb kohtu veendumus, et tegemist ei olnud intensiivse solvamisega, mis võiks viia tapmiseni. Iga inimese reaktsioon solvamisele on erinev ja inimeste käitumine erutusseisundis on samuti erinev. Erutusseisundi esinemist näitavad 4 noalöökide arv ja intensiivsus. Erutusseisundi puudumisel oleks V. Teinemaa peale esimest noalööki oma tegevuse lõpetanud. 2.5 Kaitsja on seisukohal, et kohus ei arvestanud
Kaitsja leiab, et kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata V. Teinemaa puhtsüdamliku kahetsusega. Kohtuistungil avaldas V. Teinemaa nii isiklikult kui kaitsja vahendusel sügavat kahetsust, vabandades kannatanu sugulaste eest. V. Teinemaa käitumine kohtuistungil viitab samuti sellele, et tekkinud olukord tekitab süüdistatavale hingelisi kannatusi ja süüdistatav elab juhtunut väga raskelt üle.
Keskmine sanktsioon on seega 10,5 aastat. Kaitsja leiab, et arvestades
lg 1 p 3 sätestatud nõudeid ja kuriteo faktilisi asjaolusid, ei või mõistetud karistus olla sanktsiooni keskmisest määrast suurem, sest see on vastuolus karistusõigusliku praktikaga. Samuti pole võimalik karistuse määramisel arvestada Vladimir Teinemaa varem toimepandud kuritegusid, sest nende eest on tema juba karistust kandnud ja need ei oma käesoleva teoga sidet. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Kohtukolleegium on seisukohal, et V. teinemaa teo ümberkvalifitseerimiseks ei ole alust, kuid vähesel määral tuleb kergendada V. Teinemaale
lg 1 järgi mõistetud karistuse määra ja seetõttu ka
Lauses, milles kohus väljendab seisukohta, et V. Teinemaal ei saanud XX solvangu tulemusel tekkida tugevat hingelise erituse seisundit, on maakohus tõesti kasutanud sõnu „kohtu arvates“. See ei tähenda siiski, et tegemist oli lihtsalt kohtu arvamusega, mis ei tuginenud tõenditel. Järgnevates lausetes on maakohus oma seisukohta V. Teinemaa ütlustele tuginedes põhjendanud: „Vastupidi Teinemaa enda ütlustest nähtub, et ta mõtles, et ei taha kakelda ning ta läks ja võttis köögist noa ainult ehmatamiseks. Seega ei nähtu Teinemaa enda ütlustest kuidagi, et nuga võtma minnes oleks ta olnud hingeliselt nii erutatud, et soovis X tappa.“ Kohus on lisanud, et V. Teinemaa ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatluse protokoll, mille kohaselt on rüselus toimunud esikus, mitte suures toas. Selle kohta, et XX oleks öelnud V. Teinemaale esikus midagi solvavat, tõendeid ei ole. Järelikult ei pussitanud V. Teinemaa XX koheselt pärast seda, kui viimane oli teda solvanud. Niisiis on maakohtu seisukoht see, et kuna V. Teinemaa ei pussitanud XX vahetult pärast solvanguid, ei tekitanud XX sõnad talle tegelikult tugevat hingelise erutuse seisundit ja pussitamine ei olnud reaktsioon solvangule. 6 6. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et V. Teinemaa pani tapmise toime tugeva hingelise erutuse seisundis. Kohtukolleegium ei nõustu aga väitega, et tugeva hingelise erutuse seisundi kutsus V. Teinemaas esile XX oma solvanguga. Sarnaselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et V. Teinemaa teo tehiolud näitavad, et ta tegutses tugevast emotsioonist kantuna ehk tugeva hingelise erutuse seisundis. Maakohus luges tõendatuks, et V. Teinemaa lõi kannatanut noaga vähemalt 15 korral, tekitades talle mitmeid eluohtlikke vigastusi; V. Teinemaa jätkas juba maas lamava kannatanu noaga löömist ja kannatanu löömise lõpetas ta murdumise tõttu. Ründe selline intensiivsus ning tõik, et selle lõpetas alles n.ö väline asjaolu, näitavad ringkonnakohtu hinnangul, et V. Teinemaa elas kannatanut üha uuesti noaga lüües välja mingit tugevat emotsiooni. Nagu eespool märgitud, ei pea ringkonnakohus tõendatuks, et selle tugeva hingelise erutuse seisundi kutsus esile kannatanu solvang, nagu väidab kaitsja. Kaitsja hinnangul pole alust kahelda V. Teinemaa ütlustes, mille kohaselt teda vihastas, et XX nimetas teda pederastiks. V. Teinemaa ütlusi kinnitavad politseiametniku VV ütlused, mille kohaselt põhjendas V. Teinemaa korterisse saabunud politseinikele XX tapmist sellega, et viimane ütles talle „pederast“. Kohtuotsusest nähtuvalt ei olegi maakohus kahelnud V. Teinemaa ütlustes, et XX nimetas teda pederastiks. Maakohus ei ole seadnud kahtluse alla ka väidet, et see vihastas V. Teinemaad. Kohus seadis kahtluse alla selle, et solvangust põhjustatud viha oli nii tugev, et pidada seda
§-s 115 nõutavaks tugevaks hingelise erutuse seisundiks. Ka ses osas tugines maakohus V. Teinemaa ütlustele, nimelt tema väitele, et ta võttis köögist noa XX hirmutamiseks (kd II; tl. 164 pöördel, uuesti 165 pöördel). Kohtukolleegium peab maakohtu seisukohta põhjendatuks.
See tähendab, et solvamise mõju süüdlase psüühikale pidi olema vahetu. Teisisõnu pidi erutusseisund ja sellest johtuv tapmissoov olema tekkinud vahetult pärast solvamist (M. Kurm: § 115 komm.
§-s 115 sätestatud provotseeritud tapmise süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. veebruari 2015 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-1-15, p 11.1). XX katset V. Teinemaalt nuga ära võtta ei saa pidada õigusvastaseks vägivallateoks V. Teinemaa vastu – kuivõrd V. Teinemaa ähvardas XX noaga, tegutses viimane nuga ära võtta püüdes teo õigusvastasuse välistanud hädakaitseseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et V. Teinemaa kuriteo ümberkvalifitseerimiseks
7. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohtu mõistetud karistus on V. Teinemaa süü suurust ja tema isikut arvestades põhjendamatult raske. Maakohtu mõistetud karistus ületab
lg 1 keskmist määra, kuid maakohus on põhjendanud, miks ta peab kohaseks sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistuse mõistmist. Maakohtu otsusest ilmneb, et kohus on hinnanud V. Teinemaa süüd suureks. Kohus pidas V. Teinemaa tegu jõhkraks, kuna V. Teinemaa lõi kannatanut noaga kokku vähemalt 15 korda, kusjuures mitu lööki oli maas lamava ja vastupanu mitte osutava mehe pihta. Löömist ei lõpetanud V. Teinemaa vabatahtlikult, vaid teda sundis lööke lõpetama noatera murdumine. Ka ringkonnakohtu hinnangul näitavad maakohtu otsuses nimetatud asjaolud suurt süüd. Seetõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et V. Teinemaa süü suurus tingib sanktsiooni keskmisest määrast raskema karistuse mõistmise. Maakohtu otsusest nähtuvalt rääkisid sanktsiooni keskmisest määrast raskema karistuse mõistmise kasuks ka V. Teinemaa isikut iseloomustavad asjaolud. Kohus märkis, et V. Teinemaa on varem kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimati karistati teda vägivallategude eest. Praeguse kuriteo pani ta toime katseajal. Kohus järeldas, et V. Teinemaale on iseloomulik vägivaldne käitumine ning tema kuriteod on läinud järjest raskemaks. V. Teinemaad iseloomustab fakt, et alkoholi tarbides on tal kalduvus muutuda vägivaldseks ja panna toime kuritegusid. Nii Pärnu Maakohtu menetluse esemeks olnud kuriteo, Norra Kuningriigis sooritatud kuriteo kui ka praeguse kriminaalasja menetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemise ajal oli V. Teinemaa alkoholijoobes. Kohtukolleegium peab viitamist varasematele kustumata karistustele põhjendatuks.
lg 1 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta muu hulgas arvesse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Hinnang sellele, millise karistusega on võimalik isikut mõjutada uute süütegude toimepanemisest hoiduma, sõltub sellest, kas toimepandud tegu võib isiku elukäiku arvestades pidada juhuslikuks ja erandlikuks sündmuseks või paigutub see 8 mingisse käitumismustrisse. Maakohus on otsuses näidanud ära seose praeguse menetluse esemeks oleva teo ja V. Teinemaa eelmiste karistuste vahel. Küll peab kohus kaitsjaga nõustuma, et maakohus on põhjendamatult jätnud karistust kergendava asjaoluna arvestamata V. Teinemaa puhtsüdamliku kahetsuse. Maakohus on otsuses märkinud, et V. Teinemaa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohtu 15. oktoobri 2018 istungi protokollist nähtuvalt on V. Teinemaa tunnistanud oma süüd ja kahetsenud: „Jah, ma tunnistan ennast süüdi, et juhtus nii ja kahetsen seda, kui oleks võimalik keerata aeg tagasi, ma lihtsalt ei suhtleks nende inimestega, aga ma paluks kannatanu ema, aga ta ei tulnud, ma ei tea. Mul on kahju, et nii juhtus. Aitäh.“ Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei pea avaldatud kahetsust puhtsüdamlikuks. Ringkonnakohus ei näe alust öelda, et avaldatud kahetsus ei ole puhtsüdamlik. V. Teinemaa sõnadest jääb mulje, et talle tõepoolest tekitab meelehärmi see, et ta põhjustas teise inimese surma. Ka on näha, et ta oleks soovinud paluda vabandust XX emalt. Kahetsuse puhtsüdamlikkust ei välista tõik, et sündmuskohale saabunud politseiametnikele juhtunut selgitades avaldas V. Teinemaa arvamust, et kannatanu sai, mida vääris. See, et süüdlane esialgu oma tegu ei kahetse, ei tähenda, et ta ei või selle üle järele mõeldes meelt muuta. Kuna maakohus on alusetult jätnud arvestamata
lg 1 p-s 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluga, tuleb maakohtu otsus mõistetud karistuse osas tühistada ning mõista V. Teinemaale uus karistus. Kohtukolleegium leiab, et avaldatud kahetsus ei anna alust V. Teinemaale mõistetud karistuse oluliseks kergendamiseks. Kuigi V. Teinemaa öeldu näitab, et tal on tehtu pärast kahju, nähtub Tema viimase sõna algul öeldust, et osaliselt näeb ta juhtunus süüd XX-l, et too teda sellisel moel solvas. Ringkonnakohus leiab, et V. Teinemaad tuleb
lg 1 järgi karistada 12 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.
oktoobri 2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks on seega 15 aastat vangistust. 8. Eelnevast lähtuvalt tuleb apellatsioon osaliselt rahuldada. KrMS § 337 lg 1 p-le 4 ja KrMS § 338 p-le 2 tuginedes tuleb maakohtu otsus tühistada V. Teinemaale
lg 1 järgi mõistetud karistuse ning
MS § 340 lg 2 p 4 alusel teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Allkirjastatud digitaalselt 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.