KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2019, Tallinn Haldusasja
) § 48 lg 2). Kamina kasutamise keelas Päästeamet, mis ei takista kasutusteatist registrisse kandmast; 3) kamin vastab nõuetele. Korteris nr 8 on puuküte. Kaebaja lasi
- a-l pottsepal ahju asemel ehitada kamina, mis ühendati suitsulõõri, mida enne kasutati ahju kütmisel. Kaebaja täheldas
- a-l, et suits jõuab tuppa. Kamina ehitamiseks ei ole vaja projekti, mida kinnitas Päästeameti kiri. Kuna kamin ehitati vastavalt nõuetele, tuli kasutusteatist aktsepteerida; 4) andmete registrisse kandmist on kaebajal vaja selleks, et ta saaks naabrilt nõuda suitsulõõri vabastamist; 2
(6)3-18-1884 5) vaidlustatud otsusest ei nähtu, kas korteri nr 5 küttekolle ehitati seadusele vastavalt; 6) vastustaja ei põhjendanud, miks ei kõlba lahendus, et korteri nr 5 omanik oleks kohustatud lõõri vabastama.
- Rae vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) kergkamina kasutusteatise ehitusregistrisse kandmine ei anna kaebajale õigust nõuda naabrilt vajaliku suitsulõõri vabastamist. Kamin ehitati algse ahju asemel ilma kooskõlastust saamata; 2) korraldus põhineb tõenditel; 3) tuleb möönda, et korralduses pole esitatud tingimusi, millele kergkamin peab vastama. Samas nähtub sellest üheselt, et selle kasutamine pole ohutu; 4) kasutusteatist menetleti erapooletult. Mõlema korteri omanikud olid menetlusse kaasatud; 5) kasutusteatise aktsepteerimisel ei hinnata üksnes nõuetele vastava kamina ehitamist, vaid ka ehitise kasutamise ohutust. Kui Päästeamet peatas ehitise kasutamise ohu tõttu, ei saa vastustaja tunnistada ehitise kasutamist ohutuks.
- Tallinna Halduskohus jättis
- jaanuari
- a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vastustaja rikkus
§ 48lg-st 2 tulenevat menetlustähtaega.
Isikul on õigus ehitist kasutada, kui 10 päeva jooksul ei teavita asutus isikut täiendavate nõuete esitamisest. Kaebaja esitas kasutusteatise
- jaanuaril
- Kasutusloa andmisest keeldus vald
- märtsil
- Vaidlustatud korraldus võeti vastu
- augustil 2018.
§ 48lg 2 kohaselt ei olnud kaebajal õiguslikku takistust kasutada kaminat kuni 6.
märtsini
- Kuigi vastustaja rikkus menetlustähtaega, ei too see kaasa haldusakti õigusvastasust (haldusmenetluse seadus (HMS) § 58); 2) vastustaja ei käsitlenud korralduses kaebaja
- augustil 2018 esitatud vastuväiteid korralduse eelnõule. Samas ei too menetlusnõude rikkumine kaasa korralduse õigusvastasust (HMS § 58); 3) Päästeameti ettekirjutuse kohaselt ei olnud kaebajal õigust kaminat kasutada. Päästeameti ettekirjutus on kehtiv; 4) vastustaja tugines auditile. Samuti tugineti kütteseadme paigaldamis- ja kasutusjuhendile, mille kohaselt ei luba tootjajuhised kaminale siibrit paigaldada. Korteris on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, mis töötab alarõhul. Vastustaja tugines veel korstnapühkija-meistri seisukohale, mille kohaselt tuleb kaebaja korterisse vingugaasi, kui korteris nr 5 köetakse ahju. Küttesüsteemi
- novembril 2017 koostatud eksperthinnang toetab eelnevaid seisukohti; 5) vastustaja ei pidanud analüüsima seda, kas korteri nr 5 küttesüsteem on ohtlik; 6) korraldus sisaldab kamina kasutamiseks täiendavaid tingimusi. Kamin tuli lammutada, ahi algsel kujul taastada ja korteris tuli tekitada ülerõhk. Teise variandina võimaldati kaminale paigaldada metallmoodulkorsten. Kaebaja pole tingimusi täitnud; 7) vastustaja tegevus pole õigusvastane põhjusel, et ta ei käsitlenud korteris nr 5 ühe suitsulõõri vabastamise küsimust. Kasutusteatist ei saa aktsepteerida põhjusel, et kaebaja saaks esitada nõude korter nr 5 omaniku vastu. Vastustaja peab olema veendunud, et kasutusteatise aktsepteerimine ei põhjustaks ohtu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellant väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) vastustaja ei aktsepteerinud kasutusteatist, kuna kamin ei ole ohutu. Kaebajat ei teavitatud, et ehitis tuleb viia vastavusse nõuetega. Halduskohus nõustus vastustajaga, kuid ei põhjendanud oma järeldusi; 3
(6)3-18-1884 2) halduskohtu otsusest ei selgu, kuidas mõjutas Päästeameti ettekirjutus kasutusteatise menetlemist. Kasutusteatisele olid lisatud vajalikud dokumendid, mis kinnitasid, et kamin ehitati normi kohaselt; 3) vastustaja ei ole oma väiteid seoses põlemisprotsessiga tõendanud; 4) vastustaja ei käsitlenud kaebaja
- augusti
- a vastuväiteid (ventilatsioon pole probleem, kuna seda saab ümber seadistada; ruumis, milles asub kamin, on sissepuhkeplafoon ja väljatõmme puudub); 5) vastustaja ega kohus pole vastanud kaebaja väitele, miks ei lähtuta kolmandast variandist, s.o, et korteri nr 5 omanik vabastab ühe suitsulõõridest. Kohus oleks pidanud selgitama, millist muudatust tuleb pidada mõistlikuks. Vastustajal oli pädevus teha korteri nr 5 omanikule ettekirjutus suitsulõõri vabastamiseks; 6) korstnapühkija-meistri arvamusse tuli suhtuda kriitiliselt. See esitati korteri nr 5 omanikule. Probleemi põhjustas korteri nr 5 omanik.
- Rae vald palub vastustes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Rae vald väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) halduskohus tuvastas kaks menetlusviga (s.o vastuväidetele vastamata jätmine ja menetlustähtaja rikkumine). Kohus leidis, et need ei too kaasa korralduse õigusvastasust; 2) kohus leidis esitatud dokumentide põhjal õigesti, et kamina kasutamine pole ohutu. Apellant ei eita ohtu. Seetõttu ei saanud vastustaja kasutusteatist aktsepteerida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus.
- Vastustaja ei aktsepteerinud kaebaja kasutusteatist
§ 48
lg 5 p 1 ja § 55 p 1 alusel põhjusel, et kaebaja oli ahju asemel ehitanud kamina ja kütmisel ajas see korterisse vingugaasi, kui samal ajal kasutati korteri nr 5 küttekollet. Tegemist on vastutaja hinnangul ohtliku olukorraga ja seetõttu ei vasta ehitis, sh selle kasutamine seadusest tulenevale nõudele. 10. Vajaduse korral kontrollib kohaliku omavalitsuse üksus, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb viia ehitis nõuetega vastavusse (
§ 48lg 5 p 1).
Pädev asutus keeldub kasutusloa andmisest, sh kasutusteatise aktsepteerimisest, kui ehitis ei vasta nõuetele (
§ 48
lg 6 ja § 55 p 1).
§-st 8 tuleneb põhimõte, mille kohaselt peab mh ehitise kasutamine olema ohutu.
§ 48
lg 5 p 1 ja § 55 p 1 mõttes on tegemist mh ehitisele seatud ühe nõudega, millele ehitis ja selle kasutamine peab vastama, selleks et kasutusteatist saaks aktsepteerida või kasutusluba väljastada.
- Kohtuasjas pole vaidlust selle üle, et kaebaja ehitas ahju asemel kergkamina, millel puudub siiber. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et kergkamin on ühendatud suitsulõõri, mida kasutab ka korteri nr 5 omanik. Vaidlus puudub ka selle üle, et kaebaja kamin ajas suitsu- ja vingugaasi kaebaja korterisse, kui korteri nr 5 omanik kasutas enda küttekollet.
- Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab HMS § 58 jätta haldusakt kehtetuks tunnistamata, kui selle andmisel rikuti menetlus- ja vorminõudeid ning see ei mõjutanud asja otsustamist. 4
(6)3-18-1884 Nimetatud normile tuginedes ei saa välistada tegevuse õigusvastasust, nagu seda tegi ekslikult halduskohus. Kuna vastustaja ei vaidle vastu halduskohtu järeldusele, et kaebaja kõigile vastuväidetele vastamata jätmisega ja menetlustähtaja ületamisega rikuti menetlus- ja vorminõudeid, ei analüüsi ringkonnakohus seda küsimust eraldi ega asu halduskohtu seisukohast selles osas teisele seisukohale. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjutanud menetlus- ja vorminõude rikkumine asja otsustamist, mistõttu ei ole vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks alust (HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1).
- Ringkonnakohtu hinnangul nähtub vaidlustatud korraldusest selle andmise faktiline alus, milleks on asjaolu, et kaebaja ehitas olemasoleva ahju asemel kergkamina, mis laseb korterisse sisse suitsu- ja vingugaasi, kui ka korteris nr 5 kasutatakse küttekollet. Korraldusest nähtub mh see, et suitsu- ja vingugaasi laseb kergkamin sisse põhjusel, et see on ühendatud samasse lõõri, mida kasutakse korteri nr 5 kütmisel. Samuti tuginetakse vaidlustatud korralduses asjaolule, et kaebaja korteris on selline ventilatsioonisüsteem, mis põhjustab korteris alarõhu. Eelnevad asjaolud andsid alust järeldada, et sellises olukorras on vaidlusaluse kergkamina kasutamine ohtlik. Asjaolude väljaselgitamisel tugines vastustaja auditile, korstnapühkija-meistri arvamusele ning Päästeameti
- mai
- a ja
- juuli
- a kehtivatele ettekirjutustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja eksinud vaidlustatud korralduse põhjendamise reeglite vastu. Kõik eelmärgitud dokumendid kinnitavad asjas tuvastatud asjaolusid. Kuna kergkamina kasutamisel imbub vingugaasi korterisse, ei saa ohtu isiku tervisele välistada.
- Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et kui kamin on ehitatud vastavalt tootja juhistele, tuleb lugeda ehitis, sh selle kasutamine ohutuks. Ringkonnakohtu hinnangul pole praegusel juhul ehitise, sh selle kasutamise ohutuse hindamisel õige hinnata üksnes kergkamina ehitamise protsessi ja selle vastavust ehitamise juhistele. Hinnata tuleb mh saadud tulemust tervikvaatepildist lähtuvalt. Kui objekt (s.o kamin) on küll ehitatud vastavalt nõuetele, aga see toob korteris oleva alarõhu tõttu kaasa ohtliku olukorra, tuleb lugeda ehitis, sh selle kasutamine nõuetele mittevastavaks. Praegusel juhul ei vasta ehitis, sh selle kasutamine seega nõuetele.
- Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et vaidlustatud korraldus ei sisaldanud tingimust, mille täitmise korral saaks lugeda ehitise kasutamise ohutuks. Vaidlustatud korraldusest järeldub, et ehitis, sh selle kasutamine on ohutu, kui kamin ei aja enam vingugaasi korterisse. Seejuures on vastustaja tuginenud korstnapühkija-meistri arvamuses esitatud võimalustele muuta kasutamine ohutuks: 1) taastada algne olukord (s.o ukse ja suitsusiibriga ahi) ja tekitada korteris ülerõhk või 2) paigaldada metallmoodulkorsten ja kergkamin ühendada sellega. Ringkonnakohtu hinnangul pole korraldus õigusvastane, kui selles pole märgitud võimalust, et kergkamina kasutamine on ohutu ka siis, kui korteri nr 5 omanik loobuks kaebajaga sama suitsulõõri kasutamisest. Tingimuseks on kergkamina kasutamise ohutuks muutmine. Kuidas see saavutatakse, seda peab otsustama kaebaja. Ta võib lähtuda kas korralduses märgitud tegevuste kirjeldustest või valida ise alternatiivse meetme kamina kasutamise ohutuks muutmiseks.
- Ringkonnakohus ei jaga apellandi positsiooni, et vastustaja oli kasutusteatise menetluses kohustatud tegema korteri nr 5 omanikule ettekirjutuse vabastada kaebajaga ühises kasutuses olev suitsulõõr. Menetlusvälisele isikule sellise kohustuse panemine pole kasutusteatise menetluse esemeks. Kasutusteatise menetluses kontrollitakse üksnes seda, kas kaebaja ehitis vastas nõuetele ja selgitatakse, kuidas nõuetele vastavus on võimalik saavutada. Suuremaid volitusi kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole. Kuna kolmas isik ei ole asjaoludest nähtuvalt ise 5
(6)3-18-1884 olemasolevat kütteseadet ehitanud, ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik tema suhtes läbi viia riikliku järelevalvete ehitusseadustiku § 130 lg 2 alusel. Päästeamet on pädev viima läbi järelevalvet olemasolevate kütteseadmete tuleohutusnõuetele vastavuse üle (
§ 130lg 10).
- Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et suitsulõõri kasutamise küsimus puudutab kaasomandi valdamist. Kaasomandist võrsunud kaasomanike vahelised vaidlused, sh suitsulõõri kasutamisel tuleb lahendada maakohtus eraõiguse normide alusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1; vt nt ka asjaõigusseaduse § 72; korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 30, § 31).
- Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja pole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)