kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav DT § 199 lg 2 p 9 järgi, isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, algharidus, emakeel - vene keel, ei õpi ega tööta Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, neist viimane: - 21.03.2019 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 7, 9 järgi vangistusega 10 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 9 kuud 28 päeva, millest
lg 2 alusel 2 kuud vangistust kuulub ärakandmisele koheselt, ülejäänud karistuse osa, s.o 7 kuud 28 päeva vangistust, tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud. Tõkendit pole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina Kohtuistungi toimumise aeg 02.08.2019 RESOLUTSIOON Tunnistada D T süüdi
1 1-19-6105
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.03.2019 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-19-2058 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa – 7 kuud ja 28 päeva vangistust – võrra ning mõista D T liitkarituseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 18.07.2019 kuni 19.07.2019, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista D T lõplikult ärakandmisele 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada D T mõistetud karistus, 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust, üldkasuliku tööga 596 (viiesaja üheksakümne kuue) tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustub D T järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 4, 7, 8 sätestatule, nimelt D T kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) alustama õpinguid üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse omandamiseks; 9) kriminaalhooldusametniku loata mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased; 10) osalema sotsiaalprogrammis. VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista D T, alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema emalt N T (ik XXX , elukoht XXX ), välja kuriteoga tekitatud kahju: - kannatanu C K E AS (registrikood XXX, registrijärgne aadress XXX) kasuks 8 (kaheksa) eurot ja 84 senti. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX ; - kannatanu AS O EL (registrikood XXX, registrijärgne aadress – XXX) kasuks 19 (üheksateist) eurot ja 83 senti. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX . Asitõendid: DVD-plaat ja CD-plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista D T Eesti Vabariigi kasuks välja 810 (kaheksasada kümme) eurot sundraha ja 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. 2 1-19-6105 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o õigusabi kulud summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ning osa sundrahast summas 510 (viissada kümme) eurot, riigi kanda. Vastavalt KrMS §-le 188 panna menetluskulude hüvitamine alaealise D T emale N T (ik XXX , elukoht XXX ). KrMS § 180 lg 3 alusel on N T õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud sundraha näol summas 300 eurot 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber nr 99919700038335 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – D T , kriminaalasja number - 1-19-6105, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas D T süüdistatakse selles, et ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.03.2019 otsusega nr 1-19-2058
lg 2 p 7, 9 järgi kriminaalkorras karistatud, taas: 1) 14.04.2019 kella 17.30 paiku varastas XXX asuvast C K E AS-ile kuuluvast teenindusjaamast 6,46 liitrit mootorkütust 95-miles, millega tekitas C K E Asile varalist kahju summas 8,84 eurot; 2) 14.04.2019 kella 18.53 paiku XXX G k varastas AS-ile O E kuuluvat kaupa, nimelt singi-ananassi-juustustritseli maksumusega 5,41 eurot, 8 pudelit alkohoolset jooki Saku on Ice Pomegranate (4%, 0,33 l) maksumusega 1,24 eurot pudel, s.o kogumaksumusega 9,92 eurot ning piimašokolaadi Milka Daim maksumusega 4,50 eurot, tekitades oma tahtliku tegevusega AS-ile O E varalist kahju summas 19,83 eurot. Sel moel pani D T toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o
Kooskõlas D T , tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonna abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 24.07.2019 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus D T karistuseks
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 1-19-6105 1 (üks) aasta vangistust.
lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.03.2019 kohtuotsuse nr 1-19-2058 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista D T liitkaristuseks 1 aasta, 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 18.07.2019 kuni 19.07.2019, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja lugeda ärakandmata karistuseks 1 aasta, 7 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada D T mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta, 7 kuud ja 26 päeva vangistust, 596 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustub D T järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 4, 7, 8 sätestatule, nimelt D T kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) alustama õpinguid üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse omandamiseks; 9) kriminaalhooldusametniku loata mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased; 10) osalema sotsiaalprogrammis. Tsiviilhagid: VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista D T , alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema emalt N T , välja kannatanu C K E AS (reg.kood XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 8,84 eurot. VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista D T , alaealisel rahaliste vahendite puudumisel tema emalt N T , välja kannatanu AS O E (reg.kood XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 19,83 eurot. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS §-ist 188 tulenevalt mõista alaealise süüdistatava D T emalt N T Eesti Vabariigi kasuks välja 300 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada alaealise süüdistatava D T ema N T ülejäänud osas menetluskulude tasumisest ja jätta riigi kanda kaitsja v.adv. Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 150 eurot, kohtumenetluses tekkivad riigi õigusabi kulud ning ülejäänud osa sundrahast 510 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab D T i ema N T temalt väljamõistetud sundraha summas 300 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Kohtuistungil süüdistatav D T avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus tsiviilhagidega, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Alaealise süüdistatava D T ema N T nõustus menetluskulude ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega käesolevas kokkuleppes kajastatud viisil. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus, tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega, leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise 4 1-19-6105 põhimõtetele ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Samuti leiab kohus, et tsiviilhagide rahuldamine on põhjendatud, kuna süüdistatav on kannatanutele hagiavalduses hüvitisena taotletava summa suuruses kahju tekitanud. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 lg 1 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. KrMS § 188 alusel paneb kohus kulude hüvitamise süüdistatava emale. KrMS § 180 lg 3 kohaselt annab kohus süüdistatava emale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse mõistmise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.