lg 2 p 3 järgi ja Xxx Xxxu süüdistuses
lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi üldmenetluses Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatavad Xxx Xxx, isikukood: xxx; elukohtxxx; emakeel: eesti keel; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: kõrgharidus; töökoht: puudub; eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Xxx Xxx, isikukood: xxx; elukoht: xxx; emakeel: eesti keel; kodakondsus: Eesti Vabariigi; haridus: keskeriharidus; töökoht: xxx; eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Kaitsjad vandeadvokaat Risto Käbi ja jurist Indrek Repnau RESOLUTSIOON Mõista Xxx Xxx
Mõista Xxx Xxx
Tsiviilhagi Kannatanu Eesti Vabariigi, Siseministeeriumi (Politsei- ja Piirivalveameti) kaudu, esitatud tsiviilhagi 3081.73 euro varalise kahju nõudes süüdistatava Xxx Xxx ja Xxx Xxx vastu jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Selgitada, et kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi varalise kahju nõudes süüdistatavate Xxx Xxx ja Xxx Xxx vastu uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja Risto Käbi poolt osutatud õigusabi kulud 1445,76 € (üks tuhat nelisada nelikümmend viis eurot, 76 senti). KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada Xxx Xxxile lepingulisele kaitsjale makstud tasu summas 5640 € (viis tuhat kuussada nelikümmend eurot). Asitõend DVD-plaat turvakaamerate salvestustega jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas tutvumiseks kättesaadav 28. veebruarist 2019.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU Xxx Xxxi süüdistatakse selles, et tema töötades Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liiklusametnikuna, kellele on riigi poolt pandud avalikud ülesanded, seega olles ametiisik
lg 1 mõistes ja täites ametialaseid ülesandeid, pani toime temale usaldatud ja valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, kasutades selleks PPA logistikabüroo majandushalduskeskuse Põhja majandustalituse transpordi vanemspetsialisti Xxx Xxxu kaasabi. Xxx Xxx on 12.01.2015 allkirjastanud liiklusametniku ametijuhendi (põhitöö nr 565). Ametijuhendi järgi oli ametikoha eesmärgiks üleriigiline liiklusohutuse tagamisega ja liiklusjärelevalvega seotud töölõigu arendamine, tegevuse planeerimine, koordineerimine, aruandluse koostamine ja koolituste läbiviimine. Xxx Xxx on 11.03.2015 digiallkirjastanud transpordi vanemspetsialisti ametijuhendi (põhitöö nr 892). Ametijuhendi järgi oli ametikoha eesmärgiks transpordialaste hooldus- ja remonditööde ning transporditeenuste korraldamine Politsei- ja Piirivalveametis.
lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. PPVS § 33 lg 1 kohaselt loetakse politseiteenistuseks teenistust Politsei- ja Piirivalveametis; ning lg 2 kohaselt on politseiteenistus avaliku teenistuse eriliik. Seega olid politseiametnikud Xxx Xxx ja Xxx Xxx ametiisikuteks
Vastavalt
lg 3 on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. PPA-le kuuluv kaalude kontrollpink (inventari nr L2184) maksumusega 3 081.73 EUR paiknes Lääne-Harju politseijaoskonna territooriumil liiklusjärelevalvekeskuse garaažiboksis nr 4 (Rahumäe tee 6/1, Tallinn) ning oli Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse juhi Xxx Xxx vastutusalas, kuid usaldatud seoses teenistusülesannete täitmisega Xxx Xxxi kasutusse ja valdusesse. Xxx Xxx osutas füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi Xxx Xxxi õigusvastasele teole, nimelt eelnevalt viimasega kooskõlastatult kasutas Xxx Xxx usalduse tekitamiseks ära oma 2 ametipositsiooni logistika valdkonnas ning samuti kasutades ära PPA mehhaaniku Xxx Xxx teadmatust, tekitas viimases eksliku mulje, et kontrollpink on arvelt maha kantud ja viiakse vanametalli kokkuostu. Xxx Xxx palus Xxx Xxxul kaalude kontrollpink koos kinnitatud raskustega garaažiboksist tõstuki abil välja viia ja toimetada see garaažide taha, mida Xxx Xxx 25.07.2017 kella 14:38 paiku ka tegi. Samuti Xxx Xxxiga eelnevalt kooskõlastatult ja viimasel juuresolekul palus Xxx Xxx 11.08.2017 Xxx Xxxul tuua garaažide tagant tõstuki abil kaalude kontrollpink ja tõsta see Xxx Xxxule kuuluvale järelhaagisele Tiki Treiler (reg nr xxx XXX), mis oli kinnitatud xxx AS-ist (reg xxx) eelnevalt Xxx Xxxu poolt renditud ja tema kasutuses olnud sõiduki Xxx Xxx (reg nr xxx XXX) taha. Seejärel katsid Xxx Xxx ja Xxx Xxx kaalude kontrollpingi presendiga ning lahkusid PPA territooriumilt. Väheväärtusliku vara varahaldustarkvara Telvari andmetel ei olnud kaalude kontrollpink tegelikkuses PPA varade nimekirjast maha kantud. Nii Xxx Xxx kaalude kontrollpingi kasutajana kui Xxx Xxx logistika osakonna juhtiva ametnikuna pidid olema teadlikud, millistel tingimustel on lubatud ’’PPA vara haldamise ja arvestamise korra’’ järgi väheväärtusliku vara võõrandamine või mahakandmine. Sedastatud asjaoludest nähtuvalt eirasid nad teadlikult nimetatud PPA peadirektori käskkirjast tulenevaid kohustusi, mh kasutada vara eesmärgipäraselt, otstarbekalt ja seaduslikult, tagades selle säilimise. Seega pani Xxx Xxx ametiisikuna toime temale usaldatud ja valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, so
Xxx Xxxut süüdistatakse selles, et tema töötades Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) logistikabüroo majandushalduskeskuse Põhja majandustalituse transpordi vanemspetsialistina, kellele on riigi poolt pandud avalikud ülesanded, seega olles ametiisik
lg 1 mõistes ja täites ametialaseid ülesandeid, osutas vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi PPA korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liiklusametniku Xxx Xxxi õigusvastasele teole, nimelt viimase poolt toimepandud temale usaldatud ja valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisele. Xxx Xxx on 11.03.2015 digiallkirjastanud transpordi vanemspetsialisti ametijuhendi (põhitöö nr 892). Ametijuhendi järgi oli ametikoha eesmärgiks transpordialaste hooldus- ja remonditööde ning transporditeenuste korraldamine Politsei- ja Piirivalveametis. Xxx Xxx on 12.01.2015 allkirjastanud liiklusametniku ametijuhendi (põhitöö nr 565). Ametijuhendi järgi oli ametikoha eesmärgiksüleriigiline liiklusohutuse tagamisega ja liiklusjärelevalvega seotud töölõigu arendamine, tegevuse planeerimine, koordineerimine, aruandluse koostamine ja koolituste läbiviimine.
lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. PPVS § 33 lg 1 kohaselt loetakse politseiteenistuseks teenistust Politsei- ja Piirivalveametis; ning lg 2 kohaselt on politseiteenistus avaliku teenistuse eriliik. Seega olid politseiametnikud Xxx Xxx ja Xxx Xxx ametiisikuteks
Vastavalt
lg 3 on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. PPA-le kuuluv kaalude kontrollpink (inventari nr L2184) maksumusega 3 081.73 EUR paiknes Lääne-Harju politseijaoskonna territooriumil liiklusjärelevalvekeskuse garaažiboksis nr 4 (Rahumäe tee 6/1, Tallinn) ning oli Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse juhi Xxx Xxx vastutusalas, kuid usaldatud seoses teenistusülesannete täitmisega Xxx Xxxi kasutusse ja valdusesse. 3 Xxx Xxx osutas füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi Xxx Xxxi õigusvastasele teole, nimelt eelnevalt viimasega kooskõlastatult kasutas Xxx Xxx usalduse tekitamiseks ära oma ametipositsiooni logistika valdkonnas ning samuti kasutades ära PPA mehhaaniku Xxx Xxx teadmatust, tekitas viimases eksliku mulje, et kontrollpink on arvelt maha kantud ja viiakse vanametalli kokkuostu. Xxx Xxx palus Xxx Xxxul kaalude kontrollpink koos kinnitatud raskustega garaažiboksist tõstuki abil välja viia ja toimetada see garaažide taha, mida Xxx Xxx 25.07.2017 kella 14:38 paiku ka tegi. Samuti Xxx Xxxiga eelnevalt kooskõlastatult ja viimasel juuresolekul palus Xxx Xxx 11.08.2017 Xxx Xxxul tuua garaažide tagant tõstuki abil kaalude kontrollpink ja tõsta see Xxx Xxxule kuuluvale järelhaagisele Tiki Treiler (reg nr xxx XXX), mis oli kinnitatud xxx AS-ist (reg xxx) eelnevalt Xxx Xxxu poolt renditud ja tema kasutuses olnud sõiduki Xxx Xxx (reg nr xxx XXX) taha. Seejärel katsid Xxx Xxx ja Xxx Xxx kaalude kontrollpingi presendiga ning lahkusid PPA territooriumilt. Väheväärtusliku vara varahaldustarkvara Telvari andmetel ei olnud kaalude kontrollpink tegelikkuses PPA varade nimekirjast maha kantud. Nii Xxx Xxx kaalude kontrollpingi kasutajana kui Xxx Xxx logistika osakonna juhtiva ametnikuna pidid olema teadlikud, millistel tingimustel on lubatud ’’PPA vara haldamise ja arvestamise korra’’ järgi väheväärtusliku vara võõrandamine või mahakandmine. Sedastatud asjaoludest nähtuvalt eirasid nad teadlikult nimetatud PPA peadirektori käskkirjast tulenevaid kohustusi, mh kasutada vara eesmärgipäraselt, otstarbekalt ja seaduslikult, tagades selle säilimise. Seega osutas Xxx Xxx ametiisikuna tahtlikult füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi Xxx Xxxi poolt ametiisikuna toimepandud temale usaldatud ja valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisele, so
MAAKOHTU SEISUKOHT Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et Xxx Xxxu kaitsja taotles kohtuistungil sisekontrolli vanemjälitusametniku Xxx-Xxx Xxx ettekande avaldamist ja asja juurde võtmist kuivõrd nimetatud dokument tõendab, et erinevate metalli kokkuostu punktidesse kaalu toodud ei ole ning see ei oleks ka otstarbekas, kuna selle eest ei saaks palju raha. Prokurör tõendile vastu ei vaielnud ning esitas originaaltõendi kohtule. Kohus selgitab, et ettekanne on toimunud sündmuste sisekontrolli vanemjälitusametniku poolne kirjalik selgitus politseimajorile. Sisuliselt on ettekande näol tegemist tunnistaja ütlustega, mis ei ole vormikohaselt talletatud. Tõendite ammendav loetelu, millega on võimalik tõendada tõendamiseseme asjaolusid, on ära toodud KrMS § 63 lg 1 ja nii nimetatud vabatõendeid, ehk muid tõendeid võib kasutada üksnes kriminaalmenetluse asjaolude tõendamisel, KrMS § 63 lg 2. Ettekandes esitatud informatsioon saab muutuda tõendiks läbi isiku ülekuulamise, kui see vormistatakse tunnistaja ütluxxxa. Seega ettekanne ei ole selline tõend, millega saaks tõendada tõendamiseseme asjaolusid ning kohus jätab ettekande tõendikogumist välja. Xxx Xxxi süüdistatakse ametiisikuna toime pandud temale usaldatud ja valduses oleva võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises s.o
Xxx Xxxut süüdistatakse Xxx Xxxile kaasabi osutamises s.o
lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.
lg 2 p 3 järgi on karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine ametiisiku poolt.
lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. 4 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Xxx Xxx oli süüdistuses nimetatud perioodil ametiisik
lg 1 tähenduses.
lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Politsei- ja piirivalve seaduse § 33 lg 1 kohaselt loetakse politseiteenistuseks teenistust Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal ning lg 2 kohaselt on politseiteenistus avaliku teenistuse eriliik. Asjaolu, et Xxx Xxx oli süüdistuses nimetatud perioodil ametiisikuks kinnitab ka kohtule esitatud Põhja prefektuuri prefekti käskkiri, mille kohaselt Xxx Xxx vabastati teenistusest 04.09.2017.a ning selleks ajaks oli Xxx Xxxil politseiteenistuse staaž 13 aastat 5 kuud ja 16 päeva. Samuti ei ole vaidlust asjaolus, et süüdistuse objektiks olev kaalude kontrollpink kuulus Politsei-ja Piirivalveametile (edaspidi PPA), mida kinnitab ka väljatrükk PPA varahalduse programmist IS Telvar. Seega oli kaalude kontrollpink Xxx Xxxi jaoks võõras vara.
lg 2 p 3 objektiivse koosseisu tuvastamiseks peab kohus tuvastama, kas käesoleval juhul oli tegemist süüdistatava valduses oleva võõra vallasasja või talle usaldatud muu võõra varaga. Seega on omastamise objektiivse koosseisu tunnuseks isiku valduses olev võõras vallasasi või isikule usaldatud muu võõras vara. Süüdistuses peab olema ära näidatud asjaolud, millisel viisil omastamine toime pandi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis 3-1-1-40-11 sedastanud, et omastamise (
) kuriteokoosseisu objektiivse külje tuvastamine eeldab, et kohtud on kindlaks teinud asjaolud, millisel viisil omastamine toime pandi.
Need tunnused on teo kirjelduses esitatud alternatiivselt. Järelikult ei saa isiku valduses või talle usaldatud vara omastamine esineda üheaegselt sama kuriteo objekti suhtes. Valdusena mõistetakse karistusõiguses, et isikul on asja üle tegelik võim, olenemata sellest kas tegemist on seadusliku või ebaseadusliku valdusega. Usaldatud vara puhul on tegemist isiku õiguspädevuses oleva varaga. Karistusseadustiku kommentaaride kohaselt tähendab vara usaldamine vara suhtes õiguspädevuse andmist ning õiguspädevus on õiguslik volitus vara suhtes. Usaldussuhe võib tekkida kolmel alusel: 1) seadusest 2) ametiseisundist 3) tehingust. Seega tehnilist laadi ülesanded sh töövahendi kasutamine ei anna isikule veel õiguspädevust. Süüdistatav Xxx Xxx ennast süüdi ei tunnista ning selgitab kohtuistungil, et tema tööstaažiks oli politseis 13,5 aastat. 2017.a politseis töötades oli ta liiklusametnikuks ning tema tööülesanneteks olid erinevate ideoloogiliste lahenduste, s.h erinevate mõõtemetoodikate väljatöötamine, kommertssõidukite järelevalve, koordineerimisalane nõustamine , rahvusvahe-lised koostööd ja siseriiklikud ametkondade vahelised koostööd ja nende läbiviimised. Otseseks ülemuseks oli Xxx Xxx ning alluvad puudusid. Kaalude kontrollpink ei olnud tema kasutuses ning samuti ei ole nimetatud kontrollpinki kunagi kasutanud. Liikluspolitseinik Xxx Xxx kasutas nimetatud kaalude kontrollpinki. Tema töötas välja kaalumismetoodika, õnnestus käia nii Xxx, kes taatleb kaale Eestis ja käia ka kaalutehases Soomes, kes on neid kaalusid tootnud ja kus need kaalud käisid ka kontrollis iga aastaselt. See, mismoodi näeb õige kontroll välja, tehnikavahendi õige kontroll, see erines sellest mis politsei püüdis viljeleda. Sellepärast ei näinud ka mitte mingisugust loogilist ega ka juriidilist vajadust sellise pingi kasutamise näol. Akrediteerimiskeskus käis kohapeal hindamas politsei kaalumist ja hinnati seda sama tema poolt välja töötatud kaalumetoodikat. Hinnati ka kaalude kontrollimist sellisel näol ja seda ei peetud vajalikuks ja otstarbeks, sellest hetkest see ka vastunäidustati. Arvelt maha kandmine ei olnud tema pädevuses, teab, et juhid Xxx ja Xxx olid hirmul ja pabinas, et kui sellest tuleb mõõteskandaal, siis nemad vastutavad. Ei tea kelle valduses nimetatud kontrollpink oli. Varade liikumine toimus üleandmise akti alusel, kuid tema ei ole 5 ühelegi taolisele aktile alla kirjutanud. 04.09 töölt lahkumisel andis kõik varad üle akti alusel Xxx Xxxle, akti allkirjastasid mõlemad. Varade üleandmisel mingeid pretensioone ei esitatud. Süüdistatava sõnu kinnitab ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud ühtegi akti ega tõendit selle kohta, et kaalude kontrollpink oleks Xxx Xxxi vastutusalas või kasutuses. On esitatud küll vara üleandmise-vastuvõtmise akt 27.09.2017.a, kus mh on kaalude kontrollpingi kohta märge, et puudub, SKB uurib.Antud akti on allkirjastanud Xxx Xxx ainuisikuliselt 05.10.2017.a. Vara üleandja allkiri aktil puudub. Samas on politseiteenistusest vabastamise käskkiri koostatud 01.09.2017.a, mille kohaselt oli Xxx Xxx tema kätte usaldatud vara ja asjaajamise üle andma liiklustalituse juhile Xxx Xxxle hiljemalt 04.09.2017.a. 22.11.2017.a väljavõttest PPA varahalduse IS Telvar, nähtub, et kaalude kontrollpink on soetatud väikevarana 09.12.2005 väärtusega 3081,73 ning vara vastutajaks on Xxx Xxx ja vara kasutajaks Xxx Xxx. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga võimalik tõendada, et Xxx Xxx nimetatud vara üle andis või jättis üle andmata, kuivõrd antud akti koostamise ajaks ei töötanud Xxx Xxx enam Politsei- ja Piirivalveametis. Samuti on antud akti allkirjastanud ainult vastuvõtja Xxx Xxx üks kuu peale Xxx Xxxi ametist vabastamist. Ka on kaitsja Indrek Repnau juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirjast nähtuvalt oli nimetatud üleandmise ja vastuvõtmise aktis üle antud kaalubuss registreerimismärgiga xxx alates xxxsis 2017.a kuni käesoleva ajani hoopis Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse kasutuses. Seega on nimetatud üleandmise ja vastuvõtmise akti näol tegemist paberiga, mis ei tõenda, et seal toodud esemed oleks Xxx Xxx Xxx Xxxele ka tegelikult üle andnud või üle andmata jätnud. Samuti kinnitab asjaolu, et Xxx Xxx Xxx Xxxele mingeid asju üle ei andnud, tunnistaja Xxx Xxx kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt töötab hetkel liikluspolitseis grupijuhina, ennem teda töötas sellel ametikohal Xxx Xxx. Xxx Xxx andis lahkudes varad üle enda ülemusele Xxx Xxxle. Otse Xxx Xxxilt midagi vastu võtnud ei ole. Varade vastuvõtmise akti ise koostanud ei ole ja ei tea ,kes selle koostas. Süüdistatav Xxx Xxxu kohtuistungil antud ütluste kohaselt temal tööalane seos nimetatud kaalude kontrollpingiga puudus. Hetkel kui julgestuspolitsei ehk jupo liideti Politsei- ja Piirivalveametiga oli tema see, kes nimetatud kaalude kontrollpingi Ädala tänavalt Rahumäele kolis. Liiklusametniku ametijuhendist, mille on Xxx Xxx allkirjastanud 12.01.2015.a, nähtub, et liiklusametniku teenistuskoha eesmärgiks on üleriigiline liiklusohutuse tagamine ja liiklusjärelevalvega seotud töölõigu arendamine, tegevuse planeerimine, koordineerimine, aruandluse koostamine ja koolituste läbiviimine. Samuti nähtub, et antud ametnikul alluvad puuduvad. Politsei-ja Piirivalveameti vara haldamise arvestamise korra, peatükis I on üldsätted mh on ära toodud vara eest vastutava ja vara kasutaja mõisted, samuti väheväärtusliku vara mõiste. peatükk II on ära toodud vara eest vastutava isiku ja vara kasutaja vastutus ning kohustused. Punkt 9 alapunkti 1 kohaselt on vara eest vastutav isik – struktuuriüksuse juht, kes korraldab tema vastutusele antud vara otstarbeka kasutamise. Alapunkt 3 kohaselt on vara kasutajaks teenistuja, kes vahetult kasutab vara teenistusülesannete täitmiseks. Alapunkt 6 sätestab väheväärtusliku vara mõiste, milleks on vara, mille maksumus on alla 5000 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd kaalude kontrollpingi soetusmaksumus jäi alla 5000 euro, siis oli tegemist väheväärtusliku varaga. Politseija Piirivalveameti vara haldamise arvestamise korras on ära toodud ka väheväärtusliku vara üleandmise kord, mille kohaselt punktis 89 kohaselt PPA struktuuriüksuste vaheline väheväärtusliku vara üleandmine toimub üleandmis-vastuvõtmisaktiga, mis edastatakse Delta kaudu allkirjastamiseks. Akt edastatakse digitaalselt varahaldust korraldavale talitusele, vara 6 üleandjale ja vara vastuvõtjale. Seega toimus varade liikumine Politsei- ja Piirivalveametis üleandmise-vastuvõtmise aktidega, mis registreeriti ka vastavas andmebaasis. Kohtule ei ole esitatud ühtegi akti ega andmebaasi väljavõtet, mis kinnitaks, et kaalude kontrollpink oleks olnud süüdistatav xxx Xxxi vastutusalas või antud tema valdusesse. Tunnistaja Xxx Xxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta Põhja Prefektuuris liiklusjärelevalvekeskuse (edaspidi LJVK) patrulltalituse juhina. Xxx Xxx töötas tema alluvuses ning oli liikluspatrulli grupi ametnik ning ülesanneteks oli üle Eestiline kommertssõidukite töö koordineerimine ja samuti LJVK kommertsgrupi töö koordineerimine, juhtimine ja teenistuslik kontroll. Kaalude kontrollpink oli mõeldud kaalude kontrollimiseks ja pidi olema selle grupi kasutuses, kuhu kuulus Xxx Xxx. Teab, et seda kaalukontrollpinki igapäevaselt ei kasutatud. Xxx Xxxil oli kokkulepe PPA kvaliteedijuhiga, kes mõõtetegevuse eest vastutas, et kaale kontrolliti teisel viisil. Kui Xxx Xxx töötas, siis kaalukontrollpinki ei kasutatud. Ei mäleta ,kelle nimel pink oli, võis olla tema nimel ja kasutaja võis olla Xxx Xxx. LJVK’s on palju vara ja osad varad on pandud mitmeti kasutatavateks. On peakasutaja ja vastutav kasutaja. Võis olla sel hetkel selle kaalupingi peavastutaja, ja siis järgmisena oli pandud vastutus, kes kontrollpinki peab haldama ja see pidi olema Xxx Xxx sellel ajal. Arvab seetõttu, et kontrollpink oli Xxx Xxxi nimega seotud, sest kui toimus varade üleandmine, Xxx Xxxi lahkumisel, siis selle kontrollpingi pidi võtma uus inimene enda vastutusse, ehk ta võttis üle asju mis olid Xxx Xxxi nimel. Uus inimene seda vastu võtta ei saanud, kuna pinki ei olnud. Kasutaja peab olema fikseeritud. Tunnistaja Xxx Xxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta kaalude kontrollpingi kaduma mineku ajal PP LJVK liikluspolitseinikuna. Tööülesanded olid määratletud ametijuhendis. Kaalude kontrollpingiga seotud tegevused olid talle antud PPA käskkirjaga. Oli vastutav kuni 2016.a xxxsini, siis tuli uus käskkiri, et oli määratud uus isik vastutama, kelleks oli uus talituse juht Xxx Xxx. Nimetatud kaalude kontrollpink oli talituse kasutuses ning ei asunud kellegi kabinetis vaid asetses seal garaažis. Garaaži kasutati päris tihti kui puhumisreide läbi viidi, siis võeti sealt igasuguseid töövahendeid, ei saa öelda, et garaaži oleks tagasihoidlikult kasutatud. Tunnistaja Xxx Xxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab politseis PP LJVK juhina. LJVKs vastutab varade eest ametnik, kellele on varad vastutusele antud. Varade üleandmine ja vastuvõtmine toimub üleandmise- ja vastuvõtmise aktidega. Kui Xxx Xxx töölt lahkus, siis pidi varad üle võtma tema otsene juht Xxx Xxx. Varade üleandmine liigub kas meili teel või läbi Delta, tuleb ametnikule teadmiseks, siis kontrollib ja võtab vara üle. Kaalude kontrollpinki on ise kahel korral näinud, asus see ennem kadumist LJVK garaažiboksis. Tunnistaja Xxx Xxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas 2017.a aprillist Põhja Prefektuuri teabebüroos ja üks valdkond, mis on koordineerida on mõõtevaldkond. 2017.a mais nägi viimati seda kaalude kontrollpinki.
Tsiviilhagi Kannatanu Eesti Vabariik Siseministeeriumi (Politsei- ja Piirivalveameti) kaudu esitas käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate Xxx Xxxi ja Xxx Xxxu vastu tsiviilhagi 3081,73 eurot varalise kahju nõudes. Kuna kohus mõistab Xxx Xxxi ja Xxx Xxxu õigeks, siis vastavalt KrMS § 310 lg 2 jätab kohus kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata. Kooskõlas KrMS § 310 lg 3 on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi varalise kahju nõudes uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. 12 Antud kriminaalasjas on kriminaalmenetluse kuludeks tasu õigusabi osutamise eest süüdistatav Xxx Xxx lepingulise kaitsja Indrek Repnau tasu summas 5640 eurot ning süüdistatav Xxx Xxxu määratud kaitsja tasu summas 1445,76 eurot. Kaitsjate taotluste kohaselt hõlmas õigusabi osutamine kohtueelses menetluses tehtud toiminguid, kaitseakti koostamist, osalemist kohtu eelistungil, ettevalmistust kohtuistungiks, taotluste esitamist ja kohtuistungitel osalemist. Kahe kaitsja intensiivset osalust nii menetlusdokumentide esitamisel, sisustamisel kui suulises kohtumenetluses osalemisel, vastab koondil kajastuv tööajaarvestus ilmselt kaitsjate poolt reaalselt tehtud tööle. Kaitsjate poolt esitatud töömahud on usutavad, arvestades kriminaalmenetluseks kulunud aega ning kaitsjate poolt esitatud dokumentide maht on proportsioonis kulunud ajaga, milline on nähtav esitatud arvestuselt. Kohus ei ole tuvastanud, et kaitsjad oleks oma tegevusega kriminaalasja uurimist venitanud või pidurdanud. Kaitsjate poolt esitatud taotlused on põhjalikud ning argumenteeritud ning suunatud kriminaalasja igakülgsele, täielikule ja objektiivsele läbiviimisele. Kaitsjad on esitanud taotlused menetluskulude hüvitamiseks õigeaegselt s.t enne kohtu eemaldumist nõupidamistuppa. Kohus leiab, et kokkuleppel kaitsja poolt kohtumenetluseks ettevalmistumise ja kohtuistungitel osalemise eest tasu summas 5640 eurot, saab lugeda asjakohaseks ja mõistlikuks ning selle vähendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Samuti ei ole kohtul alust kahelda, et koondil kajastuv töötunnitasu suurus vastab kaitsja Indrek Repnau tegutsemiskohaks oleva Õigusbüroo tavapärasele töötasu suurusele, mistõttu kuulub see Xxx Xxxile hüvitamiseks riigieelarve vahenditest. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks jäävad KrMS § 181 lõikest 1 tulenevalt menetluskulud riigi kanda. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Antud kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud DVD plaat, millele on salvestatud Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaokonna territooriumi turvakaamera salvestused, aadressilt Rahumäe tee 6/1, mis asub kohtutoimikus lk 105. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- DVD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.