Obsah (5)

§ 120§ 121§ 4§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1150 Määruse kuupäev 31.07.2019 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X.X.i kaebus Viru Vangla meditsiiniosakonna tegevuse peale Menetlu

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus ja selle tõlge toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD

1. X.X. esitas 16.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla meditsiiniosakonna tegevuse peale. Kaebuse kohaselt on kaebaja pöördunud korduvalt vangla meditsiiniosakonda seoses sellega, et alates
2. a-st on tema kehal plekid ja need sügelevad. Meditsiiniosakonna erinevad meditsiiniõed on pannud kaebajale erinevaid diagnoose, kuid pole andnud ravi ega võimaldanud kohtuda spetsialistiga, kes paneks kaebajale õige diagnoosi. Vangla arst pani kaebajale esmalt diagnoosi, et tema probleemid on seotud maksaga, kuid pärast eitas öeldut. Teised medõed räägivad, et kaebaja probleemid on tingitud päikesest. Kaebaja kirjutas 08.05.2019 ka kaebuse, kuid ei saanud sellele vastust. Meditsiiniosakond rikub vangistusseaduse (VangS) § 53 lg-t
3. Kaebaja soovib näidata end nahaarstile, kes oskaks talle panna õige diagnoosi ja määrata ravi. Kaebaja on vanglas täielikult riigi ülalpidamisel ja meditsiiniosakond on kohustatud teda ravima. Kaebaja palub vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest seoses maksejõuetusega. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas esineb

§ 121

lg 1 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 3.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. See tähendab, et halduskohus saab lahendada avalik-õiguslikke vaidlusi (näiteks kaebusi, mis on esitatud vangla kui kinnipidamisasutuse tegevuse peale), kuid ei saa lahendada eraõiguslikust suhtest tõusetunud vaidlusi. VangS § 52 lg-te 1 ja 2 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele ning arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (VangS § 53 lg 2). Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see ravi vajava kinnipeetava ja tervishoiutöötaja vahelist suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (Riigikohtu 15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10, p 9). Seega on ravi määramine vanglas arsti erialane otsustus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus. Tervishoiutöötaja otsustab tervishoiuteenust osutades ravi määramise või sellest keeldumise üle, sh otsustab ta ravivajadust silmas pidades selle üle, millal konkreetne ravi toimub (vt Riigikohtu 19.11.2018 määrus nr 3-18-1757, p-d 12, 13). Ravi osutamisest tõusetunud vaidlused on seetõttu tekkinud eraõigussuhtest ning vastavad nõuded tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 alusel maakohtus.

1. Kohus selgitab, et kaebaja saaks talle tervishoiuteenuste osutamisega seonduvalt pöörduda halduskohtu poole näiteks juhtudel, kui vanglaametnik ei edasta kaebaja pöördumisi meditsiiniosakonnale või kui kaebaja on vangla meditsiiniosakonnas vastuvõtule registreeritud, kuid valvurid ei vii teda õigel ajal meditsiiniosakonda. Kui aga kaebajal on sisulisi etteheiteid vangla meditsiiniosakonna osutatud tervishoiuteenustele (kaebaja meditsiiniline läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või arsti poolt muul viisil tervishoiuteenuse osutamine), tuleb tal esitada hagi maakohtule. Tervishoiuteenuse osutamine on võlaõiguslik suhe ning vangla arsti tervishoiualane tegevus ei allu halduskohtu kontrollile.
2. Käesoleval juhul nähtub kaebusest, et kaebajal on etteheiteid just vangla meditsiiniosakonnas osutatud tervishoiuteenustele – kaebajale diagnoosi määramine ja tema ravimata jätmine. Sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning kaebajal tuleb soovi korral esitada hagi maakohtule. Maakohtule hagi esitamisel puudub kohustusliku kohtueelse menetluse nõue. Küll tuleb hagi esitamisel tasuda riigilõiv. Kui kaebaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda, saab ta esitada põhjendatud taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest.
3. Eeltoodust tulenevalt puudub halduskohtul kaebuse läbivaatamiseks pädevus ja kaebus tuleb

§ 121lg 1 p 1 alusel selle esitajale tagastada.

7. Kohus selgitab, et

§ 43lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
2. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X, sest määrus sisaldab andmeid kaebaja terviseseisundi kohta (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)