KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1131 Tsi

) § 179 lg-le 7. Hageja viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 194 SE seletuskirjale, mille kohaselt

§ 179

lg-t 7 täpsustati, et oleks selge, et tegemist on sundtäitmise aegumise nõudega (hakkab kulgema lahendi jõustumisest). Seega ei ole kohaldatavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 2 ega § 168 lg 1.

§ 179lg-s 7 on sätestatud aegumise erinorm Ts

ÜS aegumise üldnormi suhtes. Kostja leidis, et aegumise kohaldamisel tuleb arvestada ka aegumise peatumise aluseid, mis tulenevad TsÜS § 160 lg-st 2 ning sama sätte lg 2 p-st 3¹. Hagi esitamisega on võrdsustatud ka võlgniku võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine. Hageja on esitanud kaks sellist avaldust. MAAKOHTU OTSUS

1. Pärnu Maakohus jättis
2. juuni 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja riigituludesse riigilõivu 75 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et
3. aprilli 2015 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1054 mõistis kohus hagejalt välja riigituludesse riigilõivu 50 eurot ja kohtumäärus jõustus
4. mail
5. Kohtuinfosüsteemi (KIS) andmetest nähtuvalt esitas hageja
6. veebruaril 2017 Pärnu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks ning
7. märtsi 2017 määrusega peatati kõik hageja suhtes läbiviidavad täitemenetlused, sh täitemenetlus täiteasjas nr 120/2016/229 (tsiviilasi nr 2-17-2828). Täitemenetlused olid peatunud kuni
8. jaanuarini
9. Hageja esitas
10. jaanuaril 2018 Pärnu Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks ning
11. märtsi 2018 määrusega peatati kõik hageja suhtes läbiviidavad täitemenetlused, sh täitemenetlus täiteasjas nr 120/2016/229 (tsiviilasi nr 2-18-1427). Täitemenetlused olid peatunud kuni
12. septembrini
14. maist 2015 algas

§ 179

lg-s 7 sätestatud riigi kasuks väljamõistetud raha sissenõudmise lahendi täitmise nõude aegumise tähtaeg. Aegumisele kohaldatakse TsÜS

1. ptk-s sisalduvat nõuete aegumise regulatsiooni, mh aegumise peatumise ja katkemise regulatsiooni. Aegumise peatumiseta oleks nõue aegunud
2. mail
3. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatatud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 31 kohaselt peatub nõude aegumine kohtumenetluse ajaks, mh võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise kohtus menetlemise ajaks. Aegumise peatumine lõpeb TsÜS § 160 lg 3 järgi peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Maakohus leidis, et nõude aegumine oli
4. märtsist 2017 kuni
5. septembrini 2018 peatunud. Võlgade ümberkujundamise avalduse menetluse alustamise päevaks oli 3-aastasest aegumistähtajast möödunud üks aasta, üheksa kuud ja 46 päeva. Kuna hagi esitati kohtusse
6. jaanuaril 2019, ei ole 3-aastane aegumistähtaeg möödunud ning hageja nõue ei ole aegunud.

§ 179

lg-te 1 ja 9 alusel mõistis maakohus hagejalt riigituludesse välja 75 eurot ja sellelt arvestatud viivise. APELLATSIOONKAEBUS

1. Hageja esitas
2. juunil 2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Hageja taotles ka apellatsioonkaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamist. 2

§ 179lg-st 7 tulenevalt.

Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude nõude puhul ei ole aegumistähtaja kulgemise peatumine täitemenetluses põhjendatud. Hageja viitas ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-tele 1 ja 3, mille kohaselt võlgnik võib esitada hagi sissenõudja vastu kuni täitemenetluse lõpuni täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on aegunud. Hageja palub ringkonnakohtul võtta seisukoht väljamõistetud riigilõivu 75 euro proportsionaalsuse osas, arvestades, et nõude suuruseks on 50 eurot. Kui ringkonnakohus leiab, et tegemist on proportsionaalse riigilõivuga, palub apellant ajatada väljamõistetava menetluskulu tasumise 3-aastase maksegraafikuga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga. 5. Ringkonnakohus märgib, et nii hageja kui ka maakohus on ebaõigesti kostjaks märkinud Riigi Tugiteenuste Keskuse. Tegemist on rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluva valitsusasutusega, millel puudub iseseisev õigusvõime. Seega on kostjaks Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Eelnimetatud ebatäpsuse saab ringkonnakohus parandada, mis ei mõjuta asja menetlust ega lõppjäreldust. 6.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses, sh riigilõivu 75 eurot riigituludesse sissenõudmise (

§ 179lg 3).

Ringkonnakohtul on õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt nt Riigikohtu 6. detsembri 2017 määrus asjas nr 2-16-15974, p 9 ja seal viidatud varasem praktika). 7. Eeldades apellatsioonkaebuses esitatud faktiväidete õigsust, ei saa kaebust rahuldada. Vaidluse all on kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest (

§ 179lg 1 esimene lause).

Kuna nõude osas on alustatud täitemenetlust, saab võlgnik aegumisele tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Hageja vaidlustab maakohtu poolset

§ 179lg 7 tõlgendamist.

Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga.

§ 179

lg 7 teise lause kohaselt kohaldatakse nõude aegumisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Muu hulgas kohaldatakse nõude täitmise aegumisele TsÜS

1. ptk
2. jaos sisalduvat aegumise peatumise ja katkemise regulatsiooni (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk 887). Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnistamiseks (TsÜS § 160 lg 1). Hagi esitamisega on TsÜS § 160 lg 3¹ järgi võrdsustatud võlgade ümberkujundamise avalduse esitamine. Seega, kui eeldada apellatsioonkaebuse esitaja faktiväidete õigsust, ei saa kaebust rahuldada, sest nõude aegumine oli peatunud võlgade ümberkujundamise avalduste esitamise tõttu ja kostja nõue ei ole aegunud. 3

§ 179lg 1).

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ning lähtuvalt vaidlusaluse summa suurusest on maakohus määranud hagi hinnaks 50 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 75 eurot. Maakohus on nimetatud summa otsusega hagejalt riigituludesse välja mõistnud. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt peaks selle summa tasumise ajatama. Hagiavalduse esitamisel oli hagejale teada, et ta vabastatakse riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel ning hagi rahuldamata jätmisel võidakse riigilõiv temalt riigituludesse välja mõista. Kokkuvõtvalt hageja apellatsioonkaebusel ei ole eduvõimalust, mistõttu ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. 9. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei ole põhjendatud nõuda hagejalt riigilõivu tasumist, s.o nõuda apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamist (

§ 637

lg 1 p 3), sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral on hagejal õigus

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 alusel nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

10.

§ 639

lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest. Kostjal ei tekkinud kaebusega seonduvaid kulusid, mistõttu pole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 11. Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust kostjale kätte (

§ 638lg 4).

Kohtumäärus tuleb

§ 638lg 8 järgi hagejale kätte toimetada ja edastada teisele poolele.

Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse

§ 638lg 10 järgi, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Indrek Parrest 4