4-19-6/28

4-19-6 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2019.a, Tallinn kohtumaja Väärteoasja number 4-19-6 (4.5-3.16/5026) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Irene Valge Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi Paybub AS’i 02.01.2019.a kaebus Finantsinspektsiooni 17.12.2018.a otsusele väärteoasjas nr 4.5-3.16/
2. Kaebuse esitaja Payhub AS, registrikood: 11552122; tegevuskoht: Tartu mnt 51-30 Tallinn 10115; e-mail: info@payhub.eu Kohtuväline menetleja Finantsinspektsioon Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Janar Stamm Kaebuse esitaja: AS Payhub, seaduslik esindaja A T Kaebaja esindaja: Andrias Palmits RESOLUTSIOON
3. Jätta AS-i PayHub 02.01.2019.a kaebus Finantsinspektsiooni 17.12.2018.a otsusele väärteoasjas nr 4.5-3.16/5026 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks rahuldamata.
4. Jätta Finantsinspektsiooni 17.12.2018.a otsus väärteoasjas nr 4.5-3.16/5026 muutmata.
5. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
6. Kohtuotsuse ärakiri Finantsinspektsioonile. anda AS-i Payhub’i lepingulisele esindajale ning Edasikaebamise kord 1 4-19-6 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 17.12.2018.a koostas Finantsinspektsioon otsuse väärteoasjas 4.5-3.16/5026 AS-i Payhub suhtes. Otsusega karistati AS-i Payhub makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (edaspidi MERAS) § 107 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 25 000 eurot. Menetlusalust isikut karistati MERAS § 107 lg 2 järgi selle eest, et ta ei esitanud Finantsinspektsioonile õigeaegselt
7. aasta esimese poolaasta „Klientide vara aruande“, „Makseasutuse bilansi“, „Makseasutuse kasumiaruande“ ning „Erandit kasutava makseasutuse maksetehingute aruande“, s.o hiljemalt 20.07.2018.a. KAEBUSE SISU 02.01.2019.a esitas AS Payhub kaebuse 17.12.2018.a Finantsinspektsiooni otsusele väärteoasjas 4.53.16/
8. Menetlusalune isik taotles kohtuvälise menetleja tehtud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 alusel. Menetlusalune isik leidis, et tema süü ei ole statistilise aruandega hilinemise eest suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Alternatiivselt taotles menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti taotles menetlusalune isik alternatiivselt kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist osaliselt karistuse osas ja teha uus otsus, millega määrata väiksem karistus. Menetlusalune isiku menetluskulud jätta Finantsinspektsiooni kanda. 29.01.2019.a toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja oli 29.01.2019.a toimunud kohtuistungil seisukohal, et AS-ile Payhub määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süüga. Kohtuvälise menetleja hinnangul alused karistuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 2 4-19-6
9. Objektiivne koosseis MERAS § 107 lg 2 sätestab vastutuse seaduses sätestatud aruannete, dokumentide, selgituste või muu teabe või muude andmete esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige või puuduliku teabe esitamise või avalikustamise kohustuse rikkumise eest või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimalda järelevalve teostamist. MERAS § 82 lg 1 kohaselt makseasutus või eraha asutus koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. MERAS § 82 lg 4 sätestab, et finantsinspektsioonile esitatavate makseasutuse aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd MERAS § 107 lg 2 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks Rahandusminstri 21.10.2010 vastu võetud määrus nr 54 „Makseasutuste omavahendite aruandluse kord, omavahendite minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted ning aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord“ § 12 lg
10. Antud sätte kohaselt sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud aruannete perioodiks poolaasta ja aruanded esitatakse 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Vastavalt Määruse § 12 lg 2 kohaselt koostab ja esitab makseasutus, kellele kohaldatakse MERAS § 11 lõikes 1 või 2 sätestatud erandit „Klientide vara aruande” vastavalt lisale 2, „Makseasutuse bilansi” vastavalt lisale 5, „Makseasutuse kasumiaruande” vastavalt lisale 6, „Erandit kasutava makseasutuse maksetehingute aruande” vastavalt lisale
11. Seega peab kohus analüüsima kõigepealt, kas AS Payhub on makseasutus MERAS-e mõistes ning kas menetlusalune isik jättis õigeaegselt aruanded esitamata. Payhub AS-ile on Finantsinspektsiooni juhatuse 29.04.2011.a otsusega nr 4.1-1/33 antud tegevusluba MERAS § 3 lg 1 p 6 nimetatud makseteenuste (s.o rahasiirde) osutamiseks MERAS § 11 lõikes 1 sätestatud erandi loa tingimuste ulatuses. Seega kohalduvad AS-ile Payhub MERAS-es sätestatud makseasutuse sätted.
12. aasta
13. aprillist rahasiirde osutamiseks makseasutuse tegevusluba omav menetlusalune isik kohustus vastavalt MERAS-ele ja Määrusele esitama Finantsinspektsioonile
14. aasta esimese poolaasta „Klientide vara aruande”, „Makseasutuse bilansi”, „Makseasutuse kasumiaruande” ning „Erandit kasutava makseasutuse maksetehingute aruande” hiljemalt 20.07.2018.a. Antud tähtajaks menetlusalune isik aga aruandeid ei esitanud. Finantsinspektsioon tuletas Payhub AS-ile aruannete esitamise kohustust esmakordselt meelde 24.07.2018.a ja teistkordselt 02.08.2018.a. Payhub AS-i juhatuse liige A T Finantsinspektsioonile vastuskirja, milles teavitas, et Payhub AS-i 2017 aastaaruanne on auditeerimisel ning paluvad lisaaega selle esitamiseks. Viimase meeldetuletuse aruannete esitamiseks esitas kohtuväline menetleja 08.08.2018.a. Menetlusalune isik esitas eelnimetatud aruanded 07.11.2018.a. Seega esitas menetlusalune isik aruanded üle kahe ja poole kuu seaduses sätestatud tähtajast hiljem. Sealjuures ei vaidlusta menetlusalune isik kohtule esitatud kaebuses ja ka 29.01.2019.a toimunud kohtuistungil fakti, et menetlusalune isik esitas aruanded seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et AS Payhub rikkus Rahandusministri poolt 21.10.2010 vastu võetud määruse nr 54 „Makseasutuste omavahendite aruandluse kord, omavahendite minimaalsuuruse arvutamise põhimõtted ning aruannete skeemid, aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord“ § 12 lg 22 sätestatud tähtaega. Seega vastab AS-i Payhub’i poolt toimepandud tegu MERAS § 107 lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Mis puudutab juriidilise isiku vastutust märgib kohus järgmist. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Aktsiaseltsi organiteks on üldkoosolek ja juhatus. Arvestades, et menetlusaluse isiku organ on kollegiaalne, tuleb selgitada, millisele organi liikmele või liikmetele 3 4-19-6 nimeliselt tegu omistatakse (Riigikohtu lahend 3-1-1-12-08). Äriregistri väljavõtte kohaselt on A T (ik. 38902100378) juhatuse liige, kelle volitus kestab kuni 15.09.2019.a. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (väärteoasjas 4.5-3.16/5026) kohaselt kuulati menetlusaluse isikuna üle juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja A T . Ütluste kohaselt kuulus aruannete koostamine, nende esitamine ja asutusesisene järelevalve juhatuse liikme A T vastutusvaldkonda. Võttes arvesse, et menetlusalune isik esitas aruanded kolm ja pool kuud hiljem ning pole tuvastatud asjaolusid, et juhatuse liikme ülesannetes ning vastavalt jaotatud vastutusvaldkondadele tegutsenud A T oleks teabe esitamise nõuete rikkumisel tegutsenud kas enda või muu kolmanda isiku mis tahes kasu saamise eesmärgil, leiab kohus, et süüteo oli toimepandud juriidilise isiku huvides. Seega vastutab AS Payhub õigusvastase teo eest.
15. Subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on MERAS § 107 lg 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et AS Payhub pani temale etteheidetava väärteo toime teadlikult ja otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema teo eesmärk. Menetlusalune isik on aruannete mitteõigeaegse esitamise põhjusena välja toonud asjaolud, et 2017.a lõpus vahetati raamatupidajat ning raamatupidamistarkvara. Sealhulgas oli vaja uut raamatupidajat töö spetsiifikat silmas pidades koolitada. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalusele isikule oli teada aruannete esitamise tähtaeg ning isik pidi teadma, et jätab seaduses nõutud teabe esitamata. Nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses ei ole menetlusalune isik väitnud ka vastupidist. Seega pani AS Payhub õigusrikkumise toime otsese tahtluse vormis. Kohus leiab, et AS Payhub on täitnud MERAS § 107 lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu.
16. Õigusvastasus ja süü AS Payhub’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lõike 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Äriseadustiku § 2 lõike 2 kohaselt kantakse äriühing äriregistrisse. Menetlusalune isik PayHub AS on äriregistrisse kantud õigusvõimeline eraõiguslik juriidiline isik ning seega KarS § 37 kohaselt süüvõimeline. Seega on AS-i Payhub tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et AS Payhub on pannud toime talle etteheidetava väärteo MERAS § 107 lg 2 järgi. KARISTUS 4 4-19-6 MERAS § 107 lg 2 võimaldab kohtuvälisel menetlejal kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Kohtuväline menetleja karistas AS Payhub’i MERAS § 107 lg 2 alusel 25 000 euro suuruse rahalise karistusega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-11). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. AS Payhub’i süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtluse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest suuremale süü suurusele. Samuti tuleb süü suurusel arvesse võtta asjaolusid, et menetlusalune isik jättis esitamata nõutud neljast aruandest kõik neli ning aruannete esitamise viivitus kestis pikka aega, s.o kolm ja pool kuud. Eeltoodut arvestades tuleb menetlusaluse isiku süüd hinnata suureks. Karistust kergendavate asjaoludena, saab kohtu hinnangul arvesse võtta kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv 25 000 euro ulatuses väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Võttes arvesse, et isiku süü oli keskmisest suurem ning esinesid kergendavad asjaolud loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 89 lg 1, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135 ja §
17. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask Kohtunik 5