lõike 2 kohaselt kokku leppinud ja avaldavad, et loobuvad Kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kompromiss jõustub hetkest, mil kohus Kompromissi kohtumäärusega kinnitab. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§-st 430 lg 1 ja 2 ning § 428 lg 1 p-st 4 paluvad Pooled Harju Maakohtul kinnitada käesolev Kompromissleping, kajastada määruse resolutsioonis Kompromissi punktid 1 – 7 ning lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja Pooli kohtusse kutsumata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud Kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas
sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel 3/5 kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Pooled kinnitavad kompromissi ning esitavad Harju Maakohtule kohtumäärusega kinnitamiseks.“
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 7.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kompromisslepingus taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on menetluses tasutud riigilõivu kokku 1000 eurot. Kohus määrab sellest poole (500 eurot) tagastamise hagejale. 8.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9. Vastavalt
Pooled ongi seda kompromisslepingus teinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend 4/5 kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.