) § 613 lg 1 p 1 kohaselt tuleb käesolev tsiviilasi läbi vaadata hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 4.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.
lg 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohus selgitab, et
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik ja täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele
§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus käesoleva tsiviilasja menetluse. 6.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled määruskaebuse esitamise õigusest loobunud. 7.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et õigusabikulud summas 350 eurot ja pool tasumisele kuuluvast riigilõivust, s.o 25 eurot jäävad puudutatud isiku kanda. 8. Juhindudes
lg 2 p-st 1 tuleb avaldajale tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Avalduse esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv 50 eurot riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 125 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu 75 eurot ettenähtust rohkem. Tsiviilasi nr 2-19-1770
lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Avaldaja on 13.03.2019 esitanud taotluse enamtasutud riigilõivu 75 euro tagastamiseks ja 14.06.2019 kompromissis palunud tagastada pool menetluses tasumisele kuulunud riigilõivust ehk 25 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja taotlused enamtasutud riigilõivu tagastamiseks ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb enamtasutud riigilõiv summas 75 eurot ning pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot tagastada avaldaja arvelduskontole nr XXX. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.