) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. OÜ Lõuna Park (pankrotis) pankrotihaldur esitas 20.09.2018 lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 20.09.2018 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Pandiese on müüdud ja pankrotivara hulka on laekunud kokku 16 876 520,60 eurot (sh pandieseme müügist 16 800 000 eurot, kinnistute rendist 8 779,83 eurot, rendilepingu kehtetuks tunnistamise tagajärjel laekunud 2 40 747,32 eurot ja muud laekumised nagu tagastatud riigilõivud, tagatis, menetluskulud, arvelduskonto intress kokku 26 993,45 eurot). Müümata pankrotivara või teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Kooskõlas halduri seisukohaga peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetuse tekkimise ajaks 30.06.2012.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik esitas vastuväite Swedbank AS-i nõudele osaliselt – võlgnik vaidlustas põhinõudest 12 133 606,30 eurot ja viivisenõude 22 890 504,59 eurot, tunnistas põhinõuet 4 049 148,16 eurot ja intressivõlgnevust 125 395,80 eurot. Swedbank AS esitas hagi nõude tunnustamiseks mh võlgniku vastu (tsiviilasi nr 2-15-9207), maakohus rahuldas 05.05.2017 kohtuotsusega hagi osaliselt ja tunnustas nõuet kogusummas 32 490 904,72 eurot. Ringkonnakohtu 26.10.2017 otsusega maakohtu lahendit selles osas ei muudetud, Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse 29.01.2018 kohtumäärusega ja seega jõustus maakohtu lahend nõude tunnustamise osas 29.01.2018. Seega, kuna Swedbank AS-i nõude tunnustamine on lahendatud jõustunud lahendiga ja ülejäänud nõuetele võlgnik vastuväiteid ei esitanud, on käesolev määrus resolutsioonis nimetatud nõuete osas täitedokument.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 3. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetluse kulud kokku 268 585,06 eurot, millest kinnitamata on kulud summas 11 940,22 eurot. Kulud hõlmavad tõlkimiskulu, riigilõivu, lepingutasu, enampakkumiste kuulutusi, laenu intresse, koopiate tegemise ja arhiivikulu. Pankrotitoimkond on kulud kinnitanud ning võlgnik ega võlausaldajad ei ole kulude osas vastuväiteid esitanud. Kohus peab kulusid põhjendatuks ja kinnitab eeltoodust tulenevalt pankrotimenetluse põhjendatud ja vajalike kuludena 11 940,22 eurot.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Pankrotihaldur on tasu arvestanud summas 489 419,10 eurot (lisandub käibemaks), s.o 2,9% pankrotivarasse laekunud summast 16 876 520,60 eurot. Toimkond on tasu suurusega nõus olnud ning võlgnik ega võlausaldajad ei ole tasu osas vastuväiteid esitanud.
lg 3 ja 4 sätestavad, et halduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 640 000 eurot, on kuni 5% pankrotivarast ja tasu suurus ei või olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Kohtu hinnangul on halduri tasuarvestus põhjendatud. Haldur on läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Pankrotihalduri tegevusega on pankrotivarasse laekunud märkimisväärsed rahalised vahendid. Aktiivne vara müük toimus kokku järjest 1,5 aastat (9 enampakkumist). Lisaks vara müügile on halduril õnnestunud pankrotivarasse tagasi saada 38 107,32 eurot, mille OÜ x oli kehtetuks tunnistatud rendilepingu alusel saanud. Menetluses on esitatud võlausaldajate poolt nõudeid suures mahus (kokku summas 88 991 964,13 eurot). Haldur 3 osales 16 tsiviilasja menetluses pankrotivara arvelt kulusid kandmata. Lisaks on haldur esitanud pankrotimenetluses selgunud asjaoludele tuginedes kuriteoteate, mille alusel on algatatud kriminaalmenetlus nr. 16730000426. Lisaks eelnevale on haldur pidanud pankrotivara arvestust ja korraldanud ise võlgniku raamatupidamist pankrotimenetluses. Haldur ei ole kandnud pankrotivara arvelt õigusabikulusid, bürookulusid, täiendavalt kasutatud tööjõukulusid ega kinnistu heakorra tagamisega seotud kulusid. Peale eeltoodu on vastavad kohtu hinnangul halduri kutseoskused ja kutsetegevus taotletavale tasule. Seega on tegu suuremahulise pankrotimenetlusega, kus pankrotivara väärtus on suur ja palju on pankrotimenetlusega seotud kohtumenetlusi, milles haldur osaleb. Seetõttu peab kohus põhjendatuks halduri tasu summas 489 419,10 eurot (lisandub käibemaks). Tasust 244 609,79 eurot (lisandub käibemaks) on määratud pankrotihaldurile esialgse tasuna.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur on esitanud taotluse jätta ennast halduri kohustustest vabastamata kuni kriminaalasja nr 16730000426 lõpetamiseni. Kulude reservi on jäetud 25 000 eurot, haldur kinnitab, et pärast kriminaalasja nr 16730000426 lõpetamist teostab ta võlausaldajatele jaotiste alusel täiendavad väljamaksed ja esitab seejärel taotluse halduri vabastamiseks. Kohus rahuldab halduri taotluse. Nimetatud kriminaalasi on algatatud pankrotihalduri kuriteokaebuse alusel, kriminaalasi on pooleli. Põhjendatud on jätta haldur vabastamata kuni kriminaalasja lõpetamiseni, kohus vabastab halduri sellekohase taotluse esitamisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OÜ Lõuna Park (pankrotis) dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele määrata Archivali Group OÜ. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.