Karistus täidetud 18.04.2018.a.; - kehtivaid väärteokaristusi kaks; tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Alex Päslast (Päslane, endise nimega Aleksandr Sinetskit) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 11.02.2013 otsusega karistatud varguse toimepanemise eest, omandas Tallinnas kannatanult D. S 02.03.2019 varastatud elektrilise jalgratta Scott E-Silence 20 MEN ning müüs jalgratta 03.03.2019 kella 12.00 paiku XXX T. A hinnaga 400 eurot. Seega pani varem varguse toime pannud isik Alex Päslane toime süüteo toimepanemisel saadud vara turustamise, s.o
Lisaks süüdistatakse Alex Päslast (Aleksandr Sinetskit) selles, et tema juhtis tahtlikult 05.03.2019 kella 15.18 ajal Tallinnas Järvevana tee 46 juures mootorsõidukit VW Golf Variant reg-nr XXX, olles joobeseisundis (narkojoove) (EKEI uuringuakti nr 317T kohaselt uuritaval Aleksandr Sinetskil on uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud ained: fluorometamfetamiin, fluoroamfetamiin, diasepaam, metadoon, fluorofuranüülfentanüül). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Alex Päslane toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
MS § 245 sätetest on abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Alex Päslane ja tema kaitsja Toomas Pilt käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus Alex Päslasele (Päslane)
lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust;
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise tee ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Juhindudes
lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel on Alex Päslane kohustatud täitma katseaja jooksul Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt Alex Päslane on kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Alex Päslane temale
lg 2 p 2, § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Alex Päslaselt (Päslane) KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 810 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Alex Päslaselt (Päslane) välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 90 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 tuleb Alex Päslaselt (Päslane) tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Alex Päslaselt (Päslane) tuleb välja mõista ekspertiisitasu summas 253 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et 2 menetluskulud kokku summas 1153 eurot tuleb Alex Päslaselt (Päslane) tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 96,08 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1,3, § 75, § 78 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Alex Päslane
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks Alex Päslasele (Päslane) mõista 1 aasta vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus Alex Päslase (Päslane) suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Alex Päslane ei pane 1 aasta 7 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel arvestada Alex Päslasele (Päslane) määratud 1 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 21.05.2019.a. Alex Päslane määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Menetluskulud Välja mõista Alex Päslaselt (Päslane) 810 eurot sundraha, ekspertiisitasu 253 eurot ja kaitsjatasu 90 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1153 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 96,08 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Alex Päslasele (Päslane) e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest 3 ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.