Obsah (5)

§ 97§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-10097 Tsiviilasi R R hagi M

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Kohtule esitatud sünni tõendiga on tõendamist leidnud, et 30.05.2005 sündinud R R on M T (T) ja Annika R alaealine laps (tl 4). Seega on kostja hageja isa ning hageja on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hageja isana kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja elab koos emaga.

1. Kohus on pooltele 8.11.2018 kohtumääruses selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte tõendamiskohustust.
2. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (

§ 100

lg 1).

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on

1. aastal 250 eurot kuus ja
2. aastal 270 eurot kuus. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks 2 ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (RKTKo nr 3-2-1-159-12, p 11).

§-s 99 lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole alates 2.07.2018 hageja ülalpidamiseks igakuist elatist miinimumsummas ega ka vähem hageja ema pangakontole tasunud. Seega on tuvastamist leidnud, et kostja ei ole alates hagi esitamisest hagejale ülalpidamist andnud ning on sellest tulenevalt rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. 9. Kostja ei ole hageja poolt taotletud elatise suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestada hageja igakuiste vajaduste suuruseks kahekordne elatise miinimummäär, so aastal 2018 500 eurot ja aastal 2019 540 eurot. Riigikohus on märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise lapse ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 32-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vajalik käesoleval juhul tõendada oma igakuiseid vajadusi ning tulenevalt

§ 101

lg-st 1 ei tohi alaealisele väljamõistetav elatis olla väiksem seadusega sätestatud miinimummäärast.

1. Järgnevalt teeb kohus selgeks hageja vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused elatist tasuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15). Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Kui kostja neid andmeid omal algatusel ei esita, on kohtul võimalik tõendeid koguda TsMS § 230 lg-te 3-6 alusel. Mõlemad hageja vanemad esitasid kohtu nõudel pangakonto väljavõtted viimase kuue kuu kohta.
2. Kohus kogus tõendeid omal algatusel kinnistusraamatust ning äriregistrist. Kohus tuvastas, et hageja emale kuulub kinnisasi asukohaga x. Nimetatud kinnisasi on hageja ja tema ema igapäeva kasutuses olev eluase. Hageja ema on kohtule avaldanud, et talle kuulub sõiduauto väärtusega 2 000 eurot. Kostja igakuine sissetulek on perioodil 01.06.2018 – 1.09.2018 keskmiselt 779,05 eurot kuus (vt kostja pangakonto väljavõte tl 38). Kostjale kinnisasju ei kuulu, samuti puudub kostjal muu registritesse kuuluv vara. Kostjaga seotud kahest äriühingust üks on registrist kustutatud ja teisele on tehtud kustutamishoiatus.
3. Kostja on 17.12.2018 e-kirjas tuginenud mh ka enda töötusele ning lubab ametliku sissetuleku saamisel taastada elatismaksed. Kohus märgib, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Vanem ei vabane 3 lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (vt RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Samuti on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele elatise maksmine rahas lapse huvides. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-21-15). Kohus leiab, et kostja on suuteline tööd leidma ning oma sissetulekut seeläbi suurendama. Kohtu hinnangul on kostjal 41-aastasena võimalik leida sobivat tööd ja vajadusel omandada selleks lisaoskusi. Kohtu hinnangul on kostjal võimalik leida vähemalt miinimumpalgaga tööd.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis miinimummääras. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates hagi esitamisest, so alates 2.07.2018 kuni 31.12.2018 summas 250 eurot ja alates 01.01.2019 270 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Kõik kostja poolt hagejale alates 2.07.2018 makstud elatise summad kuuluvad välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele. Vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud elatis miinimumelatisest väiksemaks. Seega määrab kohus, et käesoleva kohtuotsusega hagejale väljamõistetud elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega nii, et väljamõistetud elatis peab moodustama poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
2. Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest tekkinud kahjuhüvitis perioodi 2.07.2017 kuni 2.07.2018 eest summas 2 1250.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et

§ 108

mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt RKTKo nr 3-2-1-35-16, p 19 ja 20).

1. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja nõudis kõnealusel perioodil kostjalt elatise maksmise kohustuse täitmist. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda ning sellest tulenevalt ei suudaks kostja sel juhul täita hageja igakuise elatise tasumise kohustust. Samuti ei täidaks tagasiulatuva elatise välja mõistmine enam oma eesmärki. Seega jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
2. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kohus märgib, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda

§ 100

lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxx, selgitusega „lapse elatisraha“. Samuti on Riigikohus märkinud, et

§ 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 13.5).

§ 100

lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 4

1. Kohus kogus omal algatusel TsMS § 230 lg 5 alusel tõendeid hageja vanemate varalise seisundi kohta registritest ning võtab käesoleva tsiviilasja juurde kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtted. MENETLUSKULUD
2. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Käesoleval juhul menetlusosalistel menetluskulud puuduvad. Seega ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 5