Obsah (10)

§ 102§ 33§ 1§ 31§ 22§ 108§ 23§ 150§ 171§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2019. a kell 14.00 Lubja 4, Tallinnas Tsiviilasja number 2-18-18766 Tsiv

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada S K kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. aprillil
3. a kell 13.
4. Kui S K vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata ja mõista välja S Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu 540 eurot (lisandub käibemaks 108 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 74 eurot (lisandub käibemaks 14,80 eurot) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ-le (a/a x SEB Pank).
6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot) ajutisele pankrotihaldurile S Pildenile. Väljamakse teostada Business Law Firm OÜle (konto nr x SEB Pank).
7. Määrus teha teatavaks

§ 33lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud S K avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja poolt võetud kohustused muutunud talle üle jõu käivaks. Avaldajal puudub vara ning sissetulek. Avaldajale teadaolevalt on tal tasumata kohustusi vähemalt 157 152,65 eurot. Avaldaja on proovinud temal lasuvaid kohustusi täita, kuid on saanud aru, et tema tänaste võimaluste juures ei ole ta võimeline kõiki temal lasuvaid rahalisi kohustusi täitma. Seega on avaldaja püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Avaldaja palub kohtul välja kuulutada tema pankrot ning alustada tema suhtes kohustustest vabastamise menetlust. 4.2.2019. a nimetas kohus S K ajutiseks halduriks S Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada S K pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus S Pildeni.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku igakuine sissetulek on pension 364,49 eurot, teadaolevate kohustuste maht on ca 191 591,52 eurot. Arvestades TSM § 132 sätestatut, ei ole võlgnik suuteline rahuldama juba

1. aastast kohustusi nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks
2. aasta majanduskriis. Laenude abil soetatud kinnisasjad võõrandati täitemenetluse käigus. Saadud tulemi arvelt ei olnud võimalik täita laenukohustusi. Võlgniku maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei 2 ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur S Pilden on esitanud tasunõude 6 töötunni eest kokku summas 540 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 540 eurot ja tehtud kulutuste eest 74 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad

§ 150

alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt

§ 171

lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb

§ 29lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3