) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus S T (hageja) ja M M (kostja) sõlmisid 13.03.2018 laenulepingu, mille p 1.1 kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 3000 eurot. Hageja tasus kostja arvelduskontole 13.03.2018 2000 eurot ning 13.04.2018 300 eurot. Vastavalt laenulepingule andis hageja 500 eurot üle sularahas laenulepingu sõlmimisel. 13.04.2018 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille p 1.1 kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 1200 eurot. Hageja tasus 1200 eurot kostja arvelduskontole 13.04.2018. 22.08.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, milles teatas, et kuna hageja ei saa telefoni vahendusel kostjat kätte ja kostja on jätnud laenu tähtaegselt tagastamata, siis nõuab hageja leppetrahvi summas 1000 eurot. Kostja ei ole hagejale laenusid tagastanud. Kohtu selgitused
lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata 2 2-18-127736 Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 192 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 233 eurot ja õigusabikulud 660 eurot (käibemaksuga).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 660 eurot (käibemaksuga) selgelt põhjendamatu. Arvestades, et käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest keerukam, loeb kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 130 eurot (käibemaksuga). Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks: 1) materjalidega tutvumine ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine kohtule (toimingud kuupäevadel 14.09.2018 – 22.01.2019) 1 tund; 2) hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule (toimingud kuupäevadel 22.01.2019 – 11.02.2019) 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 425 eurot ja õigusabikulud 390 eurot (130 x 3). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Hageja esitas hagis ka taotluse liita tsiviilasjade nr 2-18-127736 ja nr 2-18-127732 nõuded ning lahendada nõuded ühes menetluses. Kuivõrd kohus teeb käesolevas asjas tagaseljaotsuse ning teises tsiviilasjas on menetlus lõppenud, siis jätab kohus rahuldamata hageja taotluse tsiviilasjade nr 2-18-127736 ja nr 2-18-127732 liitmiseks. Lähtudes
lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.