lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Lily Sandel Süüdistatav AARNE LAHT isikukood: 36810304212; xxxxxxxx xxxxxxxxxx elukoht:
lg 2 p-de 5, 7 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega, millest 1 aasta pöörati koheselt täitmisele ning 2 aastat jäeti tingimisi kohaldamata. Kohtu 15.03.2013 määrusega pöörati tingimisi mõistetud vangistus täitmisele. A. Laht vabanes vanglast 03.03.2015 Kehtivaid väärteokaristusi: 8 Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.05.2019 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aarne Laht
Arvata
lg 1 alusel Aarne Lahe karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 24.-26. mai 2019, s.o 3 päeva, ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 11 kuud ja 27 päeva. Määrata
lg 1 alusel, et Aarne Lahele mõistetud vangistus 11 kuud ja 27 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Aarne Laht ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uusi kuritegusid ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xxx-x xxxxxxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Aarne Lahele
lg 2 p-de 2 ja 8 alusel käitumiskontrolli ajaks täiendavad lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis Määrata
lõike 4 alusel Aarne Lahele käitumiskontrolli lõpuni täiendav kohustus teha pärast kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ja edaspidi kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ning mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, omal kulul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) - analüüsist ja GGT (gammaglutamüüli transferaas) – analüüsist, kohustades esitama analüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Aarne Lahele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Aarne Lahelt riigi tuludesse sundraha 405 eurot ja riigi õigusabi tasu 90 eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on Aarne Lahel õigus tasuda menetluskulu kokku 495 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Aarne Laht on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt 10ndaks kuupäevaks vähemalt 41,25 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tasumiseks vajalikud andmed (sh viitenumbrid ja pangakonto numbrid) sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfos, mis tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku (https://www.e-toimik.ee/) süsteemi vahendusel. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus 2 Süüdistusest nähtuvalt on Aarne Laht toime pannud kuriteona:
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, mis on toime pandud lähisuhtes, mis seisnes selles, et tema 22.05.2019 kella 01:00 ajal Viljandimaal Viljandi linnas xxxxxxxxx xx xxx asuvas korteris nr x pani oma elukaaslase X.X kaela peale noa ja surus seda kaela sisse, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – paremale poole kaela allosasse umbes 3,5 cm pikkuse lõikehaava. II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: § 121 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. Tulenevalt
lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka Aarne Lahe poolt eelvangistuses viibitud 3 päeva (24.05.2019–26.05.2019) vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aarne Laht ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine;
lg 4 alusel määrata Aarne Lahtile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas LõunaEesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või epostil alko@vmh.ee) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal;
lõike 4 alusel määrata Aarne Lahele käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus pärast kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. Aarne Laht on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et süüdimõistetu ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. Kuue kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise 3 tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad. Süüdistatav Aarne Laht nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama ositi ühe aasta jooksul järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Raul Tosmannile kohtueelses menetluses määratud tasu summas 90 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 810 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: Aarne Laht on töövõimetuspensionär, tal esineb täielik töövõimekadu, tema ainus sissetulek on töövõimetuspension ning tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja tasumise ajatamine kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Samuti on Aarne Laht võtnud endale vabatahtliku kohustuse vereproovide andmiseks, mis võimaldab kriminaalhooldajal kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist. Antud kohustusega kaasneb Aarne Lahele täiendav rahaline kohustus, kuid see suurendab tõenäosust, et isik edaspidi hoidub sarnaste kuritegude toimepanemisest. - KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 405 eurot ja kaitsjatasu summas 90 eurot, so kokku 495 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 405 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 495 eurot, tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et on kannatanuga ära leppinud ning soovib kriminaalhooldust aadressile XXXXXXXXX XXX-X Süüdistatav esitas kohtule tõendi, et on käinud ära esmasel hindamisel Viljandi Haiglas (tl 54). Prokurör avaldas, et üks kokkuleppes sätestatud kohustus on seega juba täidetud, mistõttu pole vajadust seda täiendavalt kohtuotsusesse sätestada. Prokurör ei olnud vastu kriminaalhoolduse kohaldamisele süüdistatava nimetatud aadressil, märkides, et kui suhe kannatanuga on taastatud, ei ole prokuröril võimalik seda muuta. Süüdistatav kinnitas, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud ja täiendatud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud ja täiendatud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Aarne Laht süüdi
lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud ja istungil täiendatud kokkuleppele, välja arvatud lisakohustuse osas, mis sätestas kohustuse ilmuda meditsiiniasutusse esmasele hindamisele, kuivõrd vastav kohustus on A. Lahel juba täidetud. Samuti tuleb Aarne Lahelt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. 4 Kohus selgitab, et vastavalt
p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.