Obsah (11)

§ 429§ 4§ 428§ 173§ 168§ 175§ 150§ 177§ 178§ 386§ 195

2-18-15846 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel, kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2019.a, Tallinn Tsiviilasja num

) 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Antud juhul on hageja esitanud kohtule taotluse hagist loobumiseks. Tulenevalt

§ 4

lg-st 2 määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi kolmanda lõike teise lause kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hagi esitamine esitamine ja sellest loobumine on menetlusosalise õigus, mida kohus ei saa üldjuhul piirata, siis tuleb hagist loobumine vastu võtta. Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud

§ 429

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 428

lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist. 2. Kooskõlas

§ 173

lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 168

lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Antud juhul on hagejad hagist loobunud seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagejate nõude rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda

§ 168lg 5 alusel.

3. Hagejad on palunud käesolevas tsiviilasjas hagejate menetluskuludena kindlaks määrata riigilõivu 2325 eurot ning esindajakulud summas 1140 eurot (käibemaksuta). Hagejad paluvad kostjalt menetluskuludena välja mõista 2302,50 eurot (käibemaksuta). Hagejate lepingulise esindaja õigusteenuse tunnihinnaks on 120 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Hagejad on seisukohal, et arvestades tehtud töö mahtu, on hagejate lepingulise esindaja töö olnud vajalik ja põhjendatud. Ajakulu osas pole võimalik väita, et see oleks ülemäärane. Hagejad kinnitavad, et esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejate lepinguline esindaja on asjas teinud järgmisi toiminguid:  hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine – 840 eurot (120 eurot/tund, ajakulu – 7 tundi);  hagejate seisukoht, taotlused ja avaldus hagist loobumise kohta. – 300 eurot (120 eurot/tund, ajakulu – 2,5 tundi). Kohtu hinnangul on hagejate esindajakulud tsiviilasja keerukust ja nõuete paljusust arvesse võttes põhjendatud. Lisaks ei ületa hagejatele osutatud õigusabiteenuse tunnihind (s.o käibemaksuta 120 eurot tunnis) kohtupraktikas seni tunnustatud määra. Kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista esindajakulud summas 1140 eurot (käibemaksuta). Hagejad on hagilt ja selle tagamise avalduselt tasunud riigilõivu summas 2325 eurot. Kohus rahuldab

§ 150

lg 2 p 2 alusel hagejate taotluse ning tagastab hagejatele riigilõivust pool, s.o 1162,50 eurot. Teine pool tasutud riigilõivust tuleb hageja menetluskuluna kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Kokku tuleb kostjalt hagejate kasuks menetluskuludena välja mõista 2302,50 eurot. 3 2-18-15846 Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

4.

§ 386

lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus rahuldas 25.10.2018.a määrusega hagejate taotluse hagi tagamiseks. Kohus rakendas hagi tagamise korras esialgse õiguskaitse abinõud ning seadis kostjale omandiõiguse alusel kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr x all sisse kantud korteriomandi (asukohaga x; registriosa nr

1. x)kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärke omandiõiguse ülekandmise nõude tagamiseks ühiselt hagejate kasuks. Ühtlasi rakendas kohus hagi tagamise korras esialgse õiguskaitse abinõud ning kandis kostjale omandiõiguse alusel kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr x all sisse kantud korteriomandile (asukohaga x; registriosa nr
2. x)kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märkuse. Kohus tühistab määruse jõustumisel käesolevas asjas 25.10.2018.a kohaldatud hagi tagamise abinõu. Ühtlasi on hagejad esitanud kohtule taotluse hagi tagamisel tagatisena 24.10.2018.a. tasutud 1000 euro tagastamiseks.

§ 195

lg 1 näeb ette, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kohus määrab tagastada hagejatele eelnimetatud tagatise 1000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4