(8)kandmise alguseks Nikolai Barulitševi vanglasse saabumise aeg. Kohtuotsus jõustus 17.01.

1. Karistuse kandmise algus 15.02.2019 ja lõpp 12.10.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.06.
3. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on N.Barulitšev kriminaalkorras karistatud 5 korda, millest 4 on kehtivat. Vanglas viibib teist korda. Varasemalt karistatud omavolilise sissetungi, asja rikkumise/hävitamise, ähvardamise, varguse ning kehalise väärkohtlemise eest. Kui varasemalt esines erinevaliigilisi kuritegusid, siis viimased kolm kuritegu on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kuritegude toime panemist soodustavaks teguriks on alkoholi liigtarbimine. Lühikese karistusaja tõttu ei ole N.Barulitševile individuaalset täitmiskava koostatud. Tema käitumine vangistuse ajal on olnud nõuetekohane, intsidente ei ole aset leidnud. N.Barulitšev avaldas ise soovi vanglas töötamiseks ning hetkel on ta määratud majandustöödele koristajaks. Kinnipeetavat ei ole vangistuse jooksul distiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Vabanedes soovib elama asuda oma elukaaslase J. P. 2-toalisse korterisse xxx, kus elab ka elukaaslase 2014 a sündinud tütar. Elukaaslane on nõus, et N.Barulitšev asub sinna elama ja toetab tema ennetähtaegset vabanemist. Kinnipeetav on xxx lõpetanud 7 klassi, peale mida asus tööle. Kinnipeetav on õppinud töö käigus pottsepatööd, ehitustöid (akende uste paigaldamine jm. tööd). Valdab riigikeelt B1 tasemel. Enne vangistust tegi juhutöid majandustöödel ja ka ehitustel. Enda sõnul oskab pottsepatöid ja 11 aastat oli pottsepa abiliseks, käis tööl ka Soomes ja Rootsis. Ametlikult on töötanud xxx (põllumajandushoonete renoveerimine). Peale vabanemist garanteeritud töökohta ei ole, kuid N.Barulitšev kinnitab, et kui tööd ei peaks saama, siis läheb kohe Töötukassasse. Vanglale teada olevatel andmetel on võlanõudeid kohtutäituritele üle 3000 euro, mis mõjutab oluliselt majanduslikku toimetulekut. Lähedasteks on ema, vend (kes on kriminaalkorras karistatud) ning elukaaslane ja tema täiskasvanud ja 4 aastane tütar. N.Barulitšev kinnitab, et tal on ka omal tütar, kellega ei ole juba ammu suhelnud, kuid teab, et ta elab Kohtla-Järvel ja ta on teda näinud. Kinnipeetava suhtlusrngkonnas on kriminaalse taustaga isikuid kuid enda ja elukaaslase sõnul ta nende poolt mõjutatav ei ole, suudab ise otsuseid vastu võtta. Elustiil on olnud siiamaani riskiv ja hoolimatu, impulsiivsed otsused on viinud kuritegudeni. Korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, ilma juhtimisõiguseta, samuti on LS ja LKindlS alusel karistatud kokku 13 korda. Kinnipeetaval on alkoholi travitamise risk ja ohtlikus. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, tarvitamist alustas 14-aastaselt. Katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Mõistab alkoholi tarvitamise tagajärgi, kuid pisendab probleemi tõsidust ja ei hinda adekvaatselt alkoholi mõju organismile. Tuli vanglasse eelmist karistust kandma samuti alkoholijoobes. Narkootikumide tarvitamise risk ja ohtlikus puudu. Tervise ja emotsionaalse seisundi risk ja ohtlikus puudub. Hindab oma tervisliku seisundi heaks. Varem olid suitsiidikatsed, viimasel ajal ei ole seda enam esinenud. Kinnipeetav on kasutanud konflikti lahendamiseks ähvardamist ja omavoli, samuti vägivalda. Ei lahenda sageli probleeme sobivate strateegiate abil. Siiamaani on tegutsenud impulsiivselt ja rikkunud seadust väga kergekäeliselt. Nüüd tunnistab, et enam ta nii ei tegutseks kui tekiks konfliktolukord (peab silmas 2008 aasta kuritegu). Pikaajalised eesmärgid seostab perekonna ja tööga. Saab aru tehtud vigadest ja soovib edasi elada seaduskuulekalt, ei taha sattuda enam uuesti vanglasse. Varasemalt on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, nüüd on valmis uuesti proovima nõudeid täita. Korduv mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ja ilma juhtimisõiguseta näitab siiski 2

(8)ükskõikset suhtumist ühiskonda ja kehtivatesse normidesse. Motivaatoriks elada seaduskuulekalt nimetab oma elukaaslast, kellega on koos olnud peaaegu 4 aastat. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele, ohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja joobes juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem kui tekib mingi konflikt ja/või on tarvitanud alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. Arvestades N.Barulitševi ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla N.Barulitševi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale Nikolai Barulitševile katseaeg kuni 6 kuud ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll tähtajaga 6 kuud. Arvamus katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta on kriminaalhooldaja andnud arvamuse, et käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Nikolai Barulitševile järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 - mitte tarvitada alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vangistusest vabanemist. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et lähtudes

(8)(kriminaalkorras karistatud), elukaaslane ja elukaaslase kaks last. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, ilma juhtimisõiguseta, samuti on tal LS ja LKindlS alusel karistatud kokku 13 korda. Alkoholisõltuvus kui diagnoosi kohta ei ole kohtuöe usaldusväärseid andmeid, välja arvatud vangla sellesisuline väide, süüdimõistetu ise eitab sõltuvust ega alkoholi kuritarvitamist. Kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, nimelt tarvitas katseajal olles kriminaalhoolduse all alkoholi. Vanglale teadaolevatel andmetel on võlanõudeid kohtutäituritele üle 3000 euro. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud elukoht, varasem kriminaalhooldus, varasem korduv karistatus ega lähedaste toetus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Selles mõttes on prognoos järjekordse kriminaalhoolduse kohaldamisele negatiivne. Fakt, et isik on korduvalt karistatud just joobeseisundis juhtimise eest osutab isiku probleemile alkoholiga ( alkoholi liigselt oluline mõju isiku otsustusele). Ta ei olnud suuteline, olles alkoholi tarvitanud, loobuda sõiduki juhtimisest. Hegatiivseks faktoriks on see, et isik ise ei teadvusta endale, et ta peaks piirata alkoholi tarvitamist oluliselt või isegi loobuda sellest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on käesoleval ajal 4 kriminaalkaristust. Isik on varasemalt karistatud mootorsõiduki joobesjuhtimise eest ( nüüd kooos viimase kohtuptsusega kolmel korras), kehalise väärkohtlemise, varguse eest, mis on toimepandud sissetungimisega grupis. Käesolevat karistust kannab mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Isikul on 8 kehtivat väärteokaristus, need on mõistetud kahel korral LS § 259 lg 1, ühel korral § 201 lg 2, § 223 lg 1, § 236 lg 1, § 224 lg 2, § 242 lg 1, § 203, § 205, § 239 lg 1 p 1, AS § 70, LKindlS § 66

(1)lg 1, LS (kuni 2011) § 74

(1)lg 2, LS (kuni 2011) § 74

(7)järgi. Isiku väärteokaristustustest nähtub, et isik paneb toime peamiselt liiklusalaseid rikkumisi. Lisaks näitab isiku alkoholiseaduse rikkumine, et isikul on alkoholi tarvitamisega probleeme. Isiku korduvad kriminaal –ja väärteokaristused näitavad kohtu hinnangul, et isik ei ole olnud motiveeritud elama õiguskuulekat elu ega järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Asjaolu, et isik on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, näitab isiku negatiivset suhtumist kohtu ja kriminaalhoolduse poolt määratud nõuetesse. Karistusregistrist nähtub, et isik oli juba ühe korra ennetähtaega vabastatud 2016. a. peale seda kakristati ta kolmel korral väärteokorras liiklusjalaste süütegude toimepanemis eest, muuhulgas sõiduki juhtimise eest alkoholiseisundis arristig 15 päeva ( tegu 23.08.2018). 25.08.2019 sõitis isik sõidukiga juba kriminaalses joobes. Seega isik omab ükskõikset suhtumist ühiskonda ja seal kehtivatesse õigusormidesse ja reeglitesse. Kohus leiab, et isiku varasemate kuritegude asjaolud ja isiku nendesse suhtumine näitab, et esineb reaalne risk ja oht, et liiklusalaste kuritegude toimepanemiseks. See risk ei ole vähenenud vaid vastupidi- risk on üsna reaalne. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Kinnipeetava lühikese karistusaja tõttu ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav ise avaldas soovi vanglas töötamiseks ning hetkel on ta määratud majandustöödele koristajaks. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal on olnud nõuetekohane, intsidenete ei ole aset leidnud. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuse jooksul teinud pingutusi enda 4

(8)hoiakute muutmiseks. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et isiku kasulik tegevus hõlmab lühikest ajavahemikku alates aastast 2019 ehk sellest käesoleva ajani on möödunud vähem kui aasta. Kohus märgib, et isikute hoiakute ja elustiili korrigeerimiseks on see väike aeg ja kohtul ei ole veendumust, et positiivsed hoiakud on isiku poolt kindlalt ja lõplikult vastu võetud. Isik võib alkoholi tarvitades panna toime uue kuriteo, juhtida alkoholijoobes mootorsõidukit. Lisaks võib isik konflikte lahendades kasutada teiste isikute suhtes vägivalda või panna toime varavastaseid kuritegusid. Isik on ka varasemalt viibinud vangistuses ja oli enne tähtaega vabastatud. Seega ei näe kohus ühtki asjaolu, mille tõttu jääks kohus uskuma, et nüüd eu hakka isik uusi liiklusalaseid kuritegusid toime panema. Selle kohta on ainult isiku lubadus kohtuistungil. Samas isiku varasem käitumine näitab, et vabaduses jätkab ta liiklusalaste süütegide toimepanemise ja alkoholi tarvitamisega. Seega on kohus seisukohal, et isiku poolt vangistuse ajal tehtud pingutuste tähendust ja mõju ei tohi ega saagi eirata, samas ei leia kohus, et läbitud töötamine ja distsiplinaarkaristuste puudumine, eriti mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toimepanemise riski oluliseks vähendamiseks. Kuriteo risk on eriti tõenäoline, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist ja kriminaalse mõtteviisiga isikutega suhtlemist. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Tema võimalused vabaduses on iseenesest head – elukoht, toetavad lähedased, vähemalt soov elada edaspidi õiguskuulekat elu. Need asjaolud annavad aluse loota, et isiku hoiakute muutmiseks on loodud teatud eeldused, ehk kinnipidamisasutuse poolt on isikule antud teadmised ja oskused oma käitumise korrigeerimiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on puudub isikul isikut tõendav dokument. Isikul puudub garanteeritud töökoht. Isikul on vangla andmetel võlanõudeid kohtutäiturite juures üle 3000 euro. Vabanemise korral on isikul võimalik asuda elama oma elukaaslase juurde xxx. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on vabanemisjärgne elukoha võimalus olemas, tal on motivatsioon loobuda seadusvastasest eluviisist. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud. Kõik need elamist vabaduses puudutavad asjaolud esinesid isikul ka varem. Ei ole midagu muutunud. Sellustes asjaolude pani isik toime nii kuriteo- kui ka väärtegusid. Seega vabaduses elamist puudutavad asjaolud ei ole niivõrd kaalukad, et kohus saaks öelda, et isiku võimalused vabaduses on nii head, t ta enam ei hakka kuritegusid toime panema. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Nikolai Barulitševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, keda on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja keda on varasemalt allutatud kriminaalhooldusele, kes on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid oleks lühikese vangistuse kandmine täitnud karistuse 5

(8)eesmärgid. Iseenesest fakt, et isik on vanglas teinud pingutusi, käitub häsi ja yöötab majandustöödel, on positiivne asjaolu, aga ei ole veel piisav tõdemiseks, et isiku hoiakud on muutunud ja karistuse eesmärk on täidetud. Seda eelkõige põhjusel, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta kannab teist vangla karistust, teda on varem allutatud kriminaalhooldusele ja on ka varasemalt pannud toime mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes. Lähtuvalt eelnevast on kohus seisukohal, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne. Isiku varasem krimimaalhooldus annab tunnistuse sellest, et isiku hoiakutes ei ole pikema aja jooksul muutusi toimunud, kuigi talle on eelnevalt antud võimalus kanda karistus vabaduses. Kohus ei näe neid asjaolusid, miks nüüd tuleks jaatada, et isiku hoiakud on vangistuise ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Ei saa jätta tähelepanuta fakti, et isik on vangistuses juba teist korda. Seega puudub kohtul veendumus, et enne tähtaegne vabastamine oleks isiku suhtes õigustatud. Lisaks on oluline märkida, et tulenevalt vangla iseloomustest on isikul vangla andmetel rahalisinõudeid kohtutäiturite juures enam kui 3000 euro ulatuses. Isikul pole garaneeritud töökohta. Isik on teinud varasemalt juhutöid. Isik on pannud toime varasemalt varavastaseid kuritegusid ja asja omavolist kasutamist. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et isiku sissetulekuallikaks on varasemalt olnud kuritegelikul teel saadud tulu. Kohtu hinnangul üsna suure võlgnevuse omamine ning eelnevate kuritegude toimepanemise motiiv soodustada uute kuritegude toimepanemist ja hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Lisaks on oluline märkida, kinnipeetava alkoholi travitamise riski. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ta on tarvitanud alkoholi alates 14 eluaastast. Ta on varasealt kriminaalooldusel olles rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Teda on orduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Eelmist vangla karistust tuli vanglasse kandma alkoholijoobes. Isik omab väärteokorras karistust Alkoholiseaduse järgi. Seega on alkoholi tarvitamine kinnipeetava jaoks tõsine probleem ja risk uute kuritegude toime panemiseks. Kohtu hinnangul ei ole alkoholi tarvitamise risk kuhugi kadunud ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Veel on oluline märkida, et kinnipeetav on avaldanud vanglale, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Isikul oli katseajal määratud keeld mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Lisaks võib isik olla grupis teiste isikute poolt mõjutatav. Isik on varasemalt pannud toime varguse grupis sissetungimisega. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Seega suhtlemine kriminaalse taustaga ja/või sõltuvusprobleemidega isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja kohus hindab seda, kui uue kuriteo toime panemise riski. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.10.2019. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Seega ei teki kohtul veendumust, et ära kantud vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, et ta ei paneks enam uusi kuritegusid. 6

(8)Kohus arvestab asjaolu, et isikul on olemas elukoht, lähedased, ja elada edaspidi õiguskuulekat elu, samas peab vajalikuks märkida, et isikul olid nimetatud positiivsed asjaolud olemas ka enne kuritegude sooritamist. Isik on elukaaslasega, keda ta nimetab oma motivaatoriks koos olnud neli aastat. Seega pole kohtu hinnangul nende positiivsete asjaolude olemasolu nii märkimisväärse tähendusega, et tooksid kaasa isiku vabastamise enne tähtaegselt. Olukord on selline, et kohtu arvates ei kaalu isiku käitumine vanglas ja tema vabaduses viibimise võimalused tema varasemast elukäigust tulenevaid riske. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (elukoht, vangistuses töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema korduv karistatuse olemasolu, tingimusliku karistuse kontrollnõuete rikkumine ja alkoholisõltuvus. Isik ei ole varasematest karistustest vastavaid järeldusi teinud, et elada edaspidi seadusekuulekat elu. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Arvestades kinnipeetava isikut, eelkõige tema korduv karistatust, varasema kriminaalhoolduse nõuete rikkumist, leiab kohus et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt 7

(8)uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal on karistuse eesmärgid on täidetud. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole käesoleval ajal kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja vara kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76,