← Eesti

3-19-1163/2

Obsah (4)§ 121§ 44§ 5§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1163 Haldusasi U. K. kaebus Mart Helme poolt ametivande rikkumi

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD 1. U. K. (kaebaja) esitas 21.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tuvastada Mart Helme poolt 29.04.2019 Riigikogus antud valitsusliikme ametivande rikkumine; 2) tunnistada Mart Helme ametivande rikkumine seaduserikkumiseks; 3) tühistada Mart Helme valitsusliikme kohustused, kutsuda ta tagasi ja anda sellest teada Vabariigi Presidendile. Samuti taotleb kaebaja Mart Helmele kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemist. Minister, kes ametivannet rikub, rikub ka kaebaja õigust ja õiguspärast ootust, et valitsusliige toimetaks põhiseadusliku korra raames. Vabariigi Valitsuse liikmena on Mart Helme oma ametivannet rikkunud, esitades ametivandega vastuolus olevaid seisukohti. Kaebaja viitab Mart Helme 29.04.2019 tehtud käemärgile pärast ametivande andmist; Postimehe 01.05.2019 artiklile; Vabariigi Valitsuse 02.05.2019 pressikonverentsil Mart Helme avaldatud kahtlusele põhiseadusliku korra kehtimisest; 02.05.2019 pressikonverentsil kriminaalasja tunnistajate ähvardamisele; Tre-raadio 05.05.2019 raadiosaatele „Räägime asjast“; Vabariigi Valitsuse 09.05.2019 pressikonverentsil Mart Helme poolt naissoo halvustamisele; 14.05.2019 Siseministeeriumis toimunud nõupidamisele, kus Mart Helme avaldas, et kõik Eesti erakonnad, väljaarvatud EKRE, on seotud rahapesuskandaaliga; Riigikogu infotunnis 15.05.2019 Mart Helme poolt antud vastustele ja Riigikogus 03.06.2019 umbusalduseavalduse esitamisel Mart Helme poolt antud vastustele. Mart Helme ei ole ustav põhiseaduslikule korrale, jagab ähvardusi, seab kahtluse alla võimude lahususe ja õiguskaitseorganite pädevuse oma tööd teha ega tunne valdkonna ministrina sellekohast seadusandlust. 3-19-1163 KOHTU PÕHJENDUSED 2.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44

lg 1 järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja eesmärgiks näib olevat Mart Helme tagasikutsumine Vabariigi Valitsusest ministri ametikohalt.

  1. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS)
  2. peatüki
  3. jaos on sätestatud Vabariigi Valitsuse ja ministrite ametisse astumine ning nende volituste lõppemine. Seal ei ole ette nähtud, et kaebajal oleks õigus nõuda ministri volituste lõpetamist. VVS § 12 lg 1 kohaselt lõpevad ministri volitused tema tagasiastumisel (p 1); tema surma korral (p 2); peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel (p 3); talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral (p 4); tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel (p 5); Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel (p 6). VVS § 12 lg 1 p-st 5 tulenevalt saab ministri volituste lõppemise aluseks olla jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalmenetluses. Praegusel juhul selliseid aluseid ei esine. Ametivande rikkumist ei ole volituste lõppemise alusena sätestatud ning kaebajal puudub subjektiivne õigus sellise rikkumise tuvastamist nõuda. Samuti puudub kaebajal õigus nõuda ministrile psühhiaatrilise ekspertiisi tegemist või seda, et ministrikohtadel oleks vaid talle meeldivad isikud. Halduskohtul ei ole õigust ministri volitusi lõpetada. See oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4). Halduskohtu volitused on kirjas

§ 5lg-s 1.

Kaebaja kui kodaniku õiguste kaitse on tagatud sellega, et Riigikogu liikmetel kui rahva valitud esindajatel on õigus avaldada ministrile umbusaldust. 4. Seega puudub kaebajal praeguse kaebuse esitamiseks kaebeõigus ja kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.

5.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, siis jääb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.