lg 1, § 195 lg 3 ja § 15 lg 2-139 lg 2 p 3 järgi 1 aasta 6kuulise vabadusekaotusega; 2. 15.07.1997.
24.07.2001.
S § 263 p 1 järgi 1 aasta 8-kuulise vangistusega katseajaga 3 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon S.S, olles alkoholijoobes, 29.08.2005.a kella 14.30 paiku Narvas, XXX maja 3.trepikojas, rikkudes elanike rahu, haaras L.U kätest ja riietest, tõukas teda ja lõi vastu nägu, tekitas talle füüsilist valu ja kehavigastusi. 2 S. pani sellega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o kui KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuriteo. Süüdistatav S. tunnistas süüd osaliselt, kinnitas nõusolekut lühimenetluse kohaldamiseks ja ütles kohtule, et kinnitab kohtus kõiki uurimise ajal antud ütlusi, kuna kannatanut ei tülitanud ja tema suhtes vägivalda ei kasutanud, vaid tõustes mööda treppi, kaotas tasakaalu ja tõukas kannatanut. Pärast seda kannatanu hakkas tema peale karjuma ja kätest haarama, tema aga lahkus trepikojast. Tol päeval pruukis natuke viina, oli normaalses seisundis ja sai kõigest õigesti aru. Kannatanu L.U ütles kohtule, et temale tundmatu S., olles purjus, hakkas 29.08.2005.a kella 14.30 paiku teda XXX maja, kus elab tema ema, sissekäigu ees tülitama ja tuli tema järel trepikotta, kui ta ukse avas. Esimese korruse mademel haaras tal käest, milles oli kilekott juurviljadega, kott rebenes ja kõik juurviljad pudenesid põrandale. Tema ema katsus S.I temast eemale tõmmata ja ta tõukas ka teda. Haaras teda kätest ja sellest jäid kätele sinised plekid ja näol olid kriimustused. Arstiabi saamiseks ei pöördunud, eksperdi juurde teda Jõhvi ei saadetud. Haginõudeid S. vastu ei ole. S. süüd kinnitatakse kriminaalasja materjalidega: kannatanu U. ütlustega uurimise ajal, mida kinnitati kohtuistungil (tl 1-2, 4-5, 41-42); kahtlustatava S.S ütlustega, et 29.08.2005.a kella 15 paiku komistas teise korruse trepil ja tõukas ettevaatamatusest mööduvat naisterahvast. Too pillas maha kilekoti juurviljadega ja hakkas tema peale karjuma, teda riietest haarama ja seejärel otsustas kutsuda politsei. Peale kannatanu kedagi trepikojas ei olnud ja politsei pidas ta kinni sissekäigu juures. Pruukis tol päeval umbes 250 gr viina, seisund oli normaalne ja kedagi trepikojas ei puutunud (tl 12-13); tunnistaja L.V. ütlustega, et 29.08.2005.a pärast lõunat kuulis esimese korruse trepilt karjumist, avas ukse ja nägi naabrinna tütart L. verejälgedega näol. Samas seisis ka naabrinna ja tundmatu meesterahvas, kes tülitas L. Tema astus talle ette ja ei lasknud L.NI, kuid meesterahvas palus eemale minna ja mitte segada tal asja lahendamast. Naabrinna sõnul meesterahvas tülitas teda juba tänaval sissekäigu ees, karjus nende peale ja sisenes nende järel trepikotta (tl 20-21); tunnistaja Z..B ütlustega, et 29.08.2005.a pärast kella 14 lähenes koos tütrega oma maja sissekäigule, kus pingil istus tundmatu purjus mees, kes näinud, et tütar avab trepikoja ukse, tuli neile järele, hakkas väljendama arusaamatult elektroonika suhtes, trepikojas haaras tütrel käest, milles oli kilekott, mis rebenes ja juurviljad pudenesid põrandale. Sel hetkel märkas tütre näol verd, kuidas see ilmus, ei märganud, kuid arvatavasti selle mehe töö. Tema tõukas meest samuti tütrest eemale, kuid too ei rahunenud ja alles siis, kui tuli välja naabrinna ja tütar hakkas politseid kutsuma, see mees lahkus trepikojast (tl 6); tunnistaja J.M. ütlustega, kes sõitis 29.08.2005.a sündmuskohale, kus sai kannatanult U.LT teada, et teda tülitas tundmatu meesterahvas ja lõi teda trepikojas vastu nägu, seejärel jooksis turu poole. XXX murul avastasid pikalioleva mehe, kelle U. ära tundis. Meheks osutus S. S., kelle toimetasid politseisse (tl 39); kannatanu ja tunnistaja B. ütlustega vastastamisel S.GA, kes jäid oma esialgsetel ülekuulamistel antud ütluste juurde (tl 28-29, 34-35). Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et Smirnov on varem karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest, korduvalt on võetud väärteovastutusele, arvel psühhiaatri juures ei ole. 3 Süüdistatava vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuulanud ära protsessiosalised, kohus leiab, et S. süü on esitatud süüdistuses tõendatud, kuna kannatanu ja tunnistajate ütlused ühtivad, aga Smirnovi ütlused on vastukäivad mitte ainult teiste osaliste ütlustele, vaid ka tema endi omadele ja on seotud tema alkoholijoobe seisundiga, kuna pärast vahejuhtumit ta avastati murul magavana. Avaliku korra rikkumise iseloom on silmnähtav, varem kannatanu ja süüdistatava vahel mingeid isiklikke suhteid ei olnud. Võttes arvesse süüdistatava isikut, kelle on Karistusregistrist kustutamata kohtulikud karistused ja väärteokaristused, samuti kuriteo toimepanemist katseaja kestel, peab kohus vajalikuks määrata karistusena vangistusena karistusaja suurendamisega eelmise kohtuotsuse järgi. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238 järgi, kohus OTSUSTAS: Tunnistada S. S. süüdi KarS § 263 p 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikult mõista 4 kuud vangistust. Kohaldada KarS § 65 lg 2 ja suurendada mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 arvestada karistusaja hulka vangistus 29.-31.08.2005.a, s.o 3 päeva, ja kandmisele mõista 1 (üks) aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 10.oktoobrist 2006.a, tõkend muuta vahistamiseks kohtusaalis. Mõista S.LT riigituludesse kohtukulud advokaat I.Belugini poolt osutatud õigusabi eest uurimisel 2591 (kaks tuhat viissada üheksakümmend üks) krooni 28 senti ja kohtus 1855 (tuhat kaheksasada viiskümmend viis) krooni 55 senti, kaitsjale kriminaalasja materjalide paljundamise eest 48 (nelikümmend kaheksa) krooni, samuti sundraha teise astme kuriteo eest 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksekorralduses, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. 4 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kohtunik A.KOVALENKO Tõlge õige Aili Hirt tõlk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.