1-07-3138\3

(06260200852)Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Kriminaalasi I. K süüdistuses KarS § 424 järgi Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Kaitsja 2007.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru 12 I. K isikukood xxx; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; xxxharidusega; emakeel - eesti keel; xxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend- elukohast lahkumise keeld Vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON I. K süüdi mõista KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega 30 (kolmkümmend) päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel karistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui I. K ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 11.06.2007.a. KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta I. K´ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista I. K´ilt menetluskuludena sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, õigusabi tasu 1652 (üks tuhat kuussada viiskümmend kaks) krooni ja toimikust koopia tegemise kulu 25 (kakskümmend viis) krooni 80 senti riigituludesse. Menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas viitenumbrile 2800049874 ( märkides makse selgituses ära asja numbri ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule (Põlva kohtumaja kaudu) kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 11.06.2007.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule (Põlva kohtumaja kaudu) kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega so alates 11.06.2007.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 11.06.2007.a. määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu I. K süüdistatakse selles, et tema, olles 21.12.2004.a karistatud Lõuna Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse § 74-19 alusel rahatrahviga 12000 krooni (karistatus kustumata), juhtis 07.07.2006.a. kella 16.20 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas suunaga Põlva poole mootorsõidukit Ford Sierra reg märk xxx, olles alkoholijoobe seisundis. I. K rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani I. K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav I.K esitatud süüdistuses ennast süüdi ei tunnista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Asjas on uuritud järgmisi tõendeid: Süüdistatava I. K kohtuistungil antud ütlused ( tl 53 pöördel-54) , mille kohaselt ta juhtis süüdistuses märgitud ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Võru-Põlva maanteel mootorsõidukit Ford Sierra ja teda peeti enne Põlva linna politsei poolt kinni. I.K puhus alkomeetrisse, mis näitas alkoholijoovet. I.K oli aparaadi näiduga nõus ja vereproovi ei nõudnud. Kuid ise ta ennast alkoholijoobes olevaks ei pidanud, sest sel päeval alkoholi tarvitanud ei olnud. Eelmise päeva lõuna paiku oli ta joonud 100-150 grammi viina ja vahepeal alkoholi üldse ei tarvitanud. Kuna I.K on magu haige, võis alkomeetri näit olla tingitud sellest. Tunnistaja R. L. kohtuistungil antud ütlused ( tl 52 pöördel -53), mille kohaselt 07.07.2006.a. ta teostas politseiametnikuna liiklusjärelvalvet Rosma ristil. Otsustati peatada möödasõitnud 2

(5)sõidukit, mille juhi kohta oli teada, et ta on varem joobes autot juhtinud. Juht I.K puhus alkomeetrit, mis näitas alkoholijoovet. I.K rääkis midagi oma maohappesusest ja politseinikud pakkusid ekspertiisi minekut. I.K sellest keeldus. Alkoholijoobes oleva inimese muljet I.K ei jätnud, kuigi silmad olid niisked. Sõidustiilis midagi imelikku ei olnud. Kohtueelse menetluse käigus on R.L andnud ütlusi ( tl 10), et I.K sõidustiil tundus kahtlane. Tunnistaja A.S. ( S.) kohtuistungil antud ütlused ( tl 53) , mille kohaselt 07.07.2006.a. peatasid politseinikud Põlva linna sildi juures I.K juhitud sõiduki, mis sõitis mööda VõruPõlva maanteed. Juht puhus alkomeetrit ja see näitas alkoholijoovet. I.K väitis, et tal on mingi haigus. Ka teistkordsel puhumisel näitas alkomeeter joovet. I.K oli joobe tuvastamisega kohapeal nõus ega tahtnud arstlikku ekspertiisi minna, kuigi talle seda võimalust pakuti. Välistest joobetunnustest oli I.K üksnes näopunetus. Alkoholilõhna eriti tunda ei olnud. Väärteo protokoll AB 641954, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ( tl 3-5), millest nähtuvalt 07.07.2006.a. kella 16.20 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas peeti mootorsõiduki juhtimiselt kinni I. K , kellel tehti kindlaks alkoholijoove ja kes seetõttu sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. Lõuna Politseiprefektuuri 21.12.2004.a. otsus ( tl 8) , millega I. K on karistatud liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi rahatrahviga 12 000 krooni selle eest, et tema 04.12.2004.a. juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kohtutäitur Aive Kolsari õiend ( tl 26), millest nähtuvalt I.K tasus Lõuna Politseiprefektuuri 21.12.2004.a. määratud rahatrahvi 12000 krooni 20.07.2006.a. Täitemenetlus oli algatatud 21.02.2005.a. 01.03.2005.a. käis I.K kohtutäituri vastuvõtul. 13.07.2005.a. arestiti I.K pangakontod Eesti krediidiasutustes. Rahatrahvi tasus I.K osamaksetena, millest viimase tasumine toimus 20.07.2006.a. Perearst M.T. 22.05.2007.a. teatis ( tl 57) , mille kohaselt I.K ei kasuta ühtegi ravimit, mis võiks põhjustada alkoholisisaldust väljahingatavas õhus ja I.K on viimati perearsti konsultatsioonil käinud 03.01.2005.a. Hinnates kogumis uuritud tõendeid (süüdistatava ütlusi, tunnistajate R.L. ja A.S. kohtuistungil antud ütlusi ja kirjalikke tõendeid so väärteo protokolli, protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust) loeb kohus tõendatuks, et I. K juhtis 07.07.2006.a. kella 16.20 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas suunaga Põlva poole mootorsõidukit Ford Sierra reg märk xxx, olles alkoholijoobe seisundis. I.K pole eitanud seda, et ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis ja politseiametnike poolt kinni peeti ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. Et I.K peeti 07.07.2006.a. kella 16.20 ajal Põlva vallas Rosma külas mootorsõiduki juhtimiselt kinni ja tal tehti kindlaks alkoholijoove, on kinnitanud ka tunnistajad. I.K alkoholijoove on kindlaks tehtud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta, millest nähtuvalt indikaatorvahendi näit on olnud 1,18 mg/l . Protokolli on märgitud tähelepanekutena veel I.K kergelt taaruv kõnnak ja et tema silmad on märjad, läikivad. Alkoholijoobe tuvastamise õigsust I.K sündmuskohal ei vaidlustanud. Liiklusseaduse §-s 20 lg 3 märgitu kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või 3

(5)muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samas on seadusandja kehtestanud LS §-s 20 lg 4 määrad, millest väiksema alkoholisisalduse korral veres või väljahingatavas õhus on lubatud mootorsõidukit juhtida ja isikut ei loeta joobes olevaks. Lisaks on seadusandja näinud LS § 20 lg 4 teises lauses menetlusaluse isiku garantiina ette tema õiguse nõuda alkoholi sisalduse määramist veres. Seega tuleb kahtluse korral teha kindlaks vere või väljahingatava õhu täpne alkoholisisaldus. Joobeseisundi tuvastamise regulatsioon sisaldub liiklusseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

1. aprilli
2. a määruses nr 120 "Joobeseisundi tuvastamine ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord" (edaspidi Kord). Korra § 5 lg 1 ja § 6 kohaselt on ametiisikul üldjuhul õigus tuvastada sündmuskohal alkoholijoobe seisundit vähemalt ühe tunnistaja juuresolekul indikaatorvahendi või mõõteriista abil kontrollitava isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldust mõõtes. Seejuures peaks tunnistajaks olema erapooletu isik. LS § 20lg 4 teise lause ja Korra § 15 p 1 kohaselt on isikul peale väljahingatavas õhus alkoholisisalduse kontrollimist õigus nõuda tema vere alkoholisisalduse määramist. Korra § 7 p 8 kohaselt tuleb isiku loobumine vere alkoholisisalduse määramisest kanda joobeseisundi tuvastamise protokolli. Tulenevalt LS § 20 lg 4 lausest 2 ning Korra § 7 p-st 8 saab alkoholijoobe tuvastamist kõnealusel viisil lugeda seaduslikuks vaid juhul, mil isik on joobeseisundi protokollis allkirjaga kinnitanud, et teda on teavitatud õigusest taotleda joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, kuid ta on sellest õigusest loobunud. Liiklusseaduse LS § 20 lg 4 ja Korra § 8 annavad isikule, kui ta leiab, et ta ei ole joobes, võimaluse vaidlustada kohapeal joobeseisundi tuvastamise protokoll ning nõuda joobeseisundi tuvastamist arsti poolt, sealhulgas vere alkoholisisalduse kindlakstegemist. Kohtu hinnangul on 07.07.2006.a. I.K alkoholijoobe tuvastamine toimunud kooskõlas Korra §-de 5 lg 1, 6 , 7 p 8 ja liiklusseaduse §-ga 20 lg
3. Indikaatorvahend on näidanud alkoholisisalduse olemasolu I.K väljahingatavas õhus. Samuti on esinenud mõned joobeseisundile iseloomulikud välised tunnused – kergelt taaruv kõnnak ja silmade läikivus. I.K on selgitatud õigust nõuda joobe meditsiinilist tuvastamist ja vereproovi tegemist, kuid ta loobus sellest, mis on kantud ka protokolli. I.K väide, et alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus võis olla tingitud tema tervislikust seisundist ja tarvitatavatest ravimitest, on ümber lükatud perearst M.T 22.05.2007.a. teatisega, mille kohaselt I.K ei kasuta ühtegi ravimit, mis võiks põhjustada alkoholisisaldust tema väljahingatavas õhus ja I.K on viimati perearsti konsultatsioonil käinud 03.01.2005.a. Mootorsõiduki joobes juhtimise subjektiivne koosseis eeldab tahtluse olemasolu so kas isik sai aru, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja tahtis või vähemalt möönis seda. I.K ütlustest nähtub, et eelmisel päeval tarvitas ta alkoholi. Seega polnud millegagi välistatud, et eelmise päeva alkoholitarvitamine võis I.K seisundile avaldada mõju ka veel järgmisel päeval. Kohus leiab, et I.K 07.07.2006.a. mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. I.K rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Kuna I.K on Lõuna Politseiprefektuuri 21.12.2004.a. otsusega karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga ning see karistatus polnud kustunud, juhtis I.K 07.07.2006.a. mootorsõidukit alkoholijoobes isikuna, keda on varem sellise teo eest karistatud. I.K süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib I.K poolt toimepandu KarS § 424 järgi. 4

(5)Karistuse mõistmisel tuleb arvestada süüdistatava süüd, tema karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb I.K süüd suureks. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi. I.K karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades sedalaadi süütegude laia levikut käesoleval ajal Eestis, nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid süüdlaste ranget karistamist. I.K puhul on tegemist isikuga, kes karistusregistri teatisest nähtuvalt on korduvalt toime pannud liiklusalaseid süütegusid. Kuna I.K on varem karistatud rahatrahvidega, kuid selline karistusliik ei ole ära hoidnud I.K poolt liikluskuriteo toimepanemist, tuleb I.K karistada vangistusega. Kuna aga I.K on süüdistavana kohtu all esmakordselt, viimase süüteo toimepanemisest käesoleva ajani so peaaegu aasta vältel on ta suutnud käituda õiguskuulekalt, leiab kohus, et vangistuse reaalne ärakandmine I.K poolt ei ole otstarbekas, vaid I.K i võib tingimisi vangistuse kandmisest vabastada, allutades ta käitumiskontrollile. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel ( Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.2006.a. otsus 3-2-1-20-06; Riigikohtu üldkogu 27.06.2005.a. otsus 3-4-1-2-05). Arvestades asjaolu, et I.K ei ole olnud õiguskuulekas liikleja ja igasugused erandlikud asjaolud juhtimisõiguse äravõtmata jätmiseks puuduvad, peab kohus vajalikuks I.K suhtes lisakaristuse kohaldamist, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas so 5400 krooni, määratud kaitsjale makstav õigusabi tasu 1652 krooni ja kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 25,80 krooni, mis tuleb I.K riigi kasuks välja mõista. Rita Kulberg Kohtunik 5