L. – elukoht XXX, isikukood XXX, EV kodanik, haridus 10 klassi, emakeel eesti keel, ei tööta, karistusregistri andmetel karistatud kriminaalkorras kaks korda: 1) 05.12.2000 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel rahatrahviga 1150 krooni, mis on tasutud; 2) 23.03.2005.a. Lääne Maakohtu poolt
alusel 4 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks, karistus on kandmata; väärteomenetluse korras karistatud kokku 4 korda : 1) 05.01.2001 Haapsalu politseijaoskonna poolt HÕS § 1441 lg 1 alusel rahatrahviga 230 krooni, mis on tasutud 26.02.2004; 2) 08.08.2001 Haapsalu politseijaoskonna poolt HÕS § 150 lg 1 alusel rahatrahviga 265 krooni, mis on tasutud 26.02.2004; 3) 15.06.2002 Haapsalu politseijaoskonna poolt HÕS § 150 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni, mis on tasutud 20.09.2005; 4) 03.11.2004 Haapsalu politseijaoskonna poolt Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 9000 krooni, mis on tasutud, 25.jaanuaril 2006 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Helmi Loonde RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista M. L.
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 400 (nelisada) päevamäära (lugedes päevamäära suuruseks 50 krooni) so 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. 2.
sätete alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Igakuise osamakse suuruseks määrata 1670 (üks tuhat kuussada seitsekümmend) krooni, viimase
L.-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12 (kaheteistkümneks) kuuks, mille kulgemise alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumine.
alusel 4 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, mis on kandmata, juhtis 10.detsembril 2005.a. kella 09.30 ajal XXX linnas XXX maantee XXX maja juurest XXX tänavale ja sealt edasi XXX suunas isiklikku sõiduautot BMW 730 riikliku registreerimismärgiga XXX isikuna, kes on tarvitanud alkoholi, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Sellise tegevusega M. L, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus M. L.-le nõutud karistus:
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 400 päevamäära ehk 20 000 krooni.
sätete alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 kuu jooksul igakuise maksena 1666 krooni 70 senti kuus.
Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMK § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab M. L. süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub Asitõendid puuduvad Menetluskulud. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb M. L.-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas so 4500 krooni (1,5 x3000). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - advokaadile H. Loonde’le M. L. kaitsmise eest makstud tasu 1539 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.