lg 2 p 7, 8;
;
lg 2 ja
alusel 1 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 2 aasta ja 3 kuulise katseajaga koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; väärteokorras kehtivaid karistusi 2. Tõkend vahistamine 14.03.2005.a. - kohaldatud 16.03.2005.a. Kahtlustatavana kinni peetud süüdistuses
§-de 329 ja 422 lg.2 järgi . KK süüdistatakse selles, et olles 14.06.2004.a. Viljandi Maakohtu poolt
lg 2 p 7,8 ja § 424 järgi karistatud vangistusega 1 aasta 5 kuud 27 päeva
alusel tingimisi 2 aasta 3 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust sellega, et 04.03.2005.a. kella 02.29 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis XXX maanteel 171,4 km-l suunaga XXX poole mootorsõidukit XXX reg nr XXX XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 1 ja Liikluseeskirja § 70 p1 nõudeid. Sellega KK, täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega, pani toime
2 Süüdistatav tunnistes kohtus end süüdi täielikult ja kahetses oma tegu. Kohtueelsel uurimisel tema seletas, et olles karistatud kohtu poolt vangistusega tingimisi ja lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisi õigus, siis tema seda kohtuotsust ei täitnud ja 04.03.2005.a. tema oli tarvitanud alkoholi ja juhtis joobeseisundis mootorsõidukit XXX maanteel ja põhjustas liiklusavarii. Viljandi Maakohtu 14.06.2004.a. otsus kinnitas, et K.K oli karistatud
§-de 199 lg.2 p.7,8 ja 424 järgi liitkaristusega1 aasta ja 6 kuulise vangistusega
järgi tingimisi 2 aastase ja 3 kuulise katseajaga ning lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks (tl. 212-215). Kohtueelsel uurimisel kannatanu KK tõendas, et 04.03.2005.a. olid eelnevalt K.K tarvitanud alkoholi ja süüdistatav juhtis autot, tema istus tagaistmel ja sõideti XXX poole kus maanteel juhtus avarii. Tunnistaja JL kohtueelsel uurimisel tõendas, et K.K istus auto rooli, ta oli umbes keskmiselt purjus ja XXX maanteel juhtis süüdistatav autot suure kiirusega ja tegi avarii. (tl.37-38). Nimetatud tõenditega on usaldusväärselt leidnud tõendamist, et süüdistatavat oli 14.06.2004.a. Viljandi Maakohtu otsusega karistatud ja lisakaristusena oli ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks ja tema ei täitnud nimetatud kohtuotsust kuna juhtis mootorsõidukit 04.03.2005.a., seega tema täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega, pani toime
KK süüdistatakse veel selles, et 04.03.2005.a. kella 02.29 ajal KK, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis JŠ kuuluvat sõiduautot XXX reg nr XXX XXX XXX maantee 171,4 kilomeetril, kus ebaõigelt valitud kiiruse tagajärjel kaldus tema poolt juhitud sõiduauto paremale teepervele. KK keeras järsult rooli, et suunata autot tagasi teele, mille tulemusena sattus auto külglibisemisse ning läbi vastassuunavööndi sõitis teelt välja. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid samas autos tagaistmel kaasa sõitnud AL ja KV, KK sai kergeid tervisekahjustusi - pea-ja kaelapõrutuse, nahamarrastused otsmikul ja vasakul labakäel, marrastused mõlema huule limaskestal, nahaalused verevalumid koos pehmete kudede tursega mõlemal ülajäsemel ja vasaku hüppeliigese ning vasaku õla põrutuse. KK tuvastati alkoholijoove 1,7 promilli mis vastab keskmisele alkoholijoobele. Sellega rikkus KK Liiklusseaduse § 20 lg 3,4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1,3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. KK poolt juhitud sõiduki liikumiskiirus enne külglibisemise tekkimist oli suurusjärgus 110 km/h. Sellega rikkus K.K Liikluseeskirja §-de 123 ja 124 p 2 nõudeid sellega, et ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi ja teeolusid, sõites asulavälisel teel 110 km/h, lubatud sõidukiirus oli sellel teel kuni 90 km/h. Sellega KK, mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega, kui sellega on põhjustatud kahe inimese surm, pani toime
Süüdistatava taotlusel ja kaitsja, prokuröri ning kohtu nõusolekul arutati käesolev kriminaalasi lühimenetluse korras, siis kohus kohtuotsuse motiveerimisel hindab tõendeid, mis on kogutud kohtueelsel uurimisel. 3 Süüdistatav kohtus tunnistas end süüdi täielikult ja kahetses oma tegu. Kohtueelsel uurimisel tema on andnud seletusi, et 04.03.2005.a. tema juhtis mootorsõidukit XXX reg nr. XXX XXX alkoholijoobe seisundis ja tema sõitis Ikla poole ja maanteel juhtus avarii (tl.78-80). Kannatanu KK kohtueelsel uurimisel tõendas, et K. K juhtis autot , J.L istus juhi kõrval ja XXX linna piiril võeti veel peale kaks tütarlast ning koos sõideti XXX suunas. Maanteel juhtus avarii ja teda viidi kiirabiga XXX haiglasse (tl.41). Tunnistaja JL kohtueelsel uurimisel on tõendanud, et süüdistatav oli kõvasti purjus ja juhtis autot, tema istus K.K kõrval, tagaistmel oli K.K. XXX kohviku juurest võeti veel kaks tütarlast peale ja sõideti XXX poole. Peale XXX tanklat sõitis K.K umbes 120-130 kilomeetrit tunnis. Mingil ajal hakkas auto kalduma paremale, tema ütles K, et vaata kuhu sa sõidad ja seejärel keeras juht rooli järsult vasakule, mille tagajärjel auto kaotas juhitavuse ja sõitis vasakule poole kraavi. Tema, K ja K lahkusid auto juurest ja hakkasid kõndima XXX poole. Kuhu autos olnud kaks tütarlast jäid, tema ei mäleta. (tl.37-38). Kannatanu TV on tõendanud, et 03.03.2005.a. läks tema tütar K XXX ja järgmine päev sai teada, et tütar oli saanud autoõnnetusel surma (t. 29). Kannatanu MS tõendas, et 03.03.2005.a. läks tema tütar A koos K XXX asuvasse XXX. A helistas, et keegi tuli autoga neile järele. Järgmisel hommikul sai tema teada, et tütar oli autos surma saanud. (t. 30). Tunnistaja JŠ tõendas, et süüdistatav oli võtnud kapi pealt auto võtmed ja joobes olekus sõitma läinud. Millalgi öösel J.L helistas ja ütles, et auto on üle katuse ja K lohistab kedagi autost välja. (tl.31-32). Tunnistajad MT ja RK tõendasid, et nägid XXX maanteel metsa all avarii läbi teinud autot, üks naine oli auto tagaistmel kägaras ja teine auto juures eemal peaga vastu puud. Mõlemad naised olid surnud. Protokoll liiklusõnnetuse sündmuskoha paikliku vaatluse kohta, liiklusõnnetuse akt fototabelitega ja protokoll liiklusõnnetuse ülevaatuse kohta kinnitasid, et XXX maanteel 04.03.2005.a. oli toimunud liiklusõnnetus ja sõiduauto XXX, mida juhtis süüdistatav on saanud hulgaliselt tehnilisi vigastusi ja sündmuskohal on kahe isiku laibad (tl.3-4, 6-22, 23-24, 25-28). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktid nr. 96 ja 97 kinnitasid, et A.L surma põhjustas liiklusõnnetuse käigus saadud liittrauma luumurdude ja peaaju, kopsu põrutusega, sealhulgas kolju ja I kaelalüli murrud peaaju põrutuse, aju pehmekelmealuse verevalumi ja tursega. K.V otseseks surma põhjuseks oli mehhaaniline lämbus ringkere kompressioonist, millele viitavad rinnaku ja roiete murrud, samuti äge kopsuemfüseem ja vaht hingamisteedes (tl.89-98 ja 101-109). Liiklustehnilise ekspertiisi akti kohaselt sõiduauto XXX, reg. nr. XXX XXX liikumiskiiris enne külglibisemise tekkimist oli suurusjärgus 110 km/h (tl. 169-171). Autotehnilise ekspertiisi akt kinnitas, et sõiduauto XXX reg. nr. XXX XXX rooli- ja pidurisüsteem oli avariijärgselt töökorras ja sõidukil ei tuvastatud tehnilise rikke tunnuseid, mis juhile ootamatult ning tema tahtest olenemata võisid mõjutada sõiduki liikumist (tl. 176-177). 4 Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt kinnitas, et K.K sai kergeid tervisekahjustusi - pea-ja kaelapõrutuse, nahamarrastused otsmikul ja vasakul labakäel, marrastused mõlema huule limaskestal, nahaalused verevalumid koos pehmete kudede tursega mõlemal ülajäsemel ja vasaku hüppeliigese ning vasaku õla põrutuse (tl.112-116) Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt kinnitas, et K.K 04.03.2005.a. võetus vereproovis etanooli sisaldus 1,70 promilli, mis vastab tavaliselt keskmisele alkoholijoobele (tl.139141). Nende tõenditega kogumis tegi kohus kindlaks, et KK tuvastati alkoholijoove 1,7 promilli, mis vastab keskmisele alkoholijoobele. Sellega rikkus K.K Liiklusseaduse § 20 lg 3,4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1,3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Tema poolt juhitud sõiduki liikumiskiirus enne külglibisemise tekkimist oli suurusjärgus 110 km/h. Sellega rikkus K.K Liikluseeskirja §-de 123 ja 124 p 2 nõudeid sellega, et ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi ja teeolusid, sõites asulavälisel teel 110 km/h, lubatud sõidukiirus oli sellel teel kuni 90 km/h. Nimetatud liiklusnõuete rikkumisega mootorsõiduki juhi poolt põhjustas süüdistatav liiklusõnnetuse, mille tagajärjel hukkusid samas autos tagaistmel kaasa sõitnud AL ja KV, siis nimetatud tõendeid kogumis hinnates on kohtualuse süü
Käesolevas kriminaalasjas on tõendamise asjaolud selged, puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi arvamuse kohaselt K.K ei esinenud 04.03.2005.a. kuriteo toimepanemise ajal vaimutegevuse ajutist riket või muud haiguslikku seisundit, ta sai aru oma tegude iseloomust ja nende keelatusest, ta oli tavalises alkoholijoobes. Käesoleval ajal on tema võimeline esinema kohtus ja kandma karistust. Süüdistatava karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on varem viiel korral karistatud kriminaalkorras, nendest kahel viimasel korral on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, teda oli karistatud lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, seda kohtuotsust tema ei täitnud. Tema pole varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ja pani toime uue esimese astme kuriteo ja teise astme kuriteo. Teda tuleb karistada sanktsioonis ettenähtud reaalse vangistusega selle keskmise määra piires ja lisakaristusega võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus maksimaalseks ajaks. Selline karistus on vajalik, et vältida süüdistatava poolt uute selliste kuritegude toimepanek tulevikus. Käesolev kriminaalasi lahendati lühimenetluse korras, siis tuleb KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada K.K mõistetud põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Kuna tema pani kuriteod toime temale Viljandi Maakohtu poolt määratud katseajal, siis tuleb täielikult liita tema karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva. 5 Kõik menetluskulud on põhjendatud ja tõendatud käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele järgmiselt: KrMS § 179 lg.1 p.1 järgi sundraha, esimese astme kuriteo puhul on 7 500 kr. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisitasud - Eesti Kohtuarstliku ekspertiisi lahanguakt nr 96 maksumus 4 500 krooni ; Eesti Kohtuarstliku ekspertiisi lahanguakt nr 97 maksumus 4 500 krooni ; Eesti Kohtuarstliku ekspertiisi isikuakt nr 22 maksumus 4 400 krooni ; Eesti Kohtuarstliku ekspertiisi isikuakt nr 21 maksumus 4 400 krooni ; Eesti Kohtuarstliku ekspertiisiakt nr GE-0679-05/1669 maksumus 16 060 krooni ; Eesti Kohtuarstliku ekspertiisiakt nr LL-132-05/3334 maksumus 2 400 krooni ; Eesti Kohtuarstliku ekspertiisiakt nr LA-132-05/3333 maksumus 900 krooni ; kohtupsühhiaatria ekspertiisi nr 9/05 maksumus 1 691.76 krooni, kokku summas 38 851,75 kr.. KrMS § 175 lg 1 p 6 kohaselt asitõendite hoiutasu - sõiduki XXX reg nr XXX XXX transpordi- ja hoiu kulud 5 760 krooni. Asitõendid, avariiline auto reg nr. XXX XXX tagastada selle omanikule, helisalvestus hoida kriminaaltoimiku juures ning pruunid tunked ja saapad tagastada K.K. TV tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamises summas 500 000 kr. vajab täpsustamist ja täiendavate tõendite kogumist mida ei ole võimalik teha käesolevas protsessis ning seetõttu tuleb jätta see lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Juhindudes KrMS § 311 - 315 kohus O T S U S T A S: Süüdi mõista KK
ja 422 lg.2 järgi ning
otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust ja liitkaristuseks K.K mõista (5 a 5 k 27 p) viis aastat viis kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust.
1 järgi lisakaristusena võtta K.K mootorsõiduki juhtimise õigus (3 a) kolmeks aastaks. Tõkend, vahistamine jätta muutmata ja karistuse kandmise aja algust lugeda alates 14. märtsist 2005.a. Sisse nõuda KK (XXX) menetluskulud riigi tuludesse: - sundraha (7 500) seitse tuhat viissada kr.; - ekspertiisitasud summas (38 851,75) kolmkümmend kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend üks kr. ja 75 s. - Asitõendi transpordi ja hoidmise tasu summas (5 760) viis tuhat seitsesada kuuskümmend kr. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 viitenumbriga 2800049696 Eesti Ühispanga. 6 TV tsiviilhagi summas 500 000 kr. moraalse kahju tsiviilkohtupidamise korras. hüvitamiseks jätta arutamisele Asitõend, avariiline auto reg nr. XXX XXX tagastada omanikule JŠ (XXX),helisalvestus jätta kriminaaltoimiku juurde, pruunid tunked ja saapad tagastada K. K. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtunik Vello Lahtvee
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.