Obsah (4)

§ 344§ 68§ 70§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2006. a Põlva Kriminaalasja number 1-06-5772 (05260100809) Kohtunik Lembit Käis Kriminaalasi E. K. süüdistuses

§ 344

lg 1 järgi isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, emakeel - eesti keel, põhiharidusega, alalist töökohta ei ole, eluk. XXX, tõkendit – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 14.05.

1. a Põlva Maakohtu poolt KrK §-de 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja 143 lg 2 p 1, 2 järgi 7-kuulise vabadusekaotusega tingimisi 2aastase katseajaga; 2) 16.05.
2. a Võru Maakohtu poolt KrK §-de 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja 203 lg 1 järgi 6kuulise vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga RESOLUTSIOON E. K. süüdi tunnistada

§ 344

lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50kordses miinimumpäevamääras, s.o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooniga.

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.01.

– 01.02.2005. a, s.o 2 päeva, ning lugeda E. K.l

§ 70

lg 2 alusel kandmisele kuuluvaks rahaline karistus 44-kordses miinimumpäevamääras, s.o 2 200 (kaks tuhat kakssada) krooni, mis kanda riigieelarvesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. E. K. suhtes valitud tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista E. K.lt riigieelarvesse: 1) 4500 (neli tuhat viissada) krooni sundraha katteks; 2) 424 (nelisada kakskümmend neli) krooni ja 80 senti määratud kaitsjale makstava tasu katteks; 3) 36 (kolmkümmend kuus) krooni kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulude katteks. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2800049874) 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda Tartu Maakohtu Põlva kohtumajalt asja arutamist üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle kriminaalasja arutamist üldkorras, siis jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Süüdistusakti sisu Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse E. K.t selles, et ta

1. a jaanuaris võltsis järgmisi dokumente, milliste abil on võimalik omandada õigust metsamaterjali käitlemiseks: - metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise AKT-i nr 18 millelt nähtus nagu oleks YYY OÜ omandanud 11.01.2004.a E. U.’ilt 350 tm metsamaterjali, mis pärineb XXX kinnistult (katastriüksuse nr XXX); - arve-saatelehe nr 0413 millelt nähtus nagu oleks YYY OÜ teostanud XXX maaüksusel koristustöid; - orderi nr 0149 millelt nähtus nagu oleks YYY OÜ-le tasutud arve nr 0413 eest 35400 krooni. Tegelikkuses antud tehinguid ei toimunud ja ülaltoodud dokumente kasutati teiste isikute poolt XXX kinnistul
2. a jaanuaris toimunud ebaseadusliu raie toimepannud isikute - ja ebaseaduslikult lõigatud metsamaterjali tegeliku realiseerimiskoha varjamiseks. Seega pani E. K. toime dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga ei ole kahju tekitatud. Prokuröri ettepanek: E. K. süüdi tunnistada

§ 344

lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50-kordses miinimumpäevamääras, s.o 2500 krooniga.

§ 68alusel arvata karistusaja hulka E.

K. kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.

1. – 01.02.
2. a, s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata E. K.le rahaline karitus 44 päevamäära, s.o 2200 krooni. Maakohtu järeldused Kohus leiab, et käesolevat kriminaalasja on võimalik lahendada käskmenetluses, sest tegemist on II astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokurör taotleb süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist. 2

§ 56

lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud vabadusekaotusliku karistusega tingimisi, kuid karistust ei ole täitmisele pööratud. Samuti teda karisttud väärtegude toimepanemise eest (tl 42-44). Süüdistatava karistust raskendavad mittekoosseisulised ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumiseks ja õiguskorra huvide kaitsmiseks on otstarbekas süüdistatavat karistada rahalise karistusega. Seega tuleb E. K. süüdi tunnistada

§ 344

lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50-kordses miinimumpäevamääras, s.o 2500 krooniga.

§ 68alusel tuleb arvata E.

K. karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.

1. – 01.02.
2. a, s.o 2 päeva (tl 12-13) ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata rahaline karitus 44 päevamäära, s.o 2200 krooni. Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha – 4500 krooni, määratud kaitsjale makstud tasu – 424,80 krooni (tl 49), ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 36 krooni (tl 47; 52). Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, sellepärast mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt välja eelmärgitud kriminaalmenetluse kulud täielikult. Lembit Käis kohtunik 3