järgi Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Kaitsja JM sünd: XXX.a.; isikukood: XXX; elukoht: XXX; Eesti kodanik; keskharidusega; emakeel – eesti keel; töökoht: OÜ XXX kauplusbussi juht; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 04.02.2000.a. Põlva Maakohtu otsusega
Võru Maakohtu otsusega
järgi 3 kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks; tõkendit kohaldatud ei ole Vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON JM süüdi mõista
järgi ja karistada 4 (nelja) kuulise vangistusega.
otsusega mõistetud ja ärakandmata põhikaristuse so 3 kuud vangistust võrra ja JM liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel ära võtta JM mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks ) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsuse jõustumisel kohustada JM kohtu poolt saadetavas teatises märgitud ajal ja kohta ilmuma vangistust kandma. JM vangistuse kandmisele vabatahtliku mitteilmumise korral elukohajärgsel politseiprefektuuril ta vahistada ja paigutada karistust kandma. JM vangistuse kandmise aja algust arvata alates tema vahistamisest. Välja mõista JM sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, õigusabi tasu katteks 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) krooni ja toimikust koopiate tegemise kulu katteks 30 (kolmkümmend) krooni 40 senti riigituludesse. Menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2800049874). Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule (Põlva kohtumaja kaudu) kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 22.03.2006.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega so alates 22.03.2006.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus JM süüdistatakse selles, et tema, olles 16.12.2003.a. karistatud Võru Maakohtu poolt
järgi 3 aastase vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga ühes juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ( karistatus kustumata), juhtis 07.01.2006.a. kella 10.05 ajal XXX maakonnas XXX vallas XX tee teisel kilomeetril mootorsõidukit XX 1317 reg märk XXX XXX, olles alkoholijoobe seisundis. JM rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega JM pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Süüdistatav JM tunnistab ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Asjas on kogutud järgmised tõendid: - süüdistatava JM ütlused, mille kohaselt 07.01.2006.a. hommikul juhtis ta XXX teel kauplusbussi, kui teda peatas politsei. Kontrolliti dokumente ja pandi teda ka puhuma. Mõõtevahend näitas algul oranži värvi, kuid pärast läks punaseks. J.M nõustus sellega, et on alkoholijoobes ja meditsiinilist läbivaatust ei nõudnud. Ta oli eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi kella kümneni. Hommikul oli ta kindel, et enam joobes ei ole. Seda ei märganud ka tööandja. -tunnistaja Marko Tiisleri kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ühel hommikul patrullis olles peatati XXX teel kinni üks kauplusbuss, mille roolis oli J.M. Peatamise põhjuseks oli asjaolu, et sõidukil oli läbimata tehnoülevaatus. Juhi kontrollimisel oli tunda alkoholilõhna, mistõttu teine politseiametnik R.Tenso lasi juhil puhuda indikaatorvahendit. Süttis punane tuli. Juht joovet ei vaidlustanud ja arstlikku ekspertiisi ei nõudnud. J.M juures oli tunda alkoholilõhna ja tema silmad punetasid. - väärteo protokoll, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ( tl 3-5), millest nähtuvalt 07.01.2006.a. kella 10.05 XXX vallas XXX maantee teisel kilomeetril peeti mootorsõiduki juhtimiselt kinni J.M, kellel tehti kindlaks alkoholijoove ja kes seetõttu sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. -16.12.2003.a. Võru Maakohtu otsus ( tl 8), millest nähtuvalt J.M karistati
järgi 3 kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Hinnates kogumis uuritud tõendeid (süüdistatava ütlusi, tunnistaja M.Tiisleri ütlusi ja kirjalikke tõendeid) loeb kohus tõendatuks, et J.M juhtis 07.01.2006.a. kella 10.05 ajal XXX 2
Karistuse mõistmisel J.M arvestab kohus tema süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb J.M süüd suureks. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusseaduse rikkumisi. J.M karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna kohus arvestab süü puhtsüdamlikku kahetsust. Arvestades sedalaadi süütegude laia levikut käesoleval ajal Eestis, nõuavad õiguskorra kaitsmise huvid süüdlaste ranget karistamist. J.M puhul on tegemist isikuga, kes karistusregistri teatisest on korduvalt toime pannud liiklusalaseid süütegusid sh on teda varem korduvalt karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Antud kuriteo pani ta toime katseajal ja tegemist on analoogilise kuriteoga, mille eest teda eelmise kohtuotsusega karistati. Kohus leiab, et J.M tuleb karistada vangistusega. Asjaolu, et J.M on käesolevaks ajaks varasemad rahatrahvid ära tasunud ( mida tõendab kohtuistungil esitatud SEB Eesti Ühispanga 21.03.2006.a. maksekorraldus) ei anna iseenesest alust rahalise karistuse kohaldamiseks. J.M poolt korduvate süütegude toimepanemine osutab asjaolule, et ta ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi. Kuna J.M on varem karistatud nii rahatrahvidega kui tingimisi vangistusega ja need karistused ei ole ära hoidnud J.M poolt uue kuriteo toimepanemist, tuleb J.M karistada seekord reaalse vangistusega. Vangistuse mõistmist ei välista kohtu arvates ka J.M perekondlik olukord – tema ülalpidamisel on neli alaealist last. Küll peab kohus võimalikuks J.M perekondlikku olukorda ja asjaolu, et J.M puhtsüdamlikult juhtunut kahetseb ja raskendavate asjaolude puudumist, arvestada karistusmäära valikul. Et J.M eemalolek perekonnast ja ühiskonnast tervikuna ei oleks liiga pikaajaline, piirdub kohus vangistusega sanktsiooni alammäärale lähedases määras. Küll aga 3
§-st 73 lg 4, et täitmisele tuleb pöörata ka JM Võru Maakohtu 16.12.2003.a. otsusega mõistetud ja kandmata põhikaristus so 3 kuud vangistust. Arvestades süü suurust ja asjaolu, et J.M ei ole õiguskuulekas liikleja, peab kohus vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist, võttes J.Mära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas so 4500 krooni, määratud kaitsjale makstav õigusabi tasu 1150 krooni ja kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 30,40 krooni, mis tuleb J.Mriigi kasuks välja mõista. Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.