1-07-2128 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2007. a. Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-2128 Kohtukoosseis kohtunik Rubo Kikerpill sek

§ 274lg 1 ja § 275 järgi üldmenetluses Süüdistatav V.

N , isikukood xxx, elukoht xxx, haridus x klassi, YYY ehitaja. Hetkel vahi all xxx Vanglas. Kriminaalkorras karistatud 4-l korral.

1. 25.03.1992.a Pärnu Linnakohus KrK § 88 lg 3, § 139 lg 2 p 1,2,§ 197 lg 2 p 1,2-§ 197 lg 2 p 1,2 alusel 5 aastane v/k.
2. 23.03.2000.a Pärnu Maakohus KrK § 139 lg 3 p 1 ; § 197 lg 2 p 1,2 alusel 6 aastane v/k
3. 15.06.2000.a Narva Linnakohus KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 197 lg 2 p 1,2 alusel 6a5k v/k
4. 11.10.2005.a Pärnu Maakohus

§ 199

lg 2 p 4,8 alusel mõisteti vangistus 1a 6k

§ 274

lg 1 aluselvangistus 6k

§ 424

vangistus 1a koos juhtimise õiguse äravõtmine 3a

§ 64

lg 1.vangistus 1a10k

§68lg 1 alusel vangistus 1a8k17p.sõiduki juhtimise äravõtmine 3a.

Väärtegudes karistatud 18 korral. Trahvid on maksmata. Tõkend vahistamine alates 13.11.2006.a RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, kohus otsustas 1

§ 274

lg 1 järgi kaks aastat ja kuus kuud vangistust

§ 275

järgi kuus kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergema karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista kaks aastat ja kuus kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kuis isik ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all

§ 75toodud kontrollnõudeid.

Eelvangistuses viibitud aeg alates 11.11.

1. a. kuni 10.04.2007, s.o. viis kuud arvestada karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub kaks aastat ja üks kuu vangistust. Tõkend vahistamine tühistada ja vabastada isik kohtusaalis vahi alt. Asitõend CD plaat helisalvestisega jätta kriminaalasja toimiku juurde. Välja mõista V. N´ilt riigituludesse ekspertiisitasu 2875 krooni, sundraha 5400 krooni ja tasu riigi õigusabi eest 5133 krooni. Väljamõistetud summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus“ V. N kohtukulud 1-07-2128“ ja „V. N menetluskulu 1-07-2128“. Summad tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik V. N süüdistatakse selles, et tema, viibides alkoholijoobe seisundis 11.11.
3. a. kella 19.40 ajal xxx korteris, segas samale aadressile teostatud peretüli väljakutsele saabunud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaabli A.V. seaduslikku tegevust sündmuse menetlemisel ja lõi maja trepikojas korteri number xxx välisukse juures kinnipidamise käigus konstaablit kolmel korral jalaga kõhu piirkonda, põhjustades sellise käitumisega A.V. füüsilist valu ja elule mitteohtliku tervisekahjustuse. Seega tema, ametikohustusi täitva võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamisega, pani toime

§ 274lg 1 kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles alkoholijoobes, solvas ja ähvardas 11.11.2006.a. kella 19.40 ajal Pärnumaal Sindi linnas Supluse 2 hoonest kainestusmajja kainenema toimetamisel ametikohustusi täitvaid Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaablit A. V.ja konstaabel K. B., kasutades politseitöötajate suhtes eesti ja venekeelseid ebatsensuurseid väljendeid – „kuradi värdjad, nahhui, kuradi ahvid, idioodid, urodõ, suki“ ja ähvardas politseitöötajaid „ma löön teid raisad maha“, solvates oma käitumisega võimuesindajate au ja väärikust ametikohustuste täitmisel. 2

§ 275järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Süüdistatav end kuritegudes süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et nimetatud päeval pidas ta oma sünnipäeva ja tarvitas ohtralt alkoholi. Õhtu saabudes läks ta koos tunnistaja J.T. viimase elukohta xxx tänaval. J. T. tekkis oma naise G. K. peretüli ja naine kutsus politsei välja. Enne politsei saabumist tüli aga lahenes. Kui politseinikud saabusid, käitusid võimuesindajad väljakutsuvalt ega tahtnud pererahva jutust, et tüli on lahenenud, aru saada vaid jätkasid omi toiminguid ja tülitasid asjata inimesi. Süüdistatava sõnul otsustas ta politseinikele asja selgeks teha ja selgitada neile, et nende kohalviibimine ei ole vajalik, milline kõnetamine aga muutis meespolitseiniku agressiivseks. Kui neile sai teatavaks, et tema nimi on N., siis muutus olukord eriti hulluks Politseinik lõi teda pikali, seejärel lasi gaasi näkku, pani käed raudu ja mille järel toimetati teda kainestusmajja. Süüdistatav kinnitas, et tema võimuesindaja suhtes vägivalda ei tarvitanud. Ka ei solvanud ta politseinikke sõnadega, millised toodud süüdistuse tekstis, kuna selliseid sõnu tema sõnavaras ei ole. Süüdistava hinnangul on hoopis tema kuriteo ohver, kuna tema sai gaasi laskmise läbi kehavigastuse ning politseinikud tuleks vastutusele võtta. Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Asjas on kohtueelne menetlus läbi viidud ühekülgselt, menetlusnorme rikkudes, mille tõttu ei ole võimalik kannatanute ütlusi tõendina kasutada. Kaitsja palus süüdistatav õigeks mõista. Kannatanu A. V. andis ütlusi selles, et tema politseinikuna koos konstaabel K. B. sõitsid väljakutse peale xxx, kus pidi olema peretüli. Kohapeal selgus G.K. jutust, et tüli tema ja mehe J. T vahel on lahenenud. Selgitamaks, kas naine on oma ütlustes vaba, asuti kohapeal viibinud pereliikmeid küsitlema. Nimetatud menetlustoiminguid aga hakkas segama kohapeal viibinud, neile tundmatu alkoholijoobes isik, kes väitis oma nime olevat V. N . Isik käitus üleolevalt nende kui võimuesindajate suhtes ning keeldus täitmas korraldust lahkuda ruumist. Selle järel toimetas ta korrarikkuja korteriuksest välja koridori, kus viimane jätkas mürgeldamist ja üritas korterisse siseneda. Kannatanu sõnul läks ta koridori uurima, milles asi ja isikut keelama, kuid olukord ei paranenud, vastupidi – N. lõi teda kolmel korral jalaga kõhu piirkonda. Kuna tal õnnestus eest ära tõmbuda, ei olnud löögid väga tugevad, kuid ilmselt jäi käsi löögile ette, nii et hiljem tuvastati tal arsti poolt küünarnuki põrutus. Seejärel otsustati isik kinni pidada ja toimetada kainenemisele. Isik õnnestus põrandale pikali panna ja talle anti korraldus käed anda käeraudade pealepanemiseks, kuid isik ei allunud sellele korraldusele, mille tõttu tuli tema korralekutsumiseks kasutada gaasi. Kainestusmajja toimetamisel kasutas süüdistatav nii tema kui kolleegi suhtes süüdistuses esitatud au ja väärikust solvavaid väljendeid. Kannatanu K. B andis ütlusi selles, et tema politseinikuna koos konstaabel A. V. sõitsid väljakutse peale xxx, kus pidi olema peretüli. Kohapeal selgus K. G. jutust, et tüli tema ja mehe J. T vahel on lahenenud. Selgitamaks, kas naine on oma ütlustes vaba, asuti kohapeal viibinud pereliikmeid küsitlema. Nimetatud menetlustoiminguid aga hakkas segama kohapeal viibinud, neile tundmatu alkoholijoobes isik, kes väitis oma nime olevat V. N . Isik käitus üleolevalt nende kui võimuesindajate suhtes ning keeldus täitmas korraldust lahkuda ruumist. Selle järel toimetas konstaabel V. korrarikkuja korteriuksest välja koridori, kus viimane jätkas mürgeldamist ja üritas korterisse siseneda. A. V läks koridori uurima, milles asi ja isikut keelama, kuid olukord ei paranenud, vastupidi – Ni. lõi V. jalaga kõhu piirkonda. Seejärel otsustati isik kinni pidada ja toimetada kainenemisele. V. õnnestus isik põrandale pikali panna ja talle anti korraldus käed anda käeraudade pealepanemiseks, kuid isik ei allunud sellele korraldusele, mille tõttu tuli V. süüdistatava korralekutsumiseks kasutada gaasi. Kainestusmajja toimetamisel kasutas süüdistatav nii tema kui kolleegi suhtes süüdistuses esitatud au 3

§ 274lg 1 järgi Tema süü on tõendatud: Kannatanu A.

V ütlustega kohtus selles, et süüdistatav kasutas tema kui ametikohustusi täitva võimuesindaja suhtes jalaga lüües vägivalda. Kannatanu K. B ütlustega selles, et süüdistatava kasutas A. V suhtes vägivalda. Tunnistaja G. K. ütlustega selles, et tema mees J. T. ja V. N tulid nimetatud õhtul tema ja J. elukohta xxx tänaval. Mehed olid alkoholijoobes ning selle pinnal tekkis neil mehega äge tüli, mille tulemusel ta kutsus enese ja lapse turvalisuse huvides politsei. Kuni politsei ei olnud veel saabunud, lahenes olukord siiski niivõrd, et politsei saabudes võis nende abist loobuda. Politsei jäi omi toiminguid lõpetama, kui sekkus V. N , kelle politsei siiski ukse taha saatis. Prokuröri soovil ja kohtu loal avaldatud tl 29 lõikude ettelugemisel, kinnitas tunnistaja, et N. käitus tõepoolest politseinikega väga ülbelt ja hakkas ise tüli norima, ei allunud korraldustele ja karjus kõva häälega. Ukse taha suunamise järel pidid politseinikud minema teda rahustama. Tunnistaja J. T ütlustega selles, et tema koos V. N iga tarvitas sel päeval alkoholi ning õhtul mindi tema elukohta, kus naisega tekkis tüli. Naine kustus politsei, kuid politseinike saabumiseks oli olukord juba rahunenud. Tunnistaja sõnul sekkus olukorra selgitamisse ka N., kuid politseinikud suunasid ta ukse taha. N. osutas vastupanu ja tekkis rüselus ning naispolitseinik pani N. käerauad peale. Pärnu Haigla teatisega selles, et A. V on sedastatud 13.11.2006. a. küünarliigese põrutus (tl 8), milline elule mitteohtlik tervisekahjustus tekkis kohtu hinnangul süüdistatava poolt kasutatud vägivalla tagajärjel. Kohus tegi kindlaks, et kannatanu A. V näol oli tegemist ametikohustusi täitva võimuesindajaga, samuti, et nimetatud isiku jalaga löömine on vägivald. Süüdistatava seletus on ennastõigustav ja ümber lükatud kohtulikult uuritud tõenditega. Hinnanud tõendeid kogumis, asus kohus seisukohale, et toimepandud tegu on koosseisupärane, puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja isik on süüdi kuriteos

§ 274lg 1 järgi.

V. N süüdistus

§ 275järgi Tema süü on tõendatud: Kannatanu A.

V ütlustega selles, et teda kui ametikohustusi täitvat võimuesindajat solvasid V. N poolt kinnipidamise järgselt kasutatud väljendid nagu „kuradi värdjad, nahhui, kuradi ahvid, idioodid, urodõ, suki“ ja ähvardamine „ma löön teid raisad maha“. Kannatanu K. B ütlustega selles, et teda kui ametikohustusi täitvat võimuesindajat solvasid V. N poolt kinnipidamise järgselt kasutatud väljendid nagu „kuradi värdjad, nahhui, kuradi ahvid, 4

§ 275järgi.

Süüdistatava taotlus tema suhtes väidetava kuriteo toimepanemise kohta on kompetentsete organite poolt kohtueelselt ümber lükatud. Arvestades, et kohtuistungil mingeid uusi asjaolusid ei ilmnenud, jätab kohus selle taotluse tähelepanuta. Karistuse mõistmisel oluliseks peetavaid kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isikut on varem karistatud korduvalt kriminaalkorras, talle mõistetud rahatrahvid teiste süütegude eest on kõik maksmata. Tuleb tõdeda, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada üksnes vangistusega. Arvestades, et isik on viibinud eelvangistuses viis kuud, tal on olemas kindel elukoht ja võimalus asuda koheselt tööle, peab kohus võimalikuks mõista kandmata karistuse osa tingimuslikult katseajaga ja määrata ta täitma

§ 75toodud kontrollnõudeid. Tõkend vahistamine tuleb tühistada, kohtukulud tuleb panna V. N ile. Rubo Kikerpill kohtunik 5