Süüdimõistetu M. T , isikukood xxx, sünd. xxx a. xxx, rahvuselt venelane, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidusega, abielus, ülalpidamisel x alaealist last, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.21.05.1996 a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 207 lg 1 alusel 1 aastase vabadusekaotusega. 2.07.11.1996 a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 142 lg 2 p 1,3, § 143 lg 2 p 1,2 alusel 3 aastase vabadusekaotusega. 3.27.06.2002 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 142 lg 2 p 3,4 alusel 2 aastase vabadusekaotusega. 4.06.04.2006 a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt
lg 2 p 1,3, § 274 lg 1, § 199 lg 2 p 4,7,8 alusel 1 aasta 11 kuu ja 28 päevase vangistusega tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseaja kohaldamisega. Tõkend vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud alates 13.12.2006 a. Elukoht xxx. OÜ YYY tööline. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309-313 otsustas: Süüdi mõista M. T
järgi ning karistada teda (4 k) nelja kuulise vangistusega.
T´le liitkaristust suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 06.04.2006 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuu ja 28 päevase 2 vangistuse võrra ning mõista karistuseks (2 a 3 k 28 p) kaks aastat kolm kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata.
T eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 17 päeva karistusaja hulka ning lugeda M. T veel kandmata karistuseks kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o. 30.05.2007 a. seisuga 1 aasta 10 kuud ja 11 päeva vangistust. Välja mõista M. T´lt kohtukuludena kaitsjatasu määratud kaitsja Ants Nõmmiku osalemise eest (4768.38) neli tuhat seitsesada kuuskümmend kaheksa krooni 38 senti ja sundraha
KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS: Asja kohtulikul arutamisel tunnistas süüdistatav M. T end kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt seletades, et 08.12.2006 a., viibides A. K kuuluvas sauna eesruumis, tekkis tal kannatanuga sõnavahetus väljamaksmata töötasu pärast. Kuna süüdistatav vihastas, siis lõi ta kannatanut käega kehasse, külje piirkonda. Seejärel haaras kannatanu süüdistataval käest ning tekkinud rüseluse käigus sai kannatanu süüdistatavalt löögi peaga näkku. Süüdistatav tunnistas küll kannatanu löömist, kuid pani kahtluse alla asjaolu, et kannatanu oleks saanud ninaluumurru, kuna väliseid, nähtavaid vigastusi kannatanul ei olnud. Kannatanu A. K seletas, et 08.12.2006 a. tulid tema elukohta mehed, kes käisid ehitamas katust E. S. kuuluvas majas xxx ning hakkasid nõudma töötasu tehtud tööde eest. Kui kannatanu oli teatanud, et tal meestele raha maksta ei ole, sest maja omanik praagi tõttu raha ei anna, tuli kohale süüdistatav, kes hüppas diivanil istuvale kannatanule peale, lõi talle selle käigus peaga vastu nina ning rusikaga rindkere piirkonda, külje pihta. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on leidnud täielikku tõendamist talle esitatud süüdistuses
T süüdi tunnistamist. 3 KOHTU SEISUKOHT: Kohus leidis, et M. T süü kuriteo toimepanemises on leidnud täielikku tõendamist ning seda järgmiste tõenditega – süüdistatava enda ütlustega kohtus ning süü osalise omaksvõtuga. Süüdistatav tunnistas, et 08.12.2006 a. helistas talle R. K. ja teatas, et A. (s.o. kannatanu A. K ) ei anna tehtud katusetööde eest raha. Seejärel toodi M. T A. K elukohta, kus süüdistataval tekkis kannatanuga sõnavahetus väljamaksmata töötasu pärast. Süüdistatav vihastas ning lõi kannatanut rusikaga vastu paremat külge. Seejärel haaras kannatanu süüdistataval käest, tekkis rüselus ning rüseluse käigus lõi süüdistatav kannatanut peaga vastu nina, mille tagajärjel hakkas ninast verd jooksma. Eeltoodud ütlused tõendavad seda, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ning tema vägivaldse käitumise tulemusel sai kannatanu ninavigastuse. Samuti kinnitavad süüdistatava ütlused seda, et vägivalla kasutamise põhjuseks oli kannatanu poolt väljamaksmata töötasu. -Kannatanu A. K kohtuistungil antud ütlustega selle kohta, et 08.12.2006 a. tulid tema elukohta kolm töömeest (R. K , I, M ja V. P ), kes hakkasid nõudma kättesaamata töötasu. Mõne aja pärast ilmus kohale ka süüdistatav M. T , kes tormas hooga diivanil istunud kannatanu suunas, hüppas talle peale ning lõi rusikaga külje piirkonda. Otsatormamise tagajärjel lõi süüdistatav kannatanule peaga vastu nina ning löögi tagajärjel hakkas ninast verd jooksma. Tekkinud vigastuste tõttu pöördus kannatanu arsti poole ning tal tuvastati ninaluu murd. Kannatanu ütlused kinnitavad seda, et temal kui tööde juhatajal tekkis konflikt ja sõnavahetus xxx E. S poolt tellitud töid teinud M. T ja teiste töömeestega väljamaksmata palgarahade pärast. Nimetatud asjaolu ning kannatanu selgitused selle kohta, et maja omanik peab tehtud töid praagiks, ärritasid ning vihastasid raha väljamaksmist nõudnud töömehi ning tekkis konfliktsituatsioon. Tagamaks töömeeste poolsete nõudmiste täitmist, kasutas M. T kannatanu suhtes füüsilist vägivalda. -Tunnistaja R. K ütlustega selle kohta, et 08.12.2006 a. viibis ta koos I, M ja V. P kannatanu A. K elukohas, kus nad nõudsid palgaraha väljamaksmist xxx vallas tehtud katusetööde eest. Kuna kannatanu A. K keeldus raha maksmast, tekkis neil omavaheline konflikt ning sõnavahetus. Mõne aja pärast toodi kohale ka M. T , kellel tekkis samuti kannatanuga sõnavahetus ning kaklus. Tunnistaja kinnitas, et süüdistatav lõi kannatanut ühel korral rusikaga kehasse, mille peale tekkis rüselus kannatanu ja süüdistatava vahel. Tunnistaja hinnangul tingis kannatanu löömise „närviline olukord“, mille põhjuseks oli väljamaksmata palgaraha ning kannatanu pretensioonid selle kohta, nagu oleks tehtud töö olnud ebakvaliteetne. -I. M ütlustega selle kohta, et kannatanu ei maksnud vaatamata lubadustele välja palka. 08.12.2006 a. viibisid kannatanu elukoha saunas I. M , V. P , R. K ning hiljem ka M. T . Toimus konflikt ning sõnavahetus kannatanuga. Mingil hetkel hakkas kannatanu karjuma, sest oli saanud M. (s.o. süüdistatavalt ) löögi. Tunnistaja ütlustel ei näinud ta, et kannatanul oleks olnud nähtavaid vigastusi, samas ta möönis, et „verd võis kuskilt siiski tulla“. Tunnistaja ütlused kinnitavad konflikti kannatanu ja süüdistatava, samuti teiste tööd teinud meeste vahel ning vägivalla kasutamist süüdistatava poolt kannatanu suhtes. -V. P ütlustega selle kohta, et toimus konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel seoses väljamaksmata palgaga. Samas tunnistaja kinnitas, et ta ei näinud kannatanu löömist M. T poolt. Tunnistaja hinnangul süüdistatav hoopis „silitas“ kannatanut. Kohtu hinnangul tuleb tunnistaja V. P ütlustesse suhtuda kriitiliselt, kuivõrd need on vastuolus teiste tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlustega. Samuti on täheldatav vastuolu tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (t.l. 43), milles tunnistaja on kinnitanud, et M. lõi A., s.o. kannatanut. Asja kohtulikul uurimisel ei osanud tunnistaja 4 põhjendada eeluurimisel ning kohtus antud ütluste erinevust, samuti kinnitas ta, et ei mäleta enam täpselt toimunut. Lähtudes eeltoodust, tuleb kohtu hinnangul käsitleda tunnistaja kohtus antud ütlusi ebausaldusväärsetena. -Tunnistaja E. S ütluste kohaselt tellis ta A. K tööd elamu katuse ehitamisel, kuid viimane ei täitnud omapoolseid kohustusi jättes tegemata uue katuseroovituse, paigaldamata tellitud lumetõkked, katuseluugi ning katuseredeli. Kuivõrd tehtud töö ei vastanud projektile, nõudis tellijast tunnistaja tööde ümbertegemist ning keeldus tehtud tööde eest raha maksmisest. Tunnistaja E. S ütlused kinnitavad seda, et seoses ebakvaliteetse tööga ei makstud A. K tööraha ning viimane omakorda jäi raha võlgu töömeestele, mille tagajärjel tekkiski 08.12.2006 a. konflikt. -Tunnistaja R. K. kinnitas kohtus, et kannatanu pakkus ka talle katusetöid, kuid kuna eelnev töö oli tehtud ebakvaliteetselt, siis ta keeldus tööst. -Pärnu Haigla teatisest nähtub, et kannatanu A. K viibis 10.12.2006 a. ambulatoorsel vastuvõtul seoses ninaluu murru ja rindkere põrutusega (t.l. 2). Asja kohtulikul uurimisel vaidlustas süüdistatava kaitsja nimetatud tõendi kuivõrd teatisel puudub kuupäev ja allkiri. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodud tõendi õigsust kriminaalasja toimikusse lisatud patsiendikaardi koopia (t.l. 19), milline kinnitab, et kannatanu A. K viibis 10.12.2006 a. Pärnu Haigla Erakorralise Meditsiini Osakonnas (EMO) vastuvõtul kaebustega valu rindkeres ja ninavigastus seoses peksa saamisega 08.12.2006 a. Röntgen ülesvõttega on kannatanul tuvastatud ninaluu murd ning ta on edasi saadetud ravi määramiseks vastava eriala arsti juurde. Kohus leidis, et eeltoodud tõendid kinnitavad kannatanu ütlusi selle kohta, et tema löömisega keha piirkonda ning löögist peaga näkku tekkisid vigastused – valu rindkeres ning ninaluu murd. Arsti poolt fikseeritud vigastused ning kaebused viitavad nende tekitamisele kannatanu poolt avaldatud ja kirjeldatud viisil. Asjaolu, et kannatanu ei pöördunud arsti poole kohe, ei ole määrav, kuna sinna pöördumiseks ei näe seadus ette kindlat tähtaega. Samuti ei ole eeltoodud vigastuste puhul tegemist selliste vigastustega, mis nõuaks kohest viivitamatut esmaabi või arsti poole pöördumist. -Kannatanu A. K avaldas kohtus, et ta allkirjastas töömeeste survel võlakirja (t.l. 16), milles ta tunnistab, et võlgneb V. P tehtud tööde eest 16000 krooni ning kohustub selle välja maksma. Samas kinnitas kannatanu kohtus, et ta ei kavatse nimetatud summat välja maksta, kuna tehtud tööd olid ebakvaliteetsed ning ta on teinud meestele ettepaneku tööde ümber tegemiseks. Nimetatud nõue jäi aga täitmata. Kohtu hinnangul viitavad kannatanu ütlused sellele, et nn. võlakiri ei olnud koostatud ja allkirjastatud tema vaba tahte kohaselt, vaid surve tagajärjel. Hinnates eeltoodud tõendeid leidis kohus, et 08.12.2006 a. viibisid kannatanu A. K elukoha sauna ruumides tema alluvuses katusetöid teinud R. K , I, M ja V. P , kes nõudsid kannatanult palgaraha väljamaksmist tehtud tööde eest. Kannatanu keeldumisel, tekkis sõnavahetus kannatanu ja eeltoodud isikute vahel. Süüdistatav M. T samal ajal seal ei viibinud, kuid teda teavitati sündmuse käigus telefoni teel. Kuna kannatanu, vaatamata nõudmistele ikka keeldus raha väljamaksmisest tuues põhjuseks ebakvaliteetse töö ning maja omaniku keeldumise töötasu maksmast, toimetati sündmuskohale süüdistatav, kes samuti ühines raha nõudmisega. Tagamaks omapoolsete nõudmiste täitmise asus süüdistatav kannatanu suhtes kasutama füüsilist vägivalda lüües teda rusikaga keha piirkonda ning peaga näkku. Hinnates tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlusi eeltoodud sündmuse kohta leidis kohus, et need kinnitavad konflikti kannatanuga väljamaksmata palgarahade pinnalt ning nõudmiste tagamiseks M. T poolt kasutatud vägivalda. Kohus leidis, et antud juhul ei ole määrav kas süüdistatav lõi kannatanut enne peaga näkku (kannatanu ütlused) ja siis rusikaga kehasse või enne rusikaga keha piirkonda ja siis, tekkinud rüseluse käigus peaga näkku (süüdistatava ütlused), kuna mõlemal juhul on tegemist füüsilise vägivalla kasutamisega kannatanu suhtes. 5 Süüdistus M. T on esitatud
järgi, mille objektiivse koosseisu moodustab oma tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras, kui see oli seotud vägivalla kasutamisega. Oletatava õiguse all tuleb mõista mitte igasugust isiku subjektiivset arusaama oma õigustest, vaid üksnes seadusega tagatud õigusega oletamist, mille esinemist on süüdlasel õigus ühiskonnas eksisteerivate õigussuhete raames oletada. Käesoleval juhul oli oletatavaks õiguseks M. T ning teiste, temaga koos töid teinud isikute eeldus ja lootused, et neil on õigus töötasule. Oma oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras väljendus selles, et süüdistatav asus oma nõudmisi teostama ebaseaduslikult - füüsilise vägivallaga. Oma taolise käitumisega tekitas süüdistatav kannatanule nii füüsilist valu kui elule mitteohtliku tervisekahjustuse – ninaluu murru. Subjektiivsest küljest on M. T tegevus hinnatav käitumisena otsese tahtlusega. Süüdistatav nõudis tahtlikult töötasu väljamaksmist ning kasutas selle saavutamiseks füüsilist vägivalda. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist M. T poolt kuriteo toimepanek
Karistuse kohaldamine: Asja kohtulikul arutamisel ei tuvastanud kohus M. T käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. M. T on kriminaalkorras varem neljal korral karistatud. Käesoleva kuriteo pani M. T toime katseajal. Väärtegude toimepanemise eest on M. T alates 26.12.2004 a. karistatud erinevate rahatrahvidega kokku 9. korral (t.l. 53). M. T töötab OÜ-s YYY. Töökohast iseloomustatakse teda kohusetundliku töötajana (t.l.104). M. T ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kohus ei tuvastanud M. T puhul teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.
lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.
56 lg 2 alusel võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et M. T on varem korduvalt kohtulikult karistatud mitmesuguste vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest nagu väljapressimise (KrK § 142) ning vägivalla eest võimuesindaja vastu (
T on varem kohtu poolt karistatud kolmel korral reaalse vangistusega (vabadusekaotusega) ning viimasel korral tingimusliku vangistusega. Samas on aga M. T jätkanud ka tingimusliku karistuse kandmise ajal oma kuritegelikku käitumist pannes katseajal toime uue, vägivallaga seotud kuriteo. Eeltoodust järeldub, et M. T ei ole teinud järeldusi ei varasematest reaalsetest vanglakaristustest ega ka viimasest tingimisi mõistetud karistusest. Samuti tuleb arvestada seda, et M. T on antud juhul süüdi tahtliku vägivaldse kuriteo toimepanemises, millega tekitati kannatanule kehavigastusi. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et M. T ei ole võimalik karistada muul viisil, kui reaalse, lühemaajalise vanglakaristusega, milline kuulub suurendamisele 06.04.2006 a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole, samuti ei ole kriminaalasja juurde liidetud asitõendeid. Menetluskuludest tuleb süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsja tasu Ants Nõmmiku osalemise eest kohtueelsel uurimisel ja kohtus, kokku summas 4768.38 krooni. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb M. T´lt välja mõista sundraha 5400 krooni riigi tuludesse seoses teise astme kuriteo toimepanemisega. 6 Teet Olvik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.