järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav A.T elukoht: XXX , isikukood: XXX, töökoht puudub; Varasem karistatus: 16.11.2006a. Tartu Maakohtu poolt
järgi tingimisi vangistus 2 kuud katseaeg 1 aasta 6 kuud, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuud; Kaitsja vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.T
järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 2 (kahe) kuu vangistuse võrra, mõista A.T-le liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 240 (kahesaja neljakümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 01.juuliks 2008a. Anda A.T üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: XXX; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonnal määrata nimeliselt kriminaalhooldaja.
lg 1 alusel lisakaristusena võtta A.T-lt mootorsõiduki juhtimise õigus (kaheteistkümneks) kuuks. 12 Välja mõista A.T-lt sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, so 5400 (viis tuhat nelisada) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874) Tõkend, elukohast lahkumise keeld, kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.T-lt kohtukuluna kaitsjatasu 1787 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) krooni 70 senti (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik A.T-d süüdistatakse selles, et tema olles 16.11.2006a.Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuud; - juhtis 03.09.2007a. kella 14.30 ajal Võru linnas Pikal tänaval mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga 815 ARV alkoholijoobeseisundis. Antud teoga rikkus A.T Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobe seisundis Seega pani A.T toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, kes on varem karistatud sellise teo eest. Prokurör nõuab kohtus A.T süüditunnistamist
järgi ning karistamist 2 -kuulise vangistusega.
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 2 kuu vangistuse võrra, mõista A.T-le liitkaristuseks 4 kuud vangistust. 2
tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb
Kohtu seisukoht Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe sõlmimine kriminaalasjas on toimunud vastavalt kehtivale seadusandlusele ning vastab süüdistatava tahtele. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavat on võimalik karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav pani toime II astme kuriteo ja seega tuleb temalt välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtukuluna lisaks sundrahale kaitsjatasu 1787.70 krooni. Kohus teeb otsuse juhindudes KrMS §-dest 306, 311, 248 lg 1 p 4, 249 ja 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.