lg 2 p-de 1,3 ja § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi tõkend- vahistamine alates 23.10.2005.a
lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 7 järgi tõkend-elukohast lahkumise keeld Kohus tuvastas A. S.-t ja M. M.-t süüdistatakse selles, et nad öösel vastu 25.07.2005.a grupis A. K.-ga (kriminaalmenetlus on KrMS § 210 lg 2 alusel lõpetatud), soovides sõita XXX-le, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil avanud XXX-l, XXX tänaval asuva YYY garaažiboksi nr XXX katuse, kus seisis XXX, r.m. XXX, maksumusega 10 000 krooni ja ühendanud süütejuhtmed, käivitasid auto ning sõitsid garaažist välja, juhtides autot kordamööda. XXX-l sõitsid XXX tänavani, kuid roolis olnud A. K. ei saanud juhtimisega hakkama ja sõitis otsa kivile, mille järel nad kolmekesi varjusid sündmuskohalt, auto aga jätsid maha, tekitasid K.-V. H.-le varalise kahju auto ja garaaži remonditööde arvessevõtmisega kokku summas 20 500 krooni. 2 Peale selle A. S, 10.09.2005.a kella 00.30 paiku, soovides sõita XXX-le, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil lõi kiviga katki Moskvitš 412, r.m. XXX, mis oli pargitud XXX-l, XXX maja juurde, parema tagaukse klaasi (remonditööd on hinnatud 300 krooni), tungis sisse, kus rebinud katki roolisamba ümbrise (remonditööd on hinnatud 500 krooni), ühendas juhtmed ja katsus autot käivitada, kuid kuna mootor ei käivitunud, A. S. varjus sündmuskohalt, tekitas auto omanikule V. A.-le varalise kahju kokku summas 800 krooni. Samuti tema, 10.09.2005.a kella 00.30 paiku, soovides sõita XXX-le, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil avas lukustamata tagumise ukse õhuakna autol XXX, r.m. XXX, mis oli pargitud XXX-l, XXX maja juurde, tungis salongi ja rebinud süütelukust välja juhtmed, käivitas auto ja sõitis sellega mööda XXX teed XXX-l, mööda politseijaoskonnast, kus oli politseiametnike poolt kinni peetud. Oma nende tahtlike tegudega A. S. tekitas A. M.-le varalise kahju kokku summas 2650 krooni. Samuti tema öösel vastu 08.10.2005.a, soovides sõita XXX-le, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil, lõi jalaga katki XXX, r.m. XXX, mis oli pargitud XXX-l XXX maja juurde, juhipoolse ukse õhuakna (remonditööd on hinnatud 400 krooni) ja lõhkunud juhipoolse ukse luku (remonditööd on hinnatud 200 krooni), tungis salongi ja ühendanud süütejuhtmed, käivitas mootori ning sõitis autoga umbes 10 km, kui aga auto rool kiilus kinni, A. S. lahkus sündmuskohalt, tekitas J. T.-le varalise kahju kokku summas 600 krooni. Samuti tema öösel vastu 08.10.2005.a, soovides sõita XXX-le, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil, lõi jalaga katki XXX, r.m. XXX, mis oli pargitud XXX-l, XXX maja juurde, õhuakna (remonditööd on hinnatud 500 krooni), kuid auto ust avada ei suutnud, tekitas oma tegudega N. J.-le varalise kahju kokku summas 500 krooni. Samuti tema öösel vastu 08.10.2005.a, soovides sõita XXX-le, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil, lõi jalaga katki XXX, r.m. XXX, mis oli pargitud XXX-l XXX maja juurde, tagumise parema ukse õhuakna (remonditööd on hinnatud 1000 krooni), tungis sisse ja ühendanud süütejuhtmed, katsus käivitada mootorit, kuid auto ei käivitunud, tekitas oma tahtlike tegudega V. V.-le varalise kahju kokku summas 1000 krooni. Samuti tema öösel vastu 08.10.2005.a, soovides sõita XXX-le, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil, lõi jalaga katki XXX, r.m. XXX, mis oli pargitud XXX-l XXX maja juurde, parema esiukse õhuakna, tungis sisse, ühendanud süütejuhtmed sõitis autoga XXXle kus jättis auto maha. 09.10.2005.a kella 12 paiku A. S. grupis G. M.-ga (kriminaalmenetlus on KrMS § 210 lg 2 alusel lõpetatud), võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil sõitsid XXX-l ringi sõidukiga XXX, r.m. XXX, mis oli S. poolt varem ärandatud XXX-lt, XXX maja juurest. Kui auto mootor aga XXX-l XXX tänaval seiskus, siis tõukasid autot garaažideni, mis asus XXX ja XXX tänavate ristmiku lähedal ja jätsid ta sinna maha, tekitasid oma tahtlike tegudega G. K.-le varalise kahju kokku summas 640 krooni. Samuti tema, A. S, 10.10.2005.a kella 02.00 paiku eesmärgiga sõita XXX, võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil lõhkus kruvikeerajaga XXX, r.m. XXX, mis oli pargitud XXX-l, XXX maja juurde, juhipoolse ukse luku, tungis salongi, lõhkus rooli blokeeringu ja tõukas autot parkimiskohast 200-300 meetrit kaugemale, seejärel käivitas auto mootori ja sõitis XXX poole, 10.10.2005.a aga kella 21 paiku jättis auto XXX maanteel XXX lähedal maha, tekitas oma tahtlike tegudega N. P.-le varalise kahju kokku summas 2245 krooni. 3 Samuti tema, A. S, isikuna, kes on varem toime pannud sellise kuriteo, 16.10.2005.a tungis ukseluku lõhkumise teel sõidukisse XXX, r.m. XXX, mis oli pargitud XXX-s, XXX maja juurde, ja kasutas seda omavoliliselt omastamise eesmärgita 16.10.2005.a ajavahemikul kella 18.15 kuni 21.55. A. S. teod on kvalifitseeritud kui võõra vallasasja omavoliline kasutamine omastamise eesmärgita, grupi poolt, isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise ajutise kasutamise, s.o kui
M. M. teod on kvalifitseeritud kui võõra vallasasja omavoliline kasutamine omastamise eesmärgita, grupi poolt, s.o kui
Veel A. S.-t süüdistatakse selles, et öösel vastu 08.10.2005.a, tegutsedes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastas pärast sõiduauto XXX, r.m. XXX, omavolilist ajutist kasutamist sellest automagnetoola XXX maksumusega 1300 krooni, tekitas sellega nimetatud summas J. T.-le varalise kahju. A. S.-t ja M. M.-t süüdistatakse selles, et nad öösel vastu 25.07.2005.a grupis A. K.-ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pärast sõiduauto XXX, r.m. XXX, mis asus XXX-l, XXX tänaval asuva YYY garaažiboksi nr XXX ajutist omavolilist kasutamist, varastasid autost kirve ja ehitushaamri summas 120 krooni, elektrisae maksumusega 550 krooni, küttepaagi maksumusega 1000 krooni, tekitasid oma tegudega K.-V. H.-le varalise kahju kokku summas 1670 krooni. A. S. 10.10.2005.a pärast omavolilist XXX, r.m. XXX, mis oli pargitud XXX-l, XXX maja juurde, ajutist kasutamist varastas autost automagnetoola maksumusega 500 krooni ja mutrivõtmete komplekti maksumusega 210 krooni, tekitas oma tegudega N. P.-le varalise kahju kokku summas 710 krooni. A. S. teod on kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, s.o kui
M. M. teod on kvalifitseeritud kui võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, s.o kui
Kohtuistungil süüdistatavad A. S. ja M. M. tunnistasid süüd esitatud süüdistuses täielikult, kahetsesid, andsid nõusoleku asja arutamiseks lühimenetluse korras, oma ülekuulamist ei taotlenud. S. palus kannatanutelt vabandust. Kohtuistungil kannatanud: - V. V. avaldas, et toetab hagi summas 1000 krooni; - G. K. avaldas, et toetab hagi summas 640 krooni; - A. M. avaldas, et toetab hagi summas 2560 krooni täies ulatuses; - J. T. avaldas, et toetab hagi summas 1800 krooni; - tsiviilkostja esindaja Larissa Baranova märkis, et S. on täieliku orb, tal on raske saatus. Ta elas lastekodus. Palub teda vangistusega mitte karistada. Tema suhtes on vaja kohaldada meetmeid, et ta töötaks ja kahju hüvitaks. 4 Kohtuliku arutamise käigus kohus jõudis arvamusele, et süüdistatavad väljendasid oma süü täielikku tunnistamist, kahetsesid tehtus, nõustusid asja arutamisega lühimenetluse korras. Süüdistatavate teod on kvalifitseeritud õigesti. Süüdistatavate süü esitatud süüdistuses on tõendatud kõikide kohtuistungil uuritud tõenditega, loetletud süüdistusaktis. Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavatelt kannatanute kasuks välja tekitatud materiaalne kahju täies ulatuses. Karistuse määramisel kohus, juhindudes
järgi, võtab arvesse iga süüdistatava süü astet toimepandus, kahetsust, karistust kergendavaid asjaolusid. Kohus võtab samuti arvesse nende isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna süüdistatav S. varem karistatud ei ole, süüd tunnistas täies ulatuses, kahetses tehtut, palus kannatanutelt vabandust, on alaealine, aga samal ajal võtab arvesse suurt kuritegude kogust ja kohus leiab, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada karistust osalise reaalse vangistusena, kohaldades ülejäänud karistuse osa suhtes
M. suhtes kohus peab otstarbekaks kohaldada karistust vangistusena kohaldades
MS § 238 lg 1 p 3 järgi kohus OTSUSTAS: Tunnistada A. S. süüdi
lg 2 p-de 1,3 ja § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada: -
lg 2 p-de 1,3 järgi 4-aastase vangistusega; -
lg 2 p-de 4,7 järgi 1-aastase vangistusega.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Andrei Sergejevile 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista talle 2 (kaks) aastat 8 kuud vangistust. Kohaldada
ja mõistetud karistust osaliselt täitmisele mitte pöörata, määrates kohe kandmisele 1 (üks) aasta vangistust reaalselt vanglas, ülejäänud osa 1 aasta 8 kuud vangistust täitmisele mitte pöörata, kui A. S. 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab vastavalt
kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; - ilmuma kohtu määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kaemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elamis-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Tõkend-vangistus-jätta muutmata. 5 Karistusaega arvestada alates 23.10.2005.a. Katseaega arvestada alates hetkest, kui reaalne vangistus on kantud, s.o alates 24.10.2006.a. Tunnistada M. M. süüdi
lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada: -
lg 2 p 3 järgi 2-aastase vangistusega; -
lg 2 p 7 järgi 6-kuulise vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista talle 1 (üks) aastat 4 kuud vangistust. Kohaldada
3aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend-elukohast lahkumise keeld-tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid- kirves, ehitushaamer, saag- anda omanikele, kassetikarp, kassetikarbi osa ja autokatte tükk- hävitada. Mõista süüdistatavatelt A. S.-lt ja M. M.-lt solidaarselt kannatanu K.-V. H. (ik XXX, XXX, tel XXX) kasuks välja tekitatud kahju summas 22170 krooni. Mõista A. S.-lt ja G. M.-lt, temal vahendite puudumise korral tsiviilkostjalt M. M.-lt (XXX) kannatanu G. K. (ik XXX, XXX, tel XXX) kasuks solidaarselt välja 640 krooni. Mõista süüdistatavalt A. S.-lt välja tekitatud materiaalse kahju eest kannatanu V. A. (ik XXX, XXX, tel XXX) kasuks 800 krooni, kannatanu A. M. (ik XXX, XXX, tel XXX) kasuks 2560 krooni, kannatanu J. T. (ik XXX, XXX, tel XXX) kasuks 1800 krooni, N. J. (ik XXX, XXX, tel XXX) 500 krooni, kannatanu V. V. (ik XXX, XXX, tel XXX) kasuks 1000 krooni, kannatanu N. R. (XXX, tel XXX) kasuks 2100 krooni, kannatanu N. P. (ik XXX, XXX, tel XXX) kasuks 2955 krooni, kannatanu O. Š. (ik XXX, XXX) kasuks 500 krooni. Mõista süüdistatavatelt A. S.-lt ja M. M.-lt kummaltki välja sundraha 7500 krooni. Mõista süüdistatavatelt A. S.-lt ja M. M.-lt välja kohtukulud: A. S.-lt õigusabi osutamise eest eeluurimisel summas 8963.12 krooni, kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 323.20 krooni, daktüloskoopiaekspertiisi tegemise eest 2250 krooni, õigusabi osutamise eest kohtuistungil kaitsja Antonina Belõševa poolt summas 2478 krooni. M. M.-lt õigusabi osutamise eest eeluurimisel summas 1911.60 krooni, kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 323.20 krooni, õigusabi osutamise eest kohtuistungil kaitsja Mihhail Korlenko poolt summas 2478 krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049887. 6 Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult Viru Maakohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Aleksei Lavrovski Kohtunik Tõlge õige Aili Hirt Tõlk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.