K § 175 lg1 ja KarS § 320 lg1 järgi avalikul kohtuistungil Prokurör Sirje Hunt Süüdistatavad V. K, ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidusega, eluk XXX, töökoht YYY liikluskorralduse juht, varem kriminaalkorras ühel korral karistatud: 1) 11.05.1994.a. Hiiu Maakohtu poolt KrK § 207 lg1 järgi rahatrahviga 600.00 krooni, karistatus kustunud; tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld; ja K. R, ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, kõrgem 1 haridus, eluk. XXX, tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld, töötab lepingu alusel Itaalias, on olnud kahtlustatavana kinnipeetud 02.08.2004.a. - 04.08.2004.a. Kaitsjad V. K. kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann ja K. R. kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik Kannatanud R. K, L. K. ja K.-E. K. ja kannatanule L. K.-le riigiõigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tõnu Meidra osavõtul Menetlustoiming Prokuröri taotlus V. K. süüdistusasjas kuritegudes KrK §
K § 180 järgi eraldamiseks eraldi menetlusse RESOLUTSIOON Eralda käesolevast kriminaalasjast eraldi uude toimikusse materjalid V. K. süüdistuses kuriteos KrK § 180 järgi. Kriminaalasja eraldamise määruse koopia lisada uude toimikusse. Saata eraldatud kriminaalasi V. K. süüdistuses kuriteos KrK § 180 järgi Lääne Prokuratuuri kaudu täiendavale kohtueelsele uurimisele ühendamiseks kohtueelses menetluses oleva kriminaalasjaga R. K. tapmises (asi nr 02257000573). KrMS § 385 p 15 alusel ei saa kriminaalasjast eraldamise määrust vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. ASJAOLUD Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja menetluses on kriminaalasi V. K. süüdistuses kuritegudes KrK §
K § 175 lg1 ja KarS § 320 lg1 järgi. V. K. on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles 22.04.2002.a. kella 20.30 paiku XXX maakonnas XXX sadamas kohtunud R. K, kes kohtumise ajal tapeti lasuga pähe seni tuvastamata asjaoludel, eitas kuriteo varjamise eesmärgil R. K. tapmise järgselt kuni R. K. auto leidmiseni 05.05.2002.a. enda ja R. K. kokkusaamise kokkulepet viimase lähedaste ja tuttavate ees, eitades R. K.-ga kokkusaamise fakti käesoleva ajani, võimaldas 22.04.2002.a. õhtul ja ööl vastu 23.04.2002.a., loomaks edaspidi R. K. lähiringkonnale muljet R. K. võimalikust elusolekust ja vältimaks R. K. tapmise kohest avastamist, enda kasutuses olnud H. J.-lt laenutatud kaatriga R. K. laiba ja R. K.-le kuuluvate esemete meritsi transportimist ning peitmist, varjas teadmist, et R. K. sõiduauto Nissan Patrol, millega R. K. sõitis temaga 2 kohtumisele, asub pargituna XXX sadamas, eitas auto märkamise kohest võimalikkust, milline asjaolu oma tähenduselt takistas R. K. lähedaste poolset kohest ja adekvaatset reageerimist kannatanu kadumisele, pidurdades seega ajaliselt R. K. õigeaegseid otsinguid ja tema tapmise võimalike, asitõenduslikult oluliste asjaolude tuvastamist, teeskles R. K. otsinguid, väites viimase tuttavatele, et on helistanud politseisse ja haiglatesse, toimetas kannatanu K.-E. K. justkui R. K. saatusesse selguse toomise eesmärgil selgeltnägija juurde, viies sihilikult R. K. lähedasi eksitusse R. K. tegeliku saatuse osas, lõi enda tüdruksõbra K. R. valeütluste abil uurimisega tegelevatele ametnikele ebaõige ettekujutuse enda liikumistest ja tegemistest 22.04.2002.a. õhtul, sellele järgnenud ööl ja hommikul ning võtnud juulis 2002.a. enda valdusse 22.-23.04.2002.a. tema kasutuses olnud H. J. kaatri, kõrvaldas kuriteo avastamise takistamiseks selle istmekattelt ja põranda vineerplaadilt asitõendusliku tähendusega veremäärdumised ja võimalikke veremäärdumisi kandva porivaiba. Seega tema, esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamisega pani toime KrK § 180 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V. K. on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema kahtlustades – 14 aastast R. K.-t – 16.09.2004.a. kella 16.00 paiku tema kasutuses olevast sõidukist Ford Transit ühe 500 ml pulverisaatoriga fluor markeerimisvärvi, väärtusega 115 krooni, varguse toimepanemises, eiras, füüsilist vägivalda kasutades ja isiku vabadust piirates, kahtlusaluselt isikult varguse ülestunnistuse saamiseks ning kahtlusaluse karistamisel, isiku õigust avalikule julgeolekule vägivallatu ja kahtlustatava õigusi tagava uurimise näol, rammis enda poolt juhitava sõidukiga 22.09.2004.a. kella 19.00 paiku XXX maakonnas XXX vallas XXX külla suunduval sõiduteel sõitvat R. K.-t ning kui viimane oli jalgrattalt maha astunud, lõi alaealist põhjust selgitamata alaealise R. L. nähes ühel korral rusikaga näo piirkonda, millisest löögist kannatanu kukkus, seejärel lõi kannatanut vähemalt kahel korral jalaga keha piirkonda, ning lõpetanud peksmise, tiris hirmunud kannatanu sõidukisse, järgnevalt sõidutas R. K.-t umbes poole kilomeetri kaugusel XXX külas paiknevate karjamaade vahele, kus tõmbas kannatanu sõidukist välja, lükkas teda umbes 160 meetrit metsani, kus nõudis kannatanu poolt süü ülestunnistamist ja kui kannatanu ei tunnistanud varguse toimepanemist, lõi vähemalt kahel korral kannatanut rusikaga rindkere piirkonda, tekitades peksmisega kannatanule pea piirkonna, kõhu- ja reie põrutuse ning parempoolse suuõõne pindmise vigastuse. Seega tema, oma oletatava õiguse teostamisega ebaseaduslikus korras, kui see on seotud vägivallaga ja isiku vabaduse piiramisega, pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V. K. kohtus ennast KrK § 180 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tunnistas ennast süüdi, kuid eitas kannatanu R. K. korduvat löömist. K. R. on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles 13.augustil 2002.a. R. K. tapmist käsitlevas kriminaalasjas tunnistajana ülekuulamisel eelnevalt allkirja vastu hoiatatud vastutusest teadavalt valeütluste andmise eest tunnistas 22.04.2002.a. õhtul toimunud sündmuste kohta ütluste andmise ajal R. K. tapmises kahtlustatavaks oleva V. K.-ga koos kaatriga merel viibimist ning asjaolu, et olevat tarvitanud alkoholi üsna purju jäämiseni, mistõttu mäletab küsitlusaluse õhtu sündmusi suhteliselt ähmaselt, tunnistajana ülekuulamisel 14.08.2002.a. eitas enda viibimist 22.04.2002.a. õhtul koos V. K.-ga merel, väites, et eelmisel ülekuulamisel valetas V. K. kaitseks. Seega tema, kohtueelsel uurimisel tunnistajana teadvalt vale ütluste andmisega pani toime KrK § 175 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 Samuti tema, andis 12.08.2003.a. Lääne Maakohtus XXX linnas aset leidnud kohtuistungil, olles eelnevalt allkirja vastu hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest, R. K. tapmist käsitlevas kriminaalasjas tunnistajana ütlusi selles, et läks XXX asuvasse XXX hotelli 22.04.2002.a. südaöö paiku ning heitis magama. V. K. olevat hotelli tulnud öösel, kui väljas oli veel pime ning heitnud magama, hommikul ärgatud koos, andes samalaadseid ütlusi ka tunnistajana ülekuulamisel kohtueelsele menetlejale 13.08.2002.a., väites samal ülekuulamisel, et naases XXX-lt XXX-sse XXX hotelli, kuna V. K. ei tulnud oodatult kaatriga merelt tagasi, kusjuures V. K. olevat öelnud, et on sadama läheduses, mainimata sellel ülekuulamisel autoga teelt väljasõitmist sõidul XXX-sse, samuti ei maini nagu oleks V. K. talle rääkinud merel eksimisest, kohtuistungil aga väidab, et V. K. oli temale XXX-l oleku ajal telefonitsi öelnud, et on eksinud, samuti räägib kohtuistungil enda teelt väljasõitmisest, väites samuti ülekuulamisel 14.08.2002.a., milline oli läbiviidud politseiasutuses kohtueelse menetleja poolt, et V. K. tõi 22.04.2002.a. H. J.-le kaatri võtmise ettekäändeks vajaduse viia XXX K. R. autodokumendid, kohtuistungil 12.08.2003.a. väites, et tema ise politseis pole dokumentide XXX viimise juttu rääkinud ning et ta ei mäleta, kas oli vaja viia dokumente XXX, ülekuulamisel kahtlustatavana 04.08.2004.a. väidab, et võis kinnitada H. J.-le autokooli dokumentide viimise vajadust XXX ning seda selleks, et olla V. K.-ga solidaarne. Seega tema, kohtumenetluses tunnistajana teadvalt vale ütluse andmisega pani toime KarS § 320 lg1 kvalifitseeritava kuriteo. K. R. tunnistas oma süüd. 08.septembrile 2006.a. määratud kohtuistungile ei ilmunud kutsutud tunnistajatest M. P, kes oli kohtukutse isiklikult kättesaanud ja J. P, kellele kohtukutse saadetud, kuid kutse sideasutusse poolt kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kannatanud L. K. ja K.-E. K, kannatanu esindaja T. Meidra ja prokurör pidasid tunnistajate osavõttu vajalikuks. Tunnistajate mitteilmumine oleks tinginud kriminaalasja arutamise edasilükkamise. Seoses tunnistajate kohtuistungile mitteilmumisega, esitas prokurör taotluse V. K. süüdistusmaterjalide kuriteos KrK § 180 järgi eraldamiseks arutatavast kriminaalasjast eraldi menetlusse. Ilmumata tunnistajad teavad anda ütlusi selle episoodi kohta, muus osas oleks aga kohtulik arutamine võimalik lõpule viia. Asja arutamine V. K. süüdistuses KarS § 257 järgi ja K. R. süüdistustes KarS § 320 lg1 ja KrK § 175 lg1 järgi on võimalik aga viia lõpule. V. K. suhtes eraldatava kriminaaltoimiku süüdistuses KrK § 180 järgi peab prokurör aga põhjendatuks läbi prokuratuuri tagastada kohtueelsesse menetlusse, et menetleda seda koos seni menetluses oleva kriminaalasjaga, milline on algatatud KrK § 100 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustel, so. R. K. tapmise kohta. Süüdistatavatel V. K.-l ja K. R.-l ning nende kaitsjatel, kannatanutel K.-E. K.-l ja L. K.-l ning tema esindajal T. Meidral eraldamise ja eraldatava asja V. K. süüdistuse kuriteos KrK § 180 järgi tagastamise kohta kohtueelsesse menetlusse vastuväiteid ei olnud. Kannatanu R. K. jättis taotluse üle otsustamise kohtule, kuid soovis, et asi saaks võimalikult kiire lahenduse episoodis, mis puudutab teda. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 216 lg2 alusel võib kriminaalasja eraldada uude toimikusse, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust. V. K. süüdistusmaterjalide eraldamisega uude toimikusse KrK § 180 järgi ei kahjustata kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust ning eraldamine võimaldab 4 kiiremat menetlust põhikriminaalasjas, so. lõpetada menetluse V. K. süüdistuses kuriteos KarS § 257 järgi (episood, mis ei ole seotud R. K. surmaga) ja K. R. süüdistuse kuritegudes KrK § 175 lg1 ning KarS § 320 lg1 järgi (tunnistajana teadvalt valeütluste andmine kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses) eraldamata jäänud kriminaalasjas. Eraldamisele ja eraldatava asja saatmisele ühiseks menetlemiseks kohtueelses menetluses oleva R. K. surma põhjustamise asjaga teistel menetlusosalistel vastuväited puudusid. Kohus leiab, et V. K. süüdistus kuriteos KrK § 180 (esimese astme kuriteo so. R. K. tapmise eelnevalt mittelubatud varjamine) on tihedalt seotud Keskkriminaalpolitsei Lääneregionaalkeskuses läbiviidava kohtueelse menetlusega, milline on algatatud R. K. surnukeha leidmisega seoses 03.07.2002.a. XXX maakonnas XXX vallas XXX külas XXX lahe äärselt kaldalt. R. K. jäi kadunuks 22.04.2002.a. Süüdistusakti kohaselt kohtus R. K.-ga tema kadumisele eelnevalt XXX maakonnas XXX sadamas V. K. V. K. olles väidetavalt teadlik R. K. tapmisest, varjas seda R. K. lähisugulaste, tuttavate ja politsei eest. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. K. on antud varem R. K. tapmises süüdistatuna (KrK § 100) Lääne Maakohtus kohtu alla. 08.10.2003.a. Lääne Maakohtu otsusega (resolutiivosa) mõisteti V. K. temale esitatud süüdistuses KrK § 100 järgi õigeks (tl 121-126 I kd). 10.12.2003.a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määrusega tühistati Lääne Maakohtu 27.10.2003.a. (08.10.2003.a.) otsus V. K. õigeksmõistmises KrK § 100 järgi ja kriminaalasi saadeti Lääne Maakohtule uueks arutamiseks teises koosseisus (tl. 128-130 I kd). Lääne Maakohtu määrusega 02.04.2004.a. tagastati V. K. süüdistusasi KrK § 100 järgi Lääne Ringkonnaprokuratuuri kohtueelse uurimise korraldamiseks, et seadusega sätestatud korras teha kindlaks isik (isikud), kes tuleb süüdistatavana vastutusele võtta R. K. tapmises ja kindlaks teha, kas V. K. käitumises esineb KrK § 180 või KrK § 181 ette nähtud kuriteo tunnused (tl. 131-134 I kd). 04.03.2005.a. saabus Lääne Ringkonnaprokuratuurist Saare Maakohtu menetlusse kuriteoasi V. K. süüdistuses kuritegudes KrK § 180 järgi ja KarS § 257 järgi ning K. R. süüdistuses kuriteos KarS § 320 lg1 ja KrK § 175 lg1 järgi, samaaegselt jätkus Keskkriminaalpolitsei Lääneregionaalkeskuses menetlus R. K. surma põhjustamises süüdioleva isiku (isikute) tuvastamiseks KrK § 100 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Kriminaalasja menetlemisel Saare Maakohtus (Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumajas) on seonduvalt V. K. süüdistusega kuriteos KrK § 180 järgi (süüdistus I raskusastme so. R. K. tapmise varjamises) esitatud taotlusi tõendite lisamiseks ja uurimiseks, mille põhjal saaks tuvastada süüdlase R. K. surma põhjustamises ja läbi selle anda hinnangu V. K. tegevusele KrK § 180 järgi või 100 järgi kvalifitseeritavate kuriteo tunnuste olemasolu kohta. Nii on kannatanud L. K. ja K-E. K. esitanud käesolevas menetluses järgmisi taotlusi: 1) avaldus täiendavate tunnistajate L. V, H. J, A. P, M. P. ja J. P. kutsumiseks kohtuistungile (tl. 219 II kd); 2) avaldus täiendavate tunnistajatena M. P. ja Janno Pilviste kohtuistungile kutsumiseks, kuna nad ei ilmunud kohtuistungile ütlusi andma. Samas esitati taotlus kohtus ekspertiisi määramiseks vere suhtes, mis leiti kaatrist (tl.27 III kd); 3) korduv taotlus DNA ekspertiisi määramiseks kriminaalasjas, et tuvastada, kas veri, mis leiti kaatrilt kuulub R. K.-le, mis omakorda tõendaks, et V. K. viibis R. K. surma ajal ühes kaatris R. K.-ga (tl.55-56 III kd); 4) taotlus, mille kohaselt K. R.-le tuleks kohtus esitada süüdistus tapmise varjamises ja milles seatakse kahtluse alla mitmete tunnistajate (L. V, H. J.) ütluste usaldusväärsus ning leitakse, et läbi käesoleva menetluse tuleks lahendada ka R. K. tapmine, selgitada süüdistatavate süü või selle puudumine tapmises (tl. 68-74 III kd); 5) taotlus, milline seondub R. K. elukindlustushüvitise väljamaksmisega seonduvate dokumentide väljanõudmisega kindlustusest YYY), nende dokumentide suhtes 5 kohtuekspertiisi määramisega ja kindlustushüvitise summas 500000.00 krooni väljamaksmise L. V.-le, kui tapmise motiivi kontrollimist (tl. 127-128 III kd). KrMS § 268 lg1 alusel saab kriminaalasja kohtulik arutamine toimuda süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Seega saab kohus käesolevas kriminaalasja kohtulikul arutamisel lähtuda ainult V. K. süüdistusest kuritegudes KrK §
S § 320 lg1 ja KrK § 175 lg1 järgi. Tulenevalt süüdistusaktist, ei ole kohtul seaduslikku alust toimetada kohtulikku arutamist kuriteos KrK § 100 tunnustel. Samas aga nähtub, et V. K. süüdistus kuriteos KrK § 180 järgi on tihedas seoses kriminaalasjaga KrK § 100 tunnustel (R. K. tapmine), milles kohtueelset menetlust teostab Keskkriminaalpolitsei Lääneregionaalkeskus. Materjalide eraldamisel V. K. süüdistuses kuriteos KrK § 180 järgi eraldi toimikusse on kohtu arvates põhjendatud selle toimiku materjalide saatmine Lääne Prokuratuuri kaudu kohtueelseks menetlemiseks ühendades materjalid R. K. tapmise uurimise materjalidega (kriminaalasi nr 02257000573). Ühendatud kriminaalasja raames oleks võimalik täiendavalt kontrollida ka R. K. isa – kannatanu L. K. kohtule esitatud taotlustes toodud asjaolusid (tõendeid). Määruse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 1, 7, 15 lg1, 216, 268, 276, 385. Kohtunik K. Pedassaar 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.