1-07-4865 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Ringkonnakohus määruse tegemise koht ja aeg Jõhvi, 05.09.2007 Kriminaalasja number 1-07-4865 (02233003278) Kohtukoosseis Eesistuja Maarika Kuusk, liikmed Eeva Levina j
§ 201
lg 2 p 1,2, 3 ja järgi lühimenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 30.05.2007 otsus Apellatsiooni esitaja A. L kaitsja Valerjan Knjazevi apellatsioon Prokurör Irina Karo Süüdistatav A. L Ik: xxx, eluk. xxx, xxx, varem kohtulikult karistamata Kaitsja Valerjan Knjazev § 299 lg 1 RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu 30.05.2007 kohtuotsus A.
§§-de 201 lg 2 p 1, 2, 3 ja 299 lg 1 järgi tühistada täies ulatuses ning kriminaalasi saata uueks läbi vaatamiseks Viru Maakohtule. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates kohtumääruse avalikult teatavakstegemisest kohtukantseleis. 1
(5)1-07-4865 Süüdistatav saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 30.05.2007 otsusega tunnistati A. L süüdi KarS § 201 lg 2 p 1,2,3 ja § 299 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti - KarS § 201 lg 2 p 1,2,3 järgi 2 aastat vangistust - KarS § 299 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust 3 aastase katseajaga. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. A. L anti kohtu alla süüdistatuna selles, et töötades oma firmas OÜ YYY (xxx) direktorina, s.t. olles KarS § 288 mõttes ametiisik ning vastavalt YYY AS-ilt saadud kauba realiseerimisele ja firma kassasse raha laekumisele võttis ajavahemikul septembrist 2001 kuni septembrini 2002 aruandluse kohustusega sularaha summas 399 366,50 krooni ja tegutsedes eesmärgil hoiduda kõrvale arveldusest tarnijaga, esitas firma raamatupidamisele raha kasutamise eest teadvalt võltsitud väljaminekudokumendid: 07.09. 2001 AS-i YYY nimelt arve 426983 ja kviitungi nr 270354 alusel 55 460,00 krooni; OÜ YYY nimelt 10.06.2002 arve nr 794 alusel 9027,00 krooni, 06.08.2002 arve nr 954 alusel 24 199,90 krooni, kokku summas 33 226,90 krooni; OÜ YYY nimelt 14.06.2002 arve nr 84792 alusel 737,50 krooni; AS YYY nimelt05.06.2002 arve nr 456421 ja kviitungi nr 387636 alusel 58 398,20 krooni, 02.07.2002 arve 457013 ja kviitungi nr 388254 alusel 16 826.80 krooni , 14.08.2002 arve nr 457568 ja kviitungi nr 388796 alusel 43 832,20 krooni, 22.08.2002 arve nr 457731 ja kviitungi nr 388842 alusel 45 491,95 krooni, 29.08.2002 arve nr 458267 ja kviitungi nr 389249 alusel 17 327,95 krooni, kokku summas 181 877,10 krooni; AS-ilt YYY nimelt 16.09.2002 arve nr 458413 ja kviitungi nr 306569 alusel 31 860,00 krooni, 20.09.2002 arve nr 458532 ja kviitungi nr 389514 alusel 37 583,00 krooni, 26.09.2002 arve nr 458697 ja kviitungi nr 389698 alusel 58 622,00 krooni, kokku summas 128 065,00 krooni. Sellega pani ta toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, töötades OÜ YYY direktorina pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema õiguspärases valduses olevad rahalised vahendid võttes ajavahemikul septembrist 2001 kuni septembrini 2002 OÜ YYY kassast aruandluse kohustusega ja arveldades nende kasutamise eest võltsitud väljaminekudokumentidega, omastas sularaha: septembris 2001 summas 55 460,00 krooni, juunis 2002 summas 68 162,70 krooni, juulis 2002 summas 16 826,80 krooni, 2
(5)1-07-4865 augustis 2002 summas 130 852,00 krooni, septembris 2002 summas 128 065,00 krooni, kokku 399 366,50 krooni. Ajavahemikul aprillist kuni novembrini 2002 alandas firma kassaraamatus realiseeritud kauba summat ning raamatupidamise aruandluse moonutamise tulemusel arvele võtmata jäetud realisatsiooni summa vormistas kui isikliku sularahalaenu summas kokku 495 000,00 krooni OÜ YYY kassasse alljärgnevalt: 09.04.2002 summas 30 000,00 krooni, 17.04.2002 summas 45 000,00 krooni, 04.05.2002 summas 25 000,00 krooni, 29.06.2002 summas 10 000,00 krooni, 08.08.2002 summas 50 000,00 krooni, 15.08.2002 summas 65 000,00 krooni, 22.08.2002 summas 100 000,00 krooni, 08.10.2002 summas 10 000,00 krooni, 10.10.2002 summas 150 000,00 krooni, 07.11.2002 summas 10 000,00 krooni, Seejärel justkui tema poolt firmale antud laenu kustutamise arvelt, sai ja kasutas isiklikel eesmärkidel OÜ YYY materiaalseid väärtusi ja rahalisi vahendeid võttes sularahakassast kokku 120 000,00 krooni alljärgnevalt: 31.07.2002 - 40 000,00 krooni 12.11.2002 10 000,00 krooni 30.11.2002 45000,00 krooni 31.12.2002 25000,00 krooni Detsembris 2002 sai põhivahendeid summas 103 050,00 krooni ning materjali summas 211 298,58 krooni. Kokku pööras A. L enda kasuks kaubalis-materiaalseid väärtusi ja rahalisi vahendeid summas 833 715,08 krooni. Sellega pani ta toime KarS § 201 lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leidis, et kuigi A. L end süüdi ei tunnistanud on tema süü tõendatud kõikide kohtuliku uurimisega uuritud tõendite kogumiga – s.h. nii kannatanu kui ka tunnistajate ütlustega, vastastamise protokolliga, dokumentaalsete tõenditega, asitõendite vaatlusprotokolliga, ekspertiisiaktidega. Kohus tuvastas, et A. L sundis töötajaid moonutama andmeid inventeerimisaktides, samuti muutis inventeerimisakti originaali, lisades sellele 13 lehte. Süüdistatava ütluste kohaselt tegi ta ehitustöid, kuid tuvastati, et tegi remonditöid. Samuti leidis kohus, et süüdistatava versioon autojuht V. on väljamõeldis karistuse hoidumiseks. Kohus leidis, et A. L süü KarS § 201 lg 2 p 1,2,3 ja § 299 lg 1 järgi on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel arvestas kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo raskust ja laadi, tema suhtumist toimepandusse, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, aga samuti tema isikut, kes on varem kohtulikult karistamata, tema tervislikku seisundit - invaliidsust 80 % ulatuses. Kohus pidas otstarbekaks mõista karistus KarS § 73 kohaldamisega. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 3
(5)1-07-4865 Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava A. L kaitsja Valerjan Knjazev, kes märgib, et kohus on süüdimõistva otsus aluseks võtnud ainult süüdistusakti järeldused, ilma dokumentaalsete tõendite nõuetekohase analüüsita. Samuti leiab kaitsja, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kaitsja selgitab, et A.
§ 299
lg 1 järgi oleks viimane ise pidanud valmistama või võltsima kuludokumente, kuna see kuriteokoosseis näeb ette otsest tahtlust. Kohtu poolt süüdistatava ütluste kahtluse alla seadmist seoses tuttava V. olemasoluga põhjendab kaitsja asjaoluga, et süüdistatav ei rääkinud temast seetõttu, et uurimisorganid ei küsinud arvete päritolu kohta. Samuti leiab kaitsja, et kriminaalasja materjalides puuduvad dokumendid selle kohta, mis annaksid tunnistust võltsarvete esitamisest A. L poolt. Kaitsja leidis, et kohtueelsel uurimisel ja kohtulikul uurimisel ei tõendanud A. L süüdistust ametialase võltsimise toimepanemises, mistahes kahtlust tuleb aga kaitsja arvates tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja peab kohtu järeldust A.
§ 201
lg 2 p 1,2,3 järgi ekslikuks ja leiab, et võõra vara omandamiseks on vajalik, et see vara oleks ka olemas. Kaitsja selgituste kohaselt paigutas süüdistatav kogu majandustegevuse jooksul OÜ-sse YYY 476 516,10 krooni. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsus ja teha asjas õigeksmõistev otsus. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde, süüdistatav A. L toetas kaitsja kaebust. Ringkonnaprokurör Irina Karo hindas Viru Maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks, mistõttu kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsuse pinnalt ei ole võimalik võtta seisukohta süüdistatavale A. L´le esitatud süüdistuste tõendatuse osas, kuna maakohtu otsus tuleb tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu. Seega, kaitsja apellatsioonis toodud väiteid maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise osas ringkonnakohus ei analüüsi. Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 7 tunnistab kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks kohtuotsuses põhjenduste puudumise. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kohtuotsuse motiveerimise nõue tähendab muuhulgas seda, et kohtu seisukoha kujunemine peab olema lugejale jälgitav (Riigikohtu 09.juuni 2004 kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-04). Ringkonnakohus on seisukohal, et antud kriminaalasjas pole maakohtu otsusest võimalik aru saada, millistele motiividele tuginedes on maakohus jõudnud järeldusele, et A. L´le esitatud süüdistused on tõendatud. Vaatamata sellele, et antud kriminaalasja arutati lühimenetluses, peab kohtuotsuse põhiosa vastama KrMS § 312 nõuetele. Karistusseadustiku kehtimahakkamisel 01.09.2002 rakendus kolmeastmeline deliktistruktuur, mis paneb kindlad nõuded õigusliku küsimuse lahendamisele. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega, isiku käitumises karistatava teo olemasolu või selle puudumise kontrollimisel tuleb esmalt kindlaks teha süüteokoosseisu olemasolu. A. L´le on esitatud süüdistus kahes kuriteos- KarS § 299 lg 1 järgi ametialases võltsimises ja võltsitud dokumendi väljaandmises ning KarS § 201 lg 2 p 1, 2, 3 järgi s.o valduses oleva võõra vallasasja ja temale usaldatud muu vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises, 4
(5)1-07-4865 ametiisiku poolt, suures ulatuses ning isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise ( süüdistusakt, 6 kd, tl 217-222). Kohtuotsuses on maakohus refereerinud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning loetlenud vastastamiste protokolle ja dokumentaalseid tõendeid. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendite loetlemine kohtuotsuses ei ole vaadeldav tõendite hindamise ja analüüsina. Kohus on küll osundanud mõne tunnistaja ja kannatanu ütlusele oma arvamuslikus osas, kuid nende pinnalt ei ole aru saada, millise süüteokoosseisu tunnuse esinemist konkreetne tõend kinnitab. Nii on kohus muuhulgas täielikult jätnud hindamata, millistele tõenditele tuginedes leiab kohus, et süüdistatav A. L on ametiisik KarS § 288 mõttes. Arusaamatuks jääb ka kohtu otsustus AS YYY tsiviilhagi läbivaatamata jätmises põhjendusel, et kannatanu kohtuistungil tsiviilhagi suurust ei kinnitanud ( kohtuotsus, 7 kd, tl 82). Kannatanu maakohtu istungil osaleda ei soovinud. ( tl 62). Vastavalt KrMS §-le 236 lg 2 kannatanu kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista kriminaalasja kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist. Märkida tuleb ka asjaolu, et A. L´le on esitatud muuhulgas süüdistus KarS § 201 lg 2 p 2 järgi valduses oleva vallasasja ja temale usaldatud muu vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises suures ulatuses. Maakohus, jättes esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata, ei ole põhjendanud, milliste tõenditega on tuvastatud eelnimetatud koosseisuline asjaolu ( suur ulatus). Seega, kokkuvõtvalt on maakohtu põhistus loogiliselt struktureerimata, puudulik ega vasta kehiva seaduse nõuetele. Olukorras, kus kohus on kohtuotsuse jätnud sisuliselt põhjendamata, rikutakse ka isiku kaitseõigust, kuna sellisel juhul on süüdistatav ja tema kaitsja ilma jäetud võimalusest efektiivselt kohtu argumente ümber lükates end kaitsta ja kaitset teostada. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Viru Maakohtu otsus tervikuna tühistada ning kriminaalasi saata uueks arutamiseks samale kohtule. Käesoleva määruse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §§-dest 337 lg 2 p 2; 339 lg 1 p 7; 341 lg 1; 384 lg 2; 387 lg 1. Maarika Kuusk Eeva Levina 5
(5)Vladimir Rozalka