1-06-6052\6

(04265000026)Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi TK süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav TK, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, kesk-eriharidusega, töökoht: OÜ XXX juhatuse esimees, elukoht: XXX, tõkend - elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 10.01.

1. a Võru Maakohtu poolt KrK §-de 15 lg 2 – 139 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 600 krooni, rahatrahv tasutud 18.03.
2. a; 2) 03.04.
3. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 4500 krooni, rahatrahv tasutud 13.08.
4. a, karistatus kustunud. Vandeadvokaat Tanel Pürn Kaitsja RESOLUTSIOON TK õigeks mõista KarS § 209 lg 1 järgi osaliselt, s.o kasu saamises 3750 krooni ulatuses 20 tm metsamaterjali eest. TK süüdi tunnistada KarS § 209 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 250-kordses miinimumpäevamääras, s.o 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooniga, mis kanda riigieelarvesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1-06-6052 Valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista TK riigieelarvesse: 1) 5400 (viis tuhat nelisada) krooni sundraha katteks; 2) 207 (kakssada seitse) krooni ja 20 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulude katteks. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606 ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Välja mõista TK 71250 (seitsekümmend üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni AS (isikukood: XXX) kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks. Asitõendid - kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping, metsateatis ja volikiri – jätta kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale teatada kirjalikult
5. oktoobriks
6. a. Kohtuotsus on Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 28.09.
7. a ning kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates 29.09.
8. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. Esitatud süüdistus ja süüdistatava seisukoht TK süüdistatakse selles, et ta
9. a detsembris XXX maakonnas XXX vallas XXX külas tekitas AS kui kinnistu S X omanikule ja kasvava metsa raieõiguse müüjale OÜ XXX omaniku EK kui ostja nimel kasvava metsa raieõiguse vöörandamise lepingu sõlmimisega, oma õige nime varjamisega, teise isikuna esinedes ja avansina 1000 EEK maksmisega väära ettekujutuse, et TK täidab nimetatud kasvava metsa raieõiguse vöörandamise lepingust tulenevad kohustused (s.o ostab kasvava metsa raieõiguse kahe rekkakoorma, s.o 30 tm ulatuses ja tasub AS 30 000 EEK ), tekitades AS mulje maksmisvalmidusest ning andis aluse AS eeldada heauskselt lepingu teise poole täitmistahet. Teise isiku nimel lepingu sõlmimine tekitas lepingu sõlmimisel AS varalise kahju tekkimise ohu, kuna AS ei olnud kasvava metsa raieõigust müües teadlik tegeliku ostja tõestest isikuandmetest. Eksimusse viimise tagajärjel tegi AS varakäsutuse kasvava metsa raieõiguse osas S X kinnistul, andes TK nõusoleku 30 tm metsamaterjali raieks ja müügiks, sõlmides nimetatud lepingu, andes kasvava metsa raieõiguse müüjana allkirja lepingul, andes kinnistul metsaraieks vajalikud dokumendid (metsateatise, metsakava) TK, mistõttu oli TK 2

(15)1-06-6052 võimalik omandada kasvava metsa raieõigus ja organiseerida metsaraie ja metsamaterjali väljavedu ning realiseerimine S X kinnistul 170 tm ulatuses. Pärast 170 tm metsamaterjali raiet oli AS eksimusse viiduna TK poolt sunnitud taluma oma varalise seisu kahjustamist (metsaraie oli tehtud esialgsest kokkuleppest suuremas ulatuses lageraiena) ja metsamaterjali äraviimist ning tegema varakäsutuse TK kogu raiutud metsamaterjali ulatuses, takistamata metsamaterjali äraviimist, kuna TK tasus AS 5000 EEK ning andis lubaduse tasuda AS kogu raiutud metsamaterjali eest pärast kogu raiutud metsamaterjali realiseerimist, millise lubaduse täitmist AS eksimusse viiduna heauskselt eeldas. Teostatud varakäsutuse tagajärjel sai AS varalist kahju 80 000 EEK ja TK sai varalist kasu 80 000 EEK, kuna TK organiseeris 170 tm metsamaterjali raie, äraveo ja turustamise, omastades 170 tm metsamaterjali 80 000 EEK väärtuses ning ei tasunud AS vastavalt lepingule ja kokkuleppele. Toimepandu TK poolt on kvalifitseeritud KarS § 209 lg 1 järgi, s.o kelmusena. Süüdistatav T. K ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Süüdistatava kohtus antud ütluste (kd II, tl 81 – 83 pöördel; 27.10.

1. a kohtuistungi protokoll) kohaselt ta ei mäleta, et oleks kannatanuga sõlminud mingi kokkuleppe metsa raieõiguse kohta ega maksnud kannatanule raha ja saanud viimaselt mingeid dokumente. Ta on olnud vaid vahendajaks OÜ XXX esindajana kannatanu ja E. K kuulava firma vahel ning tema kohustuseks oli otsida viimasele müüja, kes sooviks metsa raieõigust võõrandada. Ta on käinud kannatanu maja juures 2 korda. Esimesel korral koos M. L ja teisel korral, kui müüja ja ostja sõlmisid omavahel metsa raieõiguse võõrandamise lepingu ning siis andis ostja müüjale üle 30000 krooni. Kannatanule ta ei öelnud oma nime ega seda, et ta on tehingu vahendajaks, sest see pidi olema niigi selge. Samuti ei ole ta kannatanut juhendanud metsateatise täitmisel ega käinud kannatanu metsas ja koondatud palkide juures. Kohtus uuritud tõendid ja maakohtu põhjendused Peale T. K kohtus antud ütluste on kohus uurinud veel järgmisi süüdistusega seonduvaid tõendeid: - kannatanu AS kohtus antud ütlusi (kd II, tl 21 pöördel – 27 pöördel, 82 pöördel – 83 pöördel; 27.10.
2. a kohtuistungi protokoll), et tema isale, kes suri
3. a novembris, kuulus kinnistu S X ning tema on isa vara pärijaks. Peale isa surma, s.o
4. novembris, tegi ML kaasa tulnud võõras mees, kes nimetas ennast J ja kelleks hiljem osutus TK, talle ettepaneku antud kinnistult kasvava metsa ostmiseks. Raske majandusliku olukorra tõttu, seoses isa matustega, nõustus ta lõpuks müüma T. K kasvava metsa raieõigust kahe rekkakoorma ulatuses 30000 krooni eest. Süüdistav andis talle ettemaksuna 1000 krooni ning lubas tasuda ülejäänud summa raie alustamisel, kui metsa tuleb langetama metsalõikamismasin Harvester. Süüdistatavale andis ta kinnistu metsamajandamiskava ja oma passi. 3

(15)1-06-6052 Ühel

1. detsembri õhtupoolikul saabus metsa, mis asus tema majast 200 m kaugusel, metsalõikamismasin Harvester. Viimase juhile näitas ta ette oma metsa piirid ning siis algas metsalõikus. Samal päeval tõi süüdistatav talle lepingu, millele andis oma allkirja ilma selle sisu läbi lugemata, ning täitis ka metsateatise T. K juhiste järgi, kuna usaldas süüdistatavat ja lootis, et viimane täidab ausalt nendevahelise kokkuleppe. Kõik dokumendid sai ta mõni aeg hiljem T. K tagasi. Järgmise päeva hommikul ta avastas, et mets ligi 170 tm ulatuses, milles kasvasid põhiliselt männipuud, oli maha lõigatud. T. K lubas talle ära maksta kogu mahalõigatud metsamaterjali eest. Palgid koondati tema majapidamise juurde viiva tee äärde. Paar nädalat hiljem tuli auto puitu ära viima. Kuna süüdistatav ei olnud talle isegi esialgselt kokkulepitud summat ära tasunud, siis ei lubanud ta puitu ära viia. Seejärel autojuht helistas mobiiltelefoniga kellelegi ning siis tuli kohale T. K, kes lubas talle raha – kokku 90000 krooni - maksta peale koondatud puidu realiseerimist. Kuna T. K maksis talle kohapeal veel 5000 krooni, siis lubas ta esimese koorma ära viia. Paar päeva hiljem tuli puitu ära viima uus auto, kuid see jäi kinni ning lahkus tühjalt peale väljatõmbamist. Ühel päeval, kui teda kodus ei olnud, viidi kogu koondatud metsamaterjal minema. Seejärel pöördus ta politseisse, kus selgus, et süüdistatava tegelik nimi on TK; - tunnistaja ML kohtus antud ütlusi (kd II; tl 27 pöördel – 28, 78 pöördel - 79), et
2. a novembris viis ta kokku kannatanu ja T. K, kuna viimane tahtis metsa osta. T. K andis kannatanule 1000 krooni ja ka banaane ning viimased leppisid omavahel kokku metsamaterjali võõrandamise osas. Mõni aeg hiljem pidi ta T. K palvel, kes helistas talle, metsalõikamismasina Harvester juhatama kannatanu metsa. Metsaraiet korraldas T. K. Ka on ta ühel korral kannatanu helistamise peale tulnud koondatud metsamaterjali juurde, kus viibis ka T. K. Sel korral andis T. K kannatanule 5000 krooni raha ning seejärel viis järelhaagisega auto ära koorma palke. Hiljem teatas kannatanu, et talle ei ole raha müüdud metsa eest ikkagi ära tasutud. T. K kasutas sel ajal musta värvi džiipi; - tunnistaja RK kohtus antud ütlusi (kd II; tl 28 pöördel - 29), et
3. a detsembris töötas ta OÜ-s XXX ning oma ülemuse – JJ korraldusel asus ta öösel metsalõikamismasinaga Harvester kannatanu metsas raiet tegema. Piirid näitas talle ette paarimees – AS, kes oli samas kohas eelmises vahetuses metsalõikamismasinaga Harvester metsa lõiganud. Lageraide langil lõpetas ta hommikuks. Mahalõigatud puidukogus oli umbes 150 tm; - tunnistaja UP kohtus antud ütlusi (kd II; tl 29), et 2-3 aastat tagasi ühel õhtupoolikul enne jõule tulid tema poole kaks võõrast meest džiibiga ning kutsusid teda traktoriga appi autot välja tõmbama. Kohale sõites nägi, et auto oli kinni jäänud kannatanu maja juurde viiva tee ääres, kuhu oli ladustatud metsamaterjal. Autojuht pidi koorma maha laadima ning seejärel õnnestus tal traktoriga auto välja tõmmata. Peale seda lahkus auto tühjalt; 4

(15)1-06-6052 - tunnistaja AS kohtus antud ütlusi (kd II; tl 29), et

1. a detsembris, olles OÜ-u XXX metsalõikamismasina Harvester juht, alustas ta metsaraiet kannatanu raielangil oma ülemuse JJ korraldusel. Metsapiirid näitas talle ette kannatanu. Peale 8 tunnist tööd vahetas RK ta välja; - tunnistaja EK kohtus antud ütlusi (kd II; tl 49 pöördel - 52), et
2. a oli ta OÜ-u XXX ainuosanik ja juhatuse liige. Ühel päeval tegi süüdistatav, kes nimetas ennast siis J ja keda ta oli ka varem näinud, ettepaneku allkirjastada leping OÜ XXX nimel. Kuna süüdistav kinnitas, et antud lepinguga mingeid kohustusi ei kaasne ning annab ka raha, siis allkirjastas ta lepingu ja pani sellele ka OÜ XXX templi. Lepingulisi suheteid ei ole tal olnud OÜ-ga XXX, samuti ei ole OÜ XXX viimasele kunagi maksnud vahendustasu; - tunnistaja AV kohtus antud ütlusi (kd II; tl 64 pöördel - 65), et
3. a detsembris lõikas A. S kinnistul metsa Harvester. Lõigatud metsamaterjal koondati A. S elamu juurde viiva tee äärde. Antud kohas käis UP hiljem palgiveoautot välja tõmbamas. Kannatanu metsa lõikamine ajal nägi ta seismas tumedat maastikuautot, numbrimärgiga 99, milles lisaks juhile oli ka ML. Samasugust autot nägi ta hiljem seismas koondatud metsamaterjali juures, kus oli 3-4 meest, kellest üks oli M. L; - tunnistaja JJ kohtus antud ütlusi (kd II; tl 79 pöördel - 81), et ka sel ajal, kui toimus kannatanu kinnistul metsaraie, oli ta osaühingu XXX juhataja. Ta mäletab, et enne raie alustamist käis kannatanu pool ning veendus raiepiletit vaadates metsa lõikamise seaduslikkuses. Hiljem saatis ta oma töötajad – A. S ja R. K - kannatanu metsa lõikama metsalõikamismasinaga Harvester, juhatades viimased telefoni teel vaid kannatanu majani. Kes tellis raide ja kes selle eest maksis ning kuidas talle selle töö eest maksti, seda ta ei mäleta. Teostatud raide maht oli minimaalselt 150 tm; - sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemiga (kd I; tl 5, 7), et 09.02.
4. a tuvastas politsei kinnistu S X, mis asus XXX vallas XXX külas, vaatlust tehes, et põllu ja metsa vahelisel kraavil olid kahes kohas sügavad metsamasina süvendjäljed, metsasihist vasakule jääv lank oli raiutud lagedaks, kännud olid värsked ja ettelõiketa, kasvama olid jäetud üksikud männid ja peened kased, langil olid metsamasina süvendjäljed; - kinnistamisotsuse koopiat (kd I; tl 8), et 29.09.
5. a kanti kinnistusraamatusse S X, kinnistusregistriosa nr 1088 (katastriüksus 47301:001:0510) kaasomanikena AS (sündinud 17.10.1942) ja ÜS ning EL; - võetuse protokolli (kd I; tl 21), et 04.02.
6. a andis AS politseile kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, metsateatise ja volikirja; - kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingut (kd I; tl 22), mille kohaselt AS (AS) müüs XXX OÜ-le (kelle esindajana on märgitud EK) XXX vallas XXX külas asuval kinnistul S X (nr 1088) kasvava metsa raieõiguse (LR) ja selle eest tasub ostja müüjale 30000 krooni; 5

(15)1-06-6052 - metsateatist (kd I; tl 23), milles on märgitud AS AS volitatud esindajaks, kinnistu S X (nr 1088) katastriüksusel 47301:001:0510 kavandatavaks lageraide mahuks 3 hektaril kokku 991 tm ning metsateatise täitmise kuupäevaks 02.09.

1. a; - fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli (kd I; tl 40-42), mille kohaselt esitati AS 10.02.
2. a äratundmiseks nelja isiku fotod, millest viimane tundis ära T. K, kellega sõlmis kahe koorma palkide müügilepingu ja kes nimetas ennast Janekiks; - vastust autoregistri andmebaasist (kd I; tl 78), mille kohaselt oli T. K märgitud musta värvi sõiduki - XXX 90, registreerimismärgiga XX XXX, - kasutajaks; - puidu kokkuostuhinna õiendit (kd I; tl 187), mille kohaselt oli
3. a detsembris AS-s XXX männipalgi hind 380 – 650 kr/tm; - surmaakti (kd I; tl 188), mille kohaselt suri AS (isikukood 34210176515) 19.11.
4. a; - seadusjärgse pärimisõiguse tunnistust (kd I; tl 209), millest nähtuvalt on AS vara pärijaks tunnistatud viimase tütar – kannatanu AS 04.05.
5. a; - õiendid (II kd; tl 71, 72), et järelhaagisega metsaveoauto koorem mahutab keskmiselt ligi 30 tm puitu. Kohtuistungil uuritud tõendite alusel saab kohus lugeda tõendatuks alljärgnevad asjaolud ja tõendid.
6. Kannatanu isa – AS, kes oli üks kinnistu S X (kinnistusregistriosa nr 1088) kaasomanikest, suri 19.11.
7. a. Nimetatud asjaolud on tõendatud kannatanu A. S ütlustega ning kinnistamisotsuse ja AS surmaaktiga.
8. AS pärandavara hakkas faktiliselt valdama, kasutama ja käsutama tema tütar – AS. Antud asjaolu on tõendatud nii kannatanu A. S ütlustega kui ka pärani vastuvõtmise avalduse (kd I; tl 209) ja seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusega.
10. a novembris sõlmisid kannatanu ja süüdistatav, kes nimetas ennast J, suulise kokkuleppe selles, et kannatanu müüb süüdistatavale kinnistult S X kasvava metsa raieõiguse kahe auto(rekka)koorma ulatuses ning süüdistatav maksab selle eest kannatanule 30000 krooni hiljemalt raie alustamisel. 3.1
11. a novembris sõitsid kannatanu poole M. L ja T. K, kuna viimane soovis osta metsa. 6

(15)1-06-6052 Nimetatud asjaolu on tõendatud eelkõige kannatanu ja M. L ütlustega. Lisaks viimaste ütlustele on ka süüdistatav ise kohtus kinnitanud M. L kannatanu pool käimist. Seega ei ole kahtlusi selles, et T. K sõitis koos M. L 2003. a novembris kannatanu poole. Samas on aga süüdistatav eitanud endal taolise ostusoovi olemasolu ning väitnud, et tema eesmärgiks oli vaid XXX OÜ-le kasvava metsa raieõiguse müüja leidmine, s.t tema tegutses ainult müüja ja ostja vahendajana, mitte aga kasvava metsa raieõiguse ostjana. Kohus leiab, et neid süüdistatava ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks, kuna need on vastuolus kannatanu ning tunnistajate M. L ja E. K kohtus antud ütlustega. Nii on kannatanu kinnitanud, et süüdistatav, kes nimetas ennast J, tegi talle ettepaneku kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks. Samuti on tunnistaja M. L kinnitanud, et süüdistatav soovis osta kannatanult metsa. Tunnistaja E. K ütluste kohaselt ei ole XXX OÜ-l olnud OÜ-ga XXX lepingulisi suhteid ja viimasele pole kunagi maksnud vahendustasu, ka talle tutvustas süüdistatav ennast J. Peale selle on süüdistatav kohtus tunnistanud, et kannatanut ta oma tegelikust rollist – vahendajana tegutsemisest – ei teavitamist. Kuna kannatanu ning tunnistajate M. L ja E. K ütlused on vastuoludeta ja kooskõlas teiste tõenditega, sealhulgas süüdistatava enda käitumisega, siis loeb kohus usaldusväärseks, et viimane tegi kannatanule kasvava metsa raieõiguse võõrandamise ettepaneku ja soovis seda ise osta ega tegutsenud E. K saadud käsundi alusel. Juhul, kui viimane asjaolu oleks reaalselt esinenud, siis oleks süüdistatav nii M. L, kui süüdistatav soovis ka temalt enne kannatanu poole minekut metsa osta, ja ka kannatanut sellest teavitanud tehingu heauskse sõlmijana. Järelikult ei tegutsenud süüdistatav kannatanuga kokkulepet sõlmides kolmanda isiku esindajana ega käsundisaajana. Viimast asjaolu kinnitab ka süüdistatava faktiline käitumine kannatanu suhtes, sealhulgas enda tutvustamine kannatanule vale nime all, s.o J, mainimata kordagi, et tegutseb kolmanda isiku huvides ning ei ole tegelikult sõlmitavas kokkuleppes kohustatud isikuks. Süüdistatava väidet, et ta ei öelnud kannatanule mingit nime, ei saa kohus lugeda usaldusväärseks, sest vastasel korral ei oleks kannatanul tekkinud üldse alust kokkuleppetingimuste arutamiseks, kuna puudunuks teine lepingupool. Kannatanu ütlustes, et süüdistatav nimetas ennast J, ei ole kohtul põhjust kahelda veel seetõttu, et ka tunnistaja E. K on süüdistatav tutvustanud ennast J. Antud nime väljamõtlemiseks puudus kannatanul vajadus. 3.2 Kannatanu ja süüdistatav sõlmisid suulise kokkuleppe kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks kinnistult S X kahe rekkakoorma ulatuses, mille eest pidi süüdistatav maksma kannatanule kokku 30000 krooni hiljemalt raie alustamisel. Kannatanu ütlustes, et süüdistatav lubas talle kahe rekkakoorma kasvava metsa raieõiguse müümise eest tasuda 30000 krooni hiljemalt raie alustamisel ning andis viimasele üle metsamajandamiskava ja oma passi, kohtul põhjust kahelda ei ole. Kannatanu ütlusi teab osaliselt kinnitada tunnistaja M. L. Viimase poolt kohtus antud ütluste kohaselt andis süüdistatav kannatanule lisaks banaanidele veel üle 1000 krooni. Süüdistatav on kohtus kinnitanud osaliselt kannatanu ja tunnistaja M. L ütlusi, väites, et andis kannatanule ainult banaane. Süüdistatava väiteid, et ta ei ole kanntanule andnud 1000 krooni ega saanud viimaselt ühtegi dokumenti ning ostja andis kannatanule üle 30000 7

(15)1-06-6052 krooni juba kasvava metsa raieõiguse võõrandamise kirjaliku lepingu sõlmimisel ei saa kohus lugeda usaldusväärseks. Süüdistatava väiteid, et E. K oleks kannatanult saanud kasvava metsa raieõiguse müügi eest 30000 krooni, ei ole keegi kinnitanud. Kohus on juba eespool leidnud, et E. K kohtus antud ütlusi saab lugeda usaldusväärseteks. Samuti ei ole kannatanu peale süüdistatava kellegi teisega kokkuleppeid metsa raieõiguse võõrandamise osas sõlminud. Arvestades asjaolu, et kannatanu ja tunnistaja M. L ütlused süüdistatava poolt 1000 krooni üleandmise kohta on vastavuses ka teiste tõenditega, siis leiab kohus, et nii kannatanu kui ka tunnistaja M. L ütlused on usaldusväärsed. Asjaolu, et tunnistaja M. L teab kinnitada kannatanu ütlusi vaid osaliselt, ei muuda see viimase ütlusi mitteusaldusväärseks, sest tunnistaja ei olnud süüdistatava ja kannatanu kokkuleppe sõlmimisel asjaosaliseks ega pidanud seetõttu kõike täpselt pealt jälgima ja kuulma. Kohtu meelest on usutavad ka kannatanu ütlused selles, et ta ei teadnud metsa majandamisest ega raiega seotud vajalikest toimingust midagi, kuna ta ei olnud varem sellega tegelenud. Samuti on kannatanu ütlused kooskõlas kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu p-s 8 (kd I; tl 22) märgitud hinnaga – 30000 krooni. Nimetatud lepingupunkti ei ole võimalik tõlgendada nii, et kannatanule oleks ostusumma tasutud, vaid selliselt, et pooltel ei ole pretensioone ostusumma suuruse osas. Peale selle on kannatanu ütlused ka loogilised, sest kasvava metsa raieõiguse ostuhind ja selle realiseerimine puudutas eelkõige süüdistatavat kui ostjat, mistõttu viimasel oli vaja teada raielangi asukohta, sellel lubatud raie liiki ja mahtu. Seega oli süüdistataval vaja teavet nii kinnistu S X metsamajandamiskavas sisalduvate andmete kui ka kannatanu kui müüja isikuandmete kohta selleks, et oleks võimalik ette valmistada kirjalik kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping ning planeerida võimalikud metsaraie kohad ja mahud. 4. 2003. a detsembris organiseeris süüdistatav kinnistul S X metsaraide ja lõigatud männipalkide koondamise vähemalt 150 tm ulatuses, jättis raie alustamise ajaks kannatanule maksmata kokkulepitud summa – 29000 krooni ning peale metsaraiet lubas kannatanule tasuda kogu mahalõigatud puidu eest pärast selle müümist. Tunnistajate R. K ja A. S ütlustega on tuvastatud, et nemad, olles OÜ XXX töötajad, lõikasid 2003. a detsembris kannatanu kinnistul kasvavat metsa metsalõikamismasinaga Harvester ning antud tööülesande said nad oma juhatajalt J. J. Tunnistaja J. J ei mäleta, kes tellis OÜ-lt XXX raide ning kes maksis ja kuidas maksti selle teenuse eest. Samas kinnitas J. J kohtus, et ta käis enne raie tegemist kannatanu pool, kus veendus raiepileti põhjal metsa lõikamise seaduslikkuses, ning saatis R. K ja A. S kannatanu maja juurde metsalõikamismasinaga Harvester. Kohus leiab, et tunnistaja J. J ütlusi selles, et tal oli võimalik veenduda tellitud raide seaduslikkuses raiepileti alusel, ei saa lugeda usaldusväärseks, kuna 2003. a detsembris kehtinud Metsaseaduse kohaselt ei olnud raie teostamiseks üldse vaja raieluba, küll aga nõuti metsateatise esitamist kohalikule keskkonnateenistusele. Tunnistaja M. L on kohtus kinnitanud, et ta juhatas metsalõikamismasina Harvester kannatanu metsa süüdistatava palvel. 8

(15)1-06-6052 Kannatanu ütluste kohaselt näitas ta metsalõikamismasina juhile ette oma kinnistu piirid ja sihi ja seejärel algas metsa lõikamine, kuigi süüdistataval oli kokkulepitud summa – 29000 krooni – talle veel maksmata; samal päeval tõi süüdistatav talle lepingu, millele andis oma allkirja ilma selle sisu läbi lugemata, ning täitis ka metsateatise süüdistatava etteütlemise järgi; järgmise päeva hommikul ta avastas, et öö jooksul oli maha lõigatud mets terve langi ulatuses, ning kohale saabunud süüdistatav lubas talle maksta kogu mahalõigatud metsamaterjali eest pärast palkide realiseerimist. Tunnistaja A. V ütluste kohaselt lõikas A. S kinnistul metsa Harvester, lõigatud metsamaterjal koondati A. S elamu juurde viiva tee äärde ning metsa lõikamise ja materjali koondamise koha lähedal nägi seismas tumedat maastikuautot numbrimärgiga

1. Kohus leiab, et eelmärgitud kannatanu ja tunnistajate ütlused on usaldusväärsed ja nende õigsuses ei ole kahelda, kuna need on omavahelises vastavuses ja kooskõlas ka teiste tõenditega. Nii nähtub autoregistri andmetest (kd I; tl 78), et süüdistatava kasutuses oli musta värvi sõiduk - XXX 90, registreerimismärgiga XX XXX. Ka on süüdistatav ise kinnitanud antud sõiduki kasutamist. Peale selle on kannatanu politseile üle andnud muu hulgas metsateatise, mille kohaselt on AS AS volitatud esindajana, märkinud 02.09.
2. a kinnistu S X (katastriüksusel 47301:001:0510) kavandatavaks lageraide mahuks 3 hektaril kokku 991 tm. Arvestades asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav kohtusid esimest korda peale AS, kes suri 19.11.
3. a (kd I; tl 188), matuseid ja viimase eluajal, s.o
4. a septembris, oktoobris ja novembris, antud kinnistul raiet ei tehtud ega kavandatud ning raide teostamise ajal oli süüdistatava valduses olev sõiduauto raiekoha lähedal, siis loeb kohus usutavaks kannatanu ütlused ka selles, et kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingule kirjutas ta alla alles metsalõikamise ajal ning siis täitis ka metsateatise süüdistatava etteütlemise järgi. Peale selle on kannatanu ütlused vastavuses tegelikkusega, sest metsateatise koostamiseks 02.09.
5. a puudus kannatanul vastavad vajadus ja teadmised ning kasvava metsa võõrandamise lepingu allkirjastamise ajal oli AS juba surnud ega saanud olla lepingu kohaselt enam metsa raieõiguse müüjaks. Kuna kannatanu ja süüdistatav sõlmisid
6. a novembris kokkuleppe kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks, siis sai ainult viimane olla huvitatud metsa lõikamisest, palkide koondamisest tee äärde ning seejärel nende äraviimisest. Kuigi tunnistaja J. J ütluste kohaselt ei ole süüdistatav talle tellitud töö eest maksnud, ei välista see viimase poolt metsalõikuse ja palkide koondamise organiseerimist. Samuti on tunnistaja E. K kohtus kinnitanud, et süüdistatav, kes nimetas ennast J ja keda ta oli ka varem näinud, tegi talle ettepaneku allkirjastada kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping OÜ XXX nimel; peale seda, kui süüdistav kinnitas, et antud lepinguga tal mingeid kohustusi ei kaasne ning annab selle eest ka raha, siis allkirjastas ta lepingu ja pani sellele ka OÜ XXX templi. Kuna E. K kohtus antud ütlused on kooskõlas teiste eelmärgitud tõenditega, siis loeb kohus tõendeid kogumis hinnates need ütlused usaldusväärseks vaatamata sellele, et teda on varema kriminaalkorras karistatud ka kelmuse eest (kd I, tl 72-74), talle kuuluv äriühing OÜ XXX tegeles sellel ajal puidu ostu-müügiga ning on kohtueelsel uurimisel valetanud, et müüs kannatanu metsast raiutud puidu edasi puidu kokkuostjatele. Tunnistaja R. K ütluste kohaselt lõpetas ta kannatanu kinnistu langil raide hommikuks, kusjuures lõigatud puidukogus oli umbes 150 tm. Minimaalselt sama suure puidukoguse 9

(15)1-06-6052 lõikamist on kinnitanud ka tunnistaja J. J. Sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd I, tl 5) kinnitab, et kinnistu S X langil, mis asus sihist vasakul, oli tehtud lageraie ja puidu väljavedu masinatega, kasvama olid jäetud üksikud männid ja peened kased. Kuna sündmuskoha vaatlusel ei ole kindlaks tehtud tegelikku puidukogust lõigatud kändude järgi, metsalõikamismasin Harvester on hävinenud ning tunnistajad R. K ja J. J on puidukoguse mahu nimetanud eelmärgitud masinal olnud elektroonilise näidu järgi, kannatanu ütluste kohaselt oli aga langilt, millel kasvasid põhiliselt männipuud, mahalõigatud puidukogus 170 tm, siis leiab kohus, et lõigatud palkide koguse osas tekkinud kõrvaldamata kahtlused tuleb lugeda süüdistatava kasuks, seetõttu tuleb aluseks võtta tunnistajate R. K ja J. J ütlused ning lugeda tõendatuks, et

1. a detsembris lõigati kinnistult S X vähemalt 150 tm männipalki. Kannatanu ütlused lõigatud puidukoguse kohta - 170 tm - võivad olla oletuslikud, mistõttu kohus ei saa neid võtta aluseks ega lugeda väidetud kogust usaldusväärseks. Kaitsja taotlusel kohtus avaldatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidest (kd I; tl 81, 83, 85) nähtub, et 14.11.
2. a on E. K OÜ XXX nimel ostnud AL männipalki 170 tm, kuusepalki 80 tm, kasepalki 50 tm ja haavapalki 35 tm ning 23.12.
3. a müünud samalt allikalt pärineva puidu edasi XXX AS-ile. Kuna osutatud tõendite kohaselt on OÜ XXX ostnud palki juba 14.11.
4. a, siis leiab kohus, et metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktides (kd I; tl 83, 85) XXX AS-ile müüdud puitu ei ole võimalik seostada kannatanu metsast pärineva puiduga. Neil asjaoludel ei saa kohus lugeda neid metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte asja lahendamise seisukohast asjakohasteks.
5. Süüdistatav organiseeris koondatud palkide äraveo ja lubas kannatanule maksta lõigatud metsa eest kokku 90000 krooni pärast palkide realiseerimist, makstes kannatanule esimese koorma äraviimisel 5000 krooni. Kannatanu ütluste kohaselt tuli ühel päeval metsaveoauto lõigatud palkidele, mis olid koondatud tema majapidamise juurde viiva tee äärde, järgi. Kuna süüdistatav ei olnud talle isegi esialgselt kokkulepitud summat ära tasunud, siis ei lubanud ta autojuhil palkidega ära sõita. Peale autojuhi helistamist saabus kohale süüdistatav, kes lubas talle raha – kokku 90000 krooni - maksta peale palkide müümist ning andis talle ka 5000 krooni. Paar päeva hiljem tuli puitu ära viima uus auto, kuid see jäi kinni ning lahkus tühjalt peale väljatõmbamist. Järgmisel korral, kui teda kodus ei olnud, viidi ära ülejäänud palgid. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on õiged ja usaldusväärsed, kuna need on vastavuses ka teiste tõenditega. Kahelda ei saa ka selles, et süüdistatav lubas kannatanule maksta lõigatud metsamaterjali eest kokku 90000 krooni. Vastavalt AS-i XXX puidu kokkuostuhinna õiendile (kd I; tl 187) oli
6. a detsembris männipalgi hind 380 – 650 kr/tm. Seega on süüdistatava poolt kannatanule pakutud summa ligilähedane kannatanu poolt märgitud 170 tm männipalgi keskmise turuväärtusega. Samuti on tunnistaja A. V kohtus kinnitanud, et koondatud metsamaterjali lähedal nägi seismas tumedat maastikuautot, numbrimärgiga 99, mille juures oli 3-4 meest, kellest üks oli M. L, ning hiljem käis antud kohas UP palgiveoautot välja tõmbamas. Tunnistaja U. P on kohtus kinnitanud, et enne jõule ühel õhtupoolikul tulid tema poole kaks võõrast meest džiibiga ning soovisid abi auto väljatõmbamisel, mis oli koormaga kinni 10

(15)1-06-6052 jäänud kannatanu maja juurde viiva tee äärde, kus oli ladustatud metsamaterjal, pärast koorma mahalaadimist ja väljatõmbamist sõitis auto tühjalt minema. Tunnistaja M. L ütluste kohaselt andis süüdistatav kannatanule koondatud palkide juures 5000 krooni raha ning peale seda sõitis järelhaagisega auto koormaga minema. Kuna sel perioodil oli süüdistatava kasutuses musta värvi XXX 90, registreerimismärgiga XX XXX (kd I; tl 78), ning antud tunnistajate ja kannatanu ütlustes puuduvad vastuolud, siis leiab kohus, et need ütlused on usaldusväärsed ning lükkavad täielikult ümber süüdistatava väite, et ta ei ole kannatanule raha maksnud kinnistult S X lõigatud metsamaterjali eest. Ühtlasi kinnitavad antud tõendid ka seda, et süüdistatav organiseeris koondatud metsamaterjali äraviimise, kuna vastasel korral ei oleks ta teadnud peale autojuhi helistamist tulla palkide juurde kannatanut mõjutama ja ümber veenma ning ainult tema oli huvitatud lõigatud metsamaterjali realiseerimisest. Vahendaja või selle esindaja tegutsemise korral oleks süüdistatava tegevus piirdunud vaid ostjale müüja leidmisega. Usaldusväärseks tunnistatud tõendite ja asjaolude alusel saab kohus teha alljärgnevad järeldused.

1. Süüdistatav lõi kannatanule ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ja viis sellega kannatanu eksimusse. Kohtudes kannatanuga
2. a novembris tutvustas süüdistatav ennast vale nime all – Janekina ning lubas kannatanule, vastavalt nendevahelisele suulisele kokkuleppele, kahe rekkakoorma kasvava metsa raieõiguse ostmise eest tasuda kokku 30000 krooni, makstes samas kannatanule avansina 1000 krooni ja lubades ülejäänud summa tasuda hiljemalt metsaraie alustamise ajaks. Kohus leiab, et antud käitumisega soovis süüdistatav teadlikult varjata kannatanu ees oma tegelikke isikuandmeid ja luua viimase silmis endast kujutluse kui ausast lepingupartnerist, ning jätta võõrandatava kasvava metsa raieõiguse kogus nimelt ebatäpseks. Saades süüdistatavalt suulise kokkuleppe täitmise katteks ette 1000 krooni, tekkis kannatanul sellega kindel veendumus ja usk, et sõlmitud lepingu nõuetekohasest täitmisest peab süüdistatav kinni ka tulevikus, mistõttu kannatanu nõustus kasvava metsa võõrandamisega süüdistatavale 2 rekkakoorma ulatuses 30000 krooni eest. Antud kokkuleppe sõlmimisega oli loodud kannatanule varalise kahju tekkimise oht, kuna süüdistatav ei soovinud algusest peale kokkulepet täita. Taolise varakäsutuse tegemine kannatanu poolt ei oma aga juriidiliselt veel määravat tähtsust, sest süüdistatava pettuslik tegevus sellega ei lõppenud, vaid jätkus. Vaatamata sellele peab kohus vajalikuks märkida, et esialgsest kokkuleppest ega kannatanu ütlustest ei tulene usaldusväärselt, et süüdistatavale võõrandatud kasvava metsa raiekogus oleks olnud 30 tm, mistõttu kuulub see süüdistusest väljajätmisele. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt võis süüdistatav kinnistult S X raiuda ja võõrandada metsa, kus kasvasid põhiliselt männipuud, vaid 2 rekkakoorma ulatuses, väärtusega kokku 30000 krooni. Arvestades
3. a kehtinud keskmist männipuidu kokkuostuhinda – 515 kr /tm ((kd I, tl 187, (650+380) : 2 = 515)) ja õiendites (kd II, tl 71, 72) toodud järelhaagisega autokoorma keskmist puidukoguse mahtu – ligi 30 tm, siis võisid süüdistatav ja kannatanu mõista 11

(15)1-06-6052 kokkulepitud puidukoguse - kaks rekkakoormat väärtusega 30000 krooni - all tegelikult ligi 60 (30000 : 515) tm suurust puidukogust. Metsaraide alustamisel

1. a detsembris andis süüdistatav kannatanule allakirjutamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, teavitamata viimast, et selle sisu on erinev võrreldes esialgse kokkuleppega, kuna selles oli märgitud teiseks lepingupooleks – ostjaks hoopis OÜ XXX ja ostja esindajaks EK ning lepinguesemeks kogu mets kinnistul S X, ning laskis kannatanul täita metsateatise vastavalt oma etteütlemise järgi. Antud käitumisega soovis süüdistatav suurendada kannatanus kindlustunnet tehingu seaduslikkuses ja valmistada viimane ette suurema metsaraiega nõustumises kui esialgselt oli kokku lepitud. Kuna kannatanu uskus, et süüdistatav lõikab metsa ainult 2 rekkakoorma ulatuses ja tasub talle ära lubatud summa 29000 krooni nii, nagu nad olid kokku leppinud, ning süüdistatav käitus endiselt ostjana, seetõttu ei saanud kannatanul, kes oli metsa raieõiguse võõrandamise valdkonnas võrreldes süüdistatavaga täiesti võhik, tekkida kirjaliku lepingu allkirjastamisel ja metsateatise täitmisel mingeid kahtlusi. Metsaraide lõpetamise päeval, s.o
2. detsembris, nõustus süüdistatav maksma hüvitust ka esialgsest kokkuleppest suuremas ulatuses teostatud metsa lõikamise eest, viitamata sealjuures kordagi kirjalikule kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sisule ning lubas kannatanule hüvitada kogu metsamaterjali väärtuse pärast palkide realiseerimist. Kohus leiab, et taolise käitumisega soovis süüdistatav kannatanule näidata, et on kindel ja aus lepingupool, kes hüvitab täielikult kogu lõigatud metsa väärtuse, kui kannatanu lubab tal palgid pärast nende koondamist ära müüa. Süüdistatava tegelikuks eesmärgiks oli kannatanu metsa võõrandamine hea usu põhimõtte vastaselt, s.t kannatanult vara välja pettes ning viimasele kahju põhjustamisega endale olulise kasu saamine. Seega viis süüdistatav kannatanu tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisega eksimusse. Juhul, kui süüdistatav ei oleks kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõiget ettekujutust loonud, siis ei oleks ta saanud kannatanut ka eksimusse viia.
3. Eksimuses viibides tegi kannatanu varakäsutuse, millega tekkis viimasel varaline kahju ja süüdistataval kasu. Olukorras, kus süüdistataval oli lubatud raiuda ja võõrandada kinnistult S X metsa kahe rekkakoorma ulatuses, kuid viimane jättis kannatanule selle eest raie alguseks tasumata 29000 krooni ning sellele vaatamata tegi süüdistatav raiet OÜ XXX töötajate kaudu lubatust oluliselt suuremas ulatuses ja peale puude lõikamist nõustus kannatanule tasuma kogu lõigatud metsa eest pärast palkide müümist, tegi kannatanu varakäsutuse kogu lõigatud metsamaterjali – 150 tm ulatuses ning lubas süüdistataval palgid langilt välja koondada nende müümiseks. Kohus leiab, et taolise varakäsutuse tegi kannatanu eksimuses viibides, kuna uskus, et süüdistatav maksab talle lubatud raha lõigatud metsa eest peale palkide müüki. Juhul, kui süüdistatav oleks kannatanule teatanud, et tema ei olegi õige ostja, soovib vaid lõigatud metsa realiseerida ning ostusumma maksab hoopis kolmas isik, siis ei oleks kannatanu oma vara suhtes ka mingit käsutust teinud ja talle ei oleks kahju tekkinud. 12

(15)1-06-6052 Kohtu meelest tekkis kannatanul varaline kahju just pärast eelmärgitud varakäsutust, kuna süüdistataval oli peale seda võimalik reaalselt kannatanu vara (150 tm metsamaterjali) vallata, kasutada ja käsutada, kuigi oli selle eest maksnud vaid 1000 krooni. Arvestades seda, et lõigatud metsas kasvasid põhilised männid, siis võtab kohus kannatanule varalise kahju arvutamisel aluseks

1. a kehtinud keskmise männipuidu kokkuostuhinna – 515 kr /tm. Seega tekkis
2. a detsembris antud varakäsutuse tagajärjel kannatanul 76250 (515 x 150 – 1000 = 76250) krooni suurune varaline kahju ning süüdistataval sama suur varaline kasu. Seetõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista kelmuses osaliselt, s.o kasu saamises 3750 (80000 – 76250) krooni ulatuses 20 (170 – 150) tm metsamaterjali eest. Kuna tegelikke asjaolusid arvestades pole süüdistatavale subsumeeritud süüdistuses määravat tähtsust palkide hilisemal turustamisel, sest süüdistatava poolt oli kelmus lõpule viidud kannatanupoolse varakäsutusega, mille tagajärjel tekkis kannatanul varaline kahju ja süüdistataval kasu, siis jätab kohus esitatud süüdistusest välja metsamaterjali turustamise kui mittevajaliku, kuigi tuvastatud on süüdistatava poolt koondatud palkide äraveo (sealhulgas koondamise) organiseerimine. Ka on üldteada asjaolu, et palkide turustamise eeltingimuseks on nende äraviimine koondamiskohast. Peale selle ei ole kohus tuvastanud, et keegi tunnistajatest oleks olnud teadlik süüdistatava kuritegelikust plaanist ja süüteo täideviimisele tahtlikult kaasa aidanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatav pani kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise, kannatanu eksimusse viimise ning kannatanule varalise kahju tekitamise toime kavatsetusega. Süüdistatava eesmärgiks oli kannatanu eksimusse viimine kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimist puudutavatest tegelikest asjaoludest, mis võimaldasid tal kannatanu olulise sekkumiseta teostada metsaraiet ja saada kasu võõra puidu arvelt, jättes saadud vara eest kannatanule olulises ulatuses raha maksmata. Nimetatud eesmärgi olemasolu juba
3. a novembris kinnitab eelkõige süüdistatava sihikindel ning hästi läbimõeldud ja organiseeritud tegutsemine kannatanu ja viimase vara suhtes. Süüdistatav oli teadlik süüteokoosseisule vastavate ajaolude teostamisest ning pidas kelmuse toimepanemist võimalikuks. Seega loeb kohus tuvastatuks, et T. K sai
4. detsembris XXX maakonnas XXX vallas XXXkülas AS varalist kasu 76250 krooni ulatuses seoses sellega, et lõi viimasele kinnistu S X kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tagajärjel tegi AS varakäsutuse 150 tm metsamaterjalile, väärtusega 76250 krooni. Kohus leiab, et T. K poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 209 lg 1 järgi. Kuna süüdistatav on süüvõimeline, samuti puuduvad tema süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud, siis tuleb talle antud kuriteo eest mõista karistus. 13

(15)1-06-6052 KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal ei olnud T. K kehtivaid kriminaalkaristusi, kuid teda oli karistatud väärtegude toimepanemise eest (I kd; tl 161-162, 166). T. K karistust kergendavad ning karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Kuna süüdistatav ei ole vabatahtlikult kahju hüvitanud, vaid on kannatanule maksnud 6000 krooni omakasu saamise eesmärgil, siis ei loe kohus kannatanule antud summa maksmist KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et T. K pani toime varavastase kuriteo üksinda, seetõttu leiab kohus, et teda on võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliiglise karistusega - rahalise karistusega - selle keskmises miinimumpäevamääras. T. K suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendiks tunnistatud dokumendid - kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping, metsateatis ja volikiri – tuleb jätta kriminaaltoimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kannatanu AS on esitanud hagi TK vastu 80 000 krooni hüvitamiseks. Kohus leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt VÕS §-de 132; 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et kinnistult S X maharaiutud (150 tm) metsamaterjali, mis koosnes põhiliselt männipalkidest, turuväärtus oleks praegu suurem kui 2003. a detsembris, siis lähtub kohus hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaksmääramisel AS-i XXX õiendis (kd I; tl 187) toodud männipalgi keskmisest kokkuostuhinnast ehk harilikust väärtusest – 515 kr/tm. Tekitatud kahjust tuleb maha arvestada süüdistatava poolt kannatanule tasutud raha - 6000 krooni. Seega tuleb süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista 71250 (150 x 515 - 6000) krooni kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks. Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha – 5400 krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 207,20 krooni (kd II; tl 76). Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, sellepärast mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 5 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt välja eelmärgitud kriminaalmenetluse kulud täielikult. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 306; 309 lg 1; 310 lg 1 ning 311 – 313. 14

(15)1-06-6052 Lembit Käis Kohtunik 15