§-de 215 lg2 p1,3 ja 199 lg2 p4 järgi; RH süüdistus kuriteos
lg2 p3 järgi ja GR süüdistuses kuriteos
lg2 p3 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatavad DT, ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, eesti keelt valdab vabalt nii kõnes kui kirjas, tõlki ei vaja, põhiharidusega, elukoht XXX, õpib XXX Ametikoolis I kursusel, elukoht õpingute ajal XXX, varem kriminaalkorras karistamata, kahtlustatavana kinnipeetud ning tõkend vahistamine on kohaldatud 01.11.2006.a.; RH, ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keelt, keskharidusega, elukoht XXX, õpib XXX Ametikoolis II kursusel, elukoht õpingute ajal XXX Ametikooli Ühiselamu, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendiks kohaldatud elukohast lakumise keeld 2 ja GR, ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, elukoht XXX, õpib XXX Ametikoolis II kursusel, elukoht õpingute ajal XXX Ametikooli ühiselamu XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Kaitsjad DT kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav , RH kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld ja GR kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada DT kolm
lg2 p4 järgi ja mõista karistuseks vangistus
§-de 63, 64 alusel lugedes mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista DT liitkaristuseks vangistus kolm
alusel arvata DT mõistetud karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta DT mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades DT katseajal käitumiskontrollile.
lg 1 alusel kohustada DT katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et DT mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. DT anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. 3 DT suhtes kohaldatud tõkend vahistamine asendada tõkendiga elukohast lahkumise keeld. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend ära jätta. DT vabastada koheselt kohtusaalis vahi alt. Süüdi tunnistada RH kuriteos
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta RH ja GR mõistetud vangistused tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades RH ja GR katseajal käitumiskontrollile.
lg 1 alusel kohustada RH ja GR katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et RH ja GR mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui nad ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidavad nendele käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. RH ja GR anda katseajaks nendele määratavate kriminaalhooldajate järelevalve alla. RH ja GR suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tõkend ära jätta. Välja mõista DT riigituludesse menetluskulu - sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. Välja mõista krooni. RH riigituludesse menetluskulu - sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) Välja mõista krooni. GR riigituludesse menetluskulu - sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number, isik kelle eest tasutakse, nõude liik sundraha Kohtuotsus menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust või määrust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Kui menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile. Edasikaebamise kord 4 Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik DT süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 02.10.2006.a. öösel kella 00.00-01.00 paiku võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos RH ja GR XXX maakonnas XXX vallas XXX külas asuva XXX Ametikooli ühiselamu ette pargitud kod AK kuuluva, kuid tema poeg KK kasutuses oleva sõiduauto XXX reg nr XXX XXX, millega sõitsid XXX maanteele, kus ca 2,5 km-l auto seiskus tehnilise rikke tõttu, peale mida tõugati see kraavi ja lahkuti sündmuskohalt. Kuriteoga tekitati kannatanule varalist kahju 3165.-krooni suuruses summas. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, pani DT toime
lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo; isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 23.10.2006.a. kella 16.30 paiku varastas salaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX maakonnas XXX vallas XXX külas asuva XXX Ametikooli ühiselamu toast nr 104 vaba juurdepääsu teel kod JT kuuluva, kuid tema sõbra MS kasutuses oleva mobiiltelefoni Nokia 3410 väärtusega 400.-krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani DT toime
RH süüdistatakse selles, et tema 02.10.2006.a. öösel kella 00.00-01.00 paiku võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos GR ja DT XXX maakonnas XXX vallas XXX külas asuva XXX Ametikooli ühiselamu ette pargitud kod AK kuuluva, kuid tema poeg KK kasutuses oleva sõiduauto XXX reg nr XXX XXX, millega sõitsid XXX maanteele, kus ca 2,5 km-l auto seiskus tehnilise rikke tõttu, peale mida tõugati see kraavi ja lahkuti sündmuskohalt. Kuriteoga tekitati kannatanule varalist kahju 3165.-krooni suuruses summas. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita grupi poolt, pani RH toime
GR süüdistatakse selles, et tema 02.10.2006.a. öösel kella 00.00-01.00 paiku võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos RH ja DT XXX maakonnas XXX vallas XXX külas asuva XXX Ametikooli ühiselamu ette pargitud kod AK kuuluva, kuid tema poeg KK kasutuses oleva sõiduauto XXX reg nr XXX XXX, 5 millega sõitsid XXX maanteele, kus ca 2,5 km-l auto seiskus tehnilise rikke tõttu, peale mida tõugati see kraavi ja lahkuti sündmuskohalt. Kuriteoga tekitati kannatanule varalist kahju 3165.-krooni suuruses summas. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita grupi poolt, pani GR toime
Prokurör on saatnud toimiku DT süüdistus kuritegudes
§-de 215 lg2 p1,3 ja 199 lg2 p4 järgi; RH süüdistus kuriteos
lg2 p3 järgi ja GR süüdistuses kuriteos
lg2 p3 järgi koos kokkulepete materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. DT, RH ja GR on antud kokkuleppemenetluses kohtu alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav DT ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid DT esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus DT nõutava karistuse liigis ja määras:
lg 2 p 1 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 3 (kolm) aastat.
lg 2 p 4 eest vangistus 6 (kuus) kuud.
, 64 sätete kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus 3 (kolm) aastat.
kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 01 novembrist 2006.a. kuni 14.novembrini 2006.a., s.o. 14 päeva.
alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes
1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav RH ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid RH esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus RH nõutava karistuse liigis ja määras:
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud.
alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes
1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav GR ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid GR esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus GR nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuud.
alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes
1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. DT, RH ja GR selgitasid kohtuistungil, et nad on prokuröriga sõlmitud kokkulepetest arusaanud ja nad nõustuvad nendega sõlmitud kokkulepetega. Kokkulepped on nad sõlminud vabatahtlikult. Kannatanule on nad tekitatud materiaalse kahju hüvitanud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatavate kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. 6 Maakohtu seisukoht. Kohus kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tuvastas, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid, süüdistatavad, nende kaitsjad ja prokurör kinnitasid kohtuistungil, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Kriminaalasja tõendamiseseme asjaolud on selged. Eeltoodu alusel kohus leiab, et DT, RH ja GR tuleb vastavalt sõlmitud kokkulepetele süüdi tunnistada nendele süüks arvatud kuritegudes ning nendele tuleb mõista karistused vastavalt kokkulepetele. DT süüks arvatud
lg2 p4 järgi kvalifitseeritav kuritegu on II raskusastme kuritegu, DT, RH ja GR süüks arvatud
Süüdistatavad on kuriteoga tekitatud kahju hüvitanud vabatahtlikult ning seetõttu ei ole esitatud ka tsiviilhagi. DT on ennast kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud, ta on olnud eelvangistuses juba ühe kuu, milline aeg tuleb arvestada
alusel mõistetud karistusaja hulka DT mõistab kohus vastavalt kokkuleppele liitkaristuseks vangistuse, kuid seda tingimisi 18 kuulise katseajaga käitumiskontrollile allutamisega. D. T on varem kriminaalkorras karistamata isik, ta on XXX Ametikooli õpilane. Eeltoodust nähtub, et on ära langenud vajadus kohaldada DT suhtes tõkendina vahistamist. Kohus leiab, et DT suhtes tuleb muuta tõkendit, ta tuleb koheselt vabastada vahi alt ning kuni kohtuotsuse jõustumiseni tuleb tema suhtes kohaldada tõkendiks elukohast lahkumise keeld KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub igalt süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 3000 krooni ning seega on sundraha suuruseks 7500 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.