← Eesti

1-06-16147\3

Obsah (10)§ 215§ 199§ 65§ 64§ 121§ 266§ 63§ 74§ 75§ 68

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-06-16147 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember Kriminaalasja number 1-06-16147 (06274000212) Kohtuko

§-de 199 lg2 p4,7,8; 121; 215 lg2 p1,3 ja 266 lg2 p3 järgi; TE süüdistuses kuriteos

§ 215

lg2 p1,3 järgi ja VK süüdistuses kuriteos

§ 199

lg2 p4,7,8 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Raudsepp Süüdistatavad 2006.a. , Kuressaare Kohtumajas AL, i/k XXX, eestlane, EV kodanik, põhiharidus, eluk. XXX, töötas XXX, varem kriminaalkorras karistatud viiel korral: 1) 23.08.2001.a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 –KrK § 197 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 6 k; KrK 15 lg 2 – KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 6 k; KrK § 40 lg 1 järgi vabadusekaotus 1a katseajaga 1a; § KrK § 47 järgi vabadusekaotus 1a katseajaga 1a. 2) 30.10.2002.a. Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vangistus 6k;

§ 65lg 2 järgi vangistus 1a. 2k. 3) 29.01.2003.a. Saare Maakohtu poolt Kr

K § 197 lg 1p 1, 2 järgi vangistus 1a; KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi vangistus 6k;

§ 64

lg 1 järgi vangistus 1a;

§ 65lg 1 järgi vangistus 1a 6k.

2 4) 09.02.2004.a. saare Maakohtu poolt

§ lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 1a 6k. 5) 27.04.2004.a. Saare Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 2 aastat;

§ 65

lg 1,

§ 64lg 1 järgi vangistus 2 aastat, vabanes kinnipidamiskohast 18.11.2005.a.

kahtlustatavana kinnipeetud 08.11.2006.a., tõkend – vahi alla võtmine kohaldatud alates 09.11.2006.a., TE, ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, emakeel eesti keel, eluk. XXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras korduvalt karistatud, tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld; ja VK , ik XXX, Eesti vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, elukoht XXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud viiel korral: 1) 06.12.1981.a. Kingissepa rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg1 järgi vabadusekaotusega üks

(1)aasta; 2) 04.04.1995.a. Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg2 p1,2,3 järgi vabadusekaotusega üks
(1)aasta; 3) 03.03.1998.a. Saare Maakohtu poolt KrK § 109 ja 139 lg2 p2 järgi vabadusekaotusega üks aasta; 4) 08.05.1998.a. Saare Maakohtu poolt KrK § 139 lg2 p2 järgi vabadusekaotusega üks aasta kolm kuud; 5) 27.11.2003.a. Saare Maakohtu poolt

§ 199

lg2 p4 ja 25 lg2 järgi vangistus kuus kuud tingimisi katseajaga 18 kuud; tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Süüdistatava AL kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld, TE kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp ja VK kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav Kaitsjad RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada AL kaks

(2)aastat. Süüdi tunnistada kuud. AL kuriteos

§ 199

lg2 p4,7,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus kuriteos

§ 121ja mõista karistuseks vangistus kuus

(6)3 Süüdi tunnistada AL kuriteos

§ 215lg 2 p 1, 3 ja mõista karistuseks vangistus kaks

(2)aastat. Süüdi tunnistada AL kuriteos

§ 266lg 2 p 3 ja mõista karistuseks vangistus üks

(1)aasta.

§ 63lg 2 ja 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista AL liitkaristus vangistus kolm

(3)aastat. Kohus määrab, et

§ 74lg 2,3 alusel kuulub AL poolt temale mõistetud liitkaristusest kolm

(3)aastat vangistust koheselt ärakandmisele üheksa
(9)kuud vangistust, kaks
(2)aastat ja kolm
(3)kuud vangistust jätta tingimisi kohaldamata katseajaga kaks
(2)aastat

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 1 alusel on AL kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada AL käitumiskontrolli ajal läbima alkoholismivastase ravi vastavalt arsti ettekirjutusele. Kohus määrab, et AL mõistetud vangistuse seda osa, mille kandmisest ta tingimisi vabastatakse, ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. AL anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

§ 68

lg 1 alusel arvata AL poolt eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest 08.11.2006 karistusaja hulka. AL poolt ärakandmisele kuuluva karistuse osa vangistus üheksa

(9)kuud kandmise aja algust hakata lugema 08. novembrist 2006.a. Tõkend vahistamine jätta AL suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tõkend ära jätta. Süüdi tunnistada TE kuriteos

§ 215lg2 p1,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks

(2)aastat. Süüdi tunnistada VK kuriteos

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks

(1)aasta ja kuus
(6)kuud.

§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta TE ja VK mõistetud vangistused tingimisi kahe

(2)aastase katseajaga kohaldamata, allutades TE ja VK katseajal käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 alusel kohustada TE ja VK katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et TE ja VK mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui nad ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidavad nendele katse ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. TE ja VK anda katseajaks nendele määratavate kriminaalhooldajate järelevalve alla. TE ja VK suhtes kohaldatud tõkendid elukohast lahkumise keeld jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tõkend ära jätta.

  1. Välja mõista AL ja TE solidaarselt kahjutasu kannatanu AM ( ik. XXX, eluk. XXX. ) kasuks 34 854 (kolmkümmend neli tuhat kaheksasada viiskümmend neli) krooni. Välja mõista AL ja TE solidaarselt kahjutasu kannatanu PS ( ik. XXX, eluk. XXX, töökoht XXX,) kasuks 1089 (üks tuhat kaheksakümmend üheksa) krooni 50 senti. Välja mõista AL kahjutasu kannatanu AA (ik. XXX, eluk. XXX) 2000 (kaks tuhat) krooni. Välja mõista krooni. AL riigituludesse menetluskulu - sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) Välja mõista krooni. TE riigituludesse menetluskulu - sundraha 7500 (seitse tuhat viissada) Välja mõista VK riigituludesse menetluskulu - sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number, isik kelle eest tasutakse, nõude liik sundraha. Kohtuotsus menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust või määrust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Kui menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  4. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik 5 AL süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja olles alkoholijoobes, kallutas ööl vastu 05.07.2006.a oma ema VK ja AL siidriga täidetud vaatide varguse toimepanemisele hotell XXX kinnisest sisehoovist, mispeale VK ja AL tungisid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil hotell XXX tõkkepuuga suletud sisehoovi, kust varastasid AS-ile XXX kuuluvat 2 roostevabast terasest 30 liitrist siidriga täidetud vaati, a´1342.50 krooni. Olles vaadid territooriumilt välja toonud, kutsus VK appi AL ja alaealise HU, kes vedasid vaadid AL elukohta XXX. Vargusega tekitati AS-ile XXX varalist kahju kokku summas 2685 krooni; samuti selles, et tema, olles alkoholijoobes, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 21.09.2006.a. õhtul kella 20.00-20.15 paiku varastas XXX linnas XXX 2 olevast hoovimajast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ML kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson W300i, IMEI koodiga nr 359988003824771 väärtusega 3800 krooni koos selles oleva kõnekaardiga nr 58409724 väärtusega 100 krooni, millega tekitas kannatanu ML varalist kahju 3900 krooni suuruses summas. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt ja see on toime pandud sissetungimisega, pani AL toime

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti selles, et tema, olles alkoholijoobes, 27.09.2006.a. päeval kella 13.00-13.30 paiku lõi XXX linnas XXX 5 asuva XXX elutoas tekkinud omavahelise sõnalise tüli käigus noaga ühel korral AS parema käe õlavarre piirkonda, tekitades 2 cm pikkuse pindmise lõikehaava. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, pani AL toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti selles, et tema, olles alkoholijoobes, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 11.10.2006.a. õhtul kella 20.15 paiku omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos töökaaslase TE XXX linnas XXX tee 20 asuva OÜ XXX autopesulasse pesemisele toodud ja firma hoovi pargitud AM kuuluva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX XXX, asus autot juhtima, põhjustas avarii ja jätsid hiljem 12.10.2006.a. kella 03.00 paiku selle maha XXX linnas XXX tänava kütusetanklasse. Kuriteoga tekitati kannatanu AM kokku varalist kahju 39 854 krooni suuruses summas; samuti selles, et tema, olles alkoholijoobes, isikuna, kes on varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise ja töötades XXX linnas XXX tee 20 asuvas OÜ XXX autopesulas autopesijana, võttis 29.10.2006.a. kella 14.30 paiku omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos TE tööülesannete täitmise käigus autopesulasse pesemisele toodud XXX Eesti AS-le kuuluva, kuid PS kasutuses oleva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX XXX asus autot juhtima ja tõid pesulasse tagasi avariitunnustega auto, millega tekitasid kannatanule varalise kahju. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja grupi poolt, pani AL toime

§ 215

lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti selles, et tema, olles alkoholijoobes, tungis 07.11.2006.a. kella 22.00 paiku omavoliliselt valdaja tahte vastaselt grupis koos KO ja MK köögiakna lõhkumise teel sisse XXX maakonnas XXX vallas XXX külas asuvasse AA kuuluvasse suvekodusse XXX tallu, kus lõhkusid ära köögi vaheukse väärtusega 1500 krooni ning rikkusid ära voodi madratsi, 6 teki ja padja, koguväärtusega 1500 krooni. Kuriteoga tekitati kannatanu AA kokku varalist kahju 6000 krooni suuruses summas. Oma sellise tegevusega, mis seisnes valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseaduslikus tungimises grupi poolt, pani AL toime

§ 266lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TE süüdistatakse selles, et tema samuti selles, et tema, , isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja töötades XXX linnas XXX tee 20 asuvas OÜ XXX autopesulas autopesijana, võttis 11.10.2006.a. õhtul kella 20.15 paiku omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos töökaaslase AL tööülesannete täitmise käigus autopesulasse pesemisele toodud firma hoovi pargitud AM kuuluva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX XXX. Autot asus juhtima AL, kes põhjustas sellega avarii ja olles sellega mööda XXX mk. ringi sõitnud, jätsid auto hiljem, 12.10.2006.a. kella 03.00 paiku maha XXX linnas XXX tänava kütusetanklasse. Kuriteoga tekitati kannatanu AM kokku varalist kahju 39 854 krooni suuruses summas; samuti selles, et tema, olles alkoholijoobes, isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja töötades XXX linnas XXX tee 20 asuvas OÜ XXX autopesulas autopesijana, võttis 29.10.2006.a. kella 14.30 paiku omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos AL tööülesannete täitmise käigus autopesulasse pesemisele toodud XXX Eesti AS-le kuuluva, kuid PS kasutuses oleva sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX XXX, mida asus juhtima AL, tegid sellega avarii ja tõid pesulasse tagasi avariitunnustega auto, millega tekitasid kannatanule varalise kahju. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja grupi poolt, pani TE toime

§ 215lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

VK süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem 18.10.2003.a toime pannud varguse, üritas 05.06.2006.a kella 11.50 paiku XXX linnas XXX kuuluvast XXX kauplusest asukohaga XXX 12 varastada šašlõkki 500 grammi hinnaga 46 krooni, mille peitis endale põue ning möödus kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna VK peeti kinni kauplusest väljumisel. Selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varastas ööl vastu 05.07.2006.a ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega võõrale territooriumile ning grupis koos AL, HU ja AL XXX kinnisest sisehoovist AS-ile XXX kuuluvat 2 roostevabast terasest 30 l siidriga täidetud vaati, a´ 1342,50 krooni, millega tekitati AS-ile XXX varalist kahju kokku 2685.- krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani VK toime

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku AL; TE ja VK süüdistusasjas koos kokkulepete materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. Süüdistatavad AL, TE ja VK on antud kohtu alla. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav AL ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid AL esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus AL nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale AL karistuseks vangistust kaks

(2)aasta; 7

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kuus

(6)kuud;

§ 215lg 2 p 1, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kaks

(2)aastat;

§ 266lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust üks

(1)aasta.

§ 63lg 2 ja 64 lg 1 alusel mõista AL liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristus vangistus kolm

(3)aastat.

§ 74lg 2 alusel kuulub koheselt A.L poolt ära kandmisele üheksa

(9)kuud vangistust, kaks
(2)aastat ja kolm
(3)kuud vangistust tingimisi ei pöörata täitmisele.

§ 74lg 3 alusel määrata katseajaks kaks

(2)aastat.

§ 75

lg 1 alusel on AL kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 5 alusel allutama AL käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile.

§ 68lg 1 alusel eelvangistus alates kahtlustatavana kinnipidamisest 08.11.

2006 kuni 14.12. 2006.a., s.o. 1 kuu ja 6 päeva arvata karistusaja hulka. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav TE ja tema kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp nõustusid TE esitatud süüdistuse sisu ja kuritegude kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus TE nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 215lg2 p1,3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale TE karistuseks vangistust kaks

(2)aastat.

§ 74alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks

(2)aastat ühes

75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 1 alusel kohustada TE katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Prokuröri juures toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav VK ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid VK esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus VK nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199lg 2 p 4,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale VK karistuseks vangistust üks

(1)aasta ja kuus
(6)kuud.

§ 74alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaks

(2)aastat ühes

75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 1 alusel kohustada VK katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast 8 lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. AL, TE ja VK selgitasid kohtuistungil, et nad on prokuröriga sõlmitud kokkulepetest arusaanud ja nad nõustuvad sõlmitud kokkulepetega. Kokkulepped on nad sõlminud vabatahtlikult. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidele süüdistatavatel vastuväited puudusid. Prokurör ja süüdistatavate kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatavad AL, TE ja VK, prokurör ja kaitsjad kinnitasid kohtuistungil, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Tsiviilhagidele süüdistatavatel vastuväited puudusid. Kannatanu AM poolt on esitatud hagi summale 34854.00 krooni; PS poolt 1089.50 krooni ja AA poolt 6000.00 krooni, millest tuleks AL hüvitada 2000.00 krooni. Kohus leiab, et süüdistatavad A.L, T.E ja V.K tuleb süüdi tunnistada nendele süüks arvatud kuritegude toimepanemises ja nendele tuleb mõista karistused vastavalt kokkulepetele. Kannatanute A.M, P.S ja A.A poolt esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele. KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub AL ja TE kummaltki väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 3000 krooni ning seega on sundraha suuruseks 7500 krooni. VK poolt on toimepandud II raskusastme kuritegu ja temalt kuulub väljamõistmisele sundraha , mille suuruseks on 1,5 palgaalammäära, so. 4500.00 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.