← Eesti

1-06-15068\1

Kriminaalasi nr 1-06-15068 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2006. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-15068 (05249000588) Kohtuni

§ 263

p 1, 4 järgi käskmenetluses Süüdistatav JL isikukood XXX; elukoht: XXX; töökoht: OÜ XXX; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: vandeadvokaat Dagmar Saks Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 1 korral: 28.02.2005.a Tartu Maakohtu poolt LKindlS § 661 lg 2 alusel rahatrahv 600 krooni, trahv tasutud. Süüdistatav AA isikukood XXX; elukoht: XXX; ei tööta; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: vandeadvokaat Uno Paimets Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 3 korral: 1) 13.02.2002.a Jõgeva Politseiprefektuuri poolt HÕS § 101 lg 1 alusel rahatrahv 1800 krooni, trahvist tasutud 500 krooni; 2) 06.12.2002.a Jõgeva Politseiprefektuuri poolt LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahv 540 krooni, trahv tasutud; 3) 09.05.2005.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 600 krooni, trahv tasutud. Süüdistatav RS isikukood XXX; elukoht: XXX; töökoht: OÜ XXX; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: vandeadvokaat Dagmar 1

(6)Saks Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral: 12.06.2001.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 alusel 3 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; väärteokorras karistatud 2 korral: 1) 03.02.2003.a Jõgeva Politseiprefektuuri poolt LS § 7419 ja § 741 lg 1 alusel rahatrahv 12000 krooni, trahv tasutud; 2) 21.10.2004.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt LS § 7418 ja § 742 alusel rahatrahv 7800 krooni, trahv tasutud. Süüdistatav LAURI KALLAK isikukood 37910042767; elukoht: Jaama 13, Kiltsi alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond; töökoht: OÜ Matros; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kaitsja: vandeadvokaat Uno Paimets Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 04.08.1998.a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel rahatrahv 420 krooni; 2) 26.07.2001.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel 5 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; väärteokorras karistamata. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada JL

§ 263

p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära ulatuses, s.o 10000 (kümme tuhat) krooni riigituludesse.

§ 73

lg 2 alusel määrata JL mõistetud rahalisest karistusest koheselt tasumisele kuuluvaks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära ulatuses, s.o 5000 (viis tuhat) krooni.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel JL mõistetud rahalist karistust osaliselt, s.o 100 (ükssada) päevamäära ulatuses, s.o 5000 (viis tuhat) krooni tingimisi täitmisele mitte pöörata, kui JL 3 (kolm) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035. 2. Süüdi tunnistada AA

§ 263

p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 90 (üheksakümmend) päevamäära ulatuses, s.o 14040 (neliteist tuhat nelikümmend) krooni riigituludesse.

§ 73

lg 2 alusel määrata AA mõistetud rahalisest karistusest koheselt tasumisele kuuluvaks rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära ulatuses, s.o 4680 (neli tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel AA mõistetud rahalist karistust osaliselt, s.o 60 (kuuskümmend) päevamäära ulatuses, s.o 9360 (üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni tingimisi täitmisele mitte pöörata, kui AA 3 (kolm) aasta jooksul ei pane toime 2

(6)uut tahtlikku kuritegu. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035. 3. Süüdi tunnistada RS

§ 263

p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära ulatuses, s.o 10000 (kümme tuhat) krooni riigituludesse.

§ 73

lg 2 alusel määrata RS mõistetud rahalisest karistusest koheselt tasumisele kuuluvaks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära ulatuses, s.o 5000 (viis tuhat) krooni.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel RS mõistetud rahalist karistust osaliselt, s.o 100 (ükssada) päevamäära ulatuses, s.o 5000 (viis tuhat) krooni tingimisi täitmisele mitte pöörata, kui RS 3 (kolm) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber 4100065035. 4. Süüdi tunnistada Lauri Kallak

§ 263

p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 90 (üheksakümmend) päevamäära ulatuses, s.o 13500 (kolmteist tuhat viissada) krooni riigituludesse.

§ 73

lg 2 alusel määrata Lauri Kallakule mõistetud rahalisest karistusest koheselt tasumisele kuuluvaks rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära ulatuses, s.o 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel Lauri Kallakule mõistetud rahalist karistust osaliselt, s.o 60 (kuuskümmend) päevamäära ulatuses, s.o 9000 (üheksa tuhat) krooni tingimisi täitmisele mitte pöörata, kui Lauri Kallak 3 (kolm) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber

  2. Välja mõista JL, AA, RS ja Lauri Kallakult solidaarselt kannatanu KP (AP arveldusarve nr 1101727605 Hansapangas) kasuks 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni kuriteoga tekitatud kahju katteks.
  3. Sisse nõuda JL riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni; 2) kaitsetasu 424 (nelisada kakskümmend neli) krooni 80 senti vandeadvokaat Dagmar Saksa poolt osutatud õigusabi eest.
  4. Sisse nõuda AA riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni; 2) kaitsetasu 424 (nelisada kakskümmend neli) krooni 80 senti vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt osutatud õigusabi eest. 3

(6)
  1. Sisse nõuda RS riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni; 2) kaitsetasu 424 (nelisada kakskümmend neli) krooni 80 senti vandeadvokaat Dagmar Saksa poolt osutatud õigusabi eest.
  2. Sisse nõuda Lauri Kallakult riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni; 2) kaitsetasu 424 (nelisada kakskümmend neli) krooni 80 senti vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt osutatud õigusabi eest.
  3. Sisse nõuda JL ja RS solidaarselt riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874 menetluskulu 88 (kaheksakümmend kaheksa) krooni 60 senti.
  4. Sisse nõuda AA ja Lauri Kallakult solidaarselt riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874 menetluskulu 88 (kaheksakümmend kaheksa) krooni 60 senti.
  5. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel JL, AA, RS ja Lauri Kallaku suhtes tühistada. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada otsuse teinud kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK JL süüdistatakse selles, et tema grupis koos AA, RS ja Lauri Kallakuga 11.12.2005.a kella 02.25 paiku XXX maakonnas XXX vallas XXX külas, rikkudes avalikku korda, kasutas KP suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et lõi kannatanule rusikaga ja toruga näo, kaela ja käe piirkonda, millise teoga tekitas KP valu ja tervisekahjustusi – muhud pea piirkonda ning lõhkus kannatanu pluusi, fliisi ja jope kokku väärtusega 1050 krooni. Seega pani JL toime

§ 263p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

AA süüdistatakse selles, et tema grupis koos JL, RS ja Lauri Kallakuga 11.12.2005.a kella 02.25 paiku XXX maakonnas XXX vallas XXX külas, rikkudes avalikku korda, kasutas KP suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et lõi kannatanule rusikaga ja toruga näo, kaela ja käe piirkonda ning kasutas AP suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et lõi kannatanule toruga jala piirkonda, millise teoga tekitas kannatanutele KP ja AP valu ja tervisekahjustusi – K. P muhud pea piirkonda ja A. P verevalumid käe ja jala piirkonda ning lõhkus K. P pluusi, fliisi ja jope kokku väärtusega 1050 krooni. Seega pani AA toime

§ 263p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 4

(6)RS süüdistatakse selles, et tema grupis koos JL, AA ja Lauri Kallakuga 11.12.2005.a kella 02.25 paiku XXX maakonnas XXX vallas XXX külas, rikkudes avalikku korda, kasutas KP suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et lõi kannatanule rusikaga ja toruga näo, kaela ja käe piirkonda ning kasutas AP suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et lõi kannatanule toruga käe piirkonda, millise teoga tekitas kannatanutele KP ja AP valu ja tervisekahjustusi – K. P muhud pea piirkonda ja A. P verevalumid käe ja jala piirkonda ning lõhkus K. P pluusi, fliisi ja jope kokku väärtusega 1050 krooni. Seega pani RS toime

§ 263p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lauri Kallakut süüdistatakse selles, et tema grupis koos JL, AA ja RS 11.12.2005.a kella 02.25 paiku XXX maakonnas XXX vallas XXX külas, rikkudes avalikku korda, kasutas KP suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes KP valu ja tervisekahjustusi – muhud pea piirkonda ning lõhkus kannatanu pluusi, fliisi ja jope kokku väärtusega 1050 krooni. Seega pani Lauri Kallak toime

§ 263p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada JL

§ 263

p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o 10000 krooni riigituludesse.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel määrata JL mõistetud rahalisest karistusest koheselt tasumisele kuuluvaks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, s.o 5000 krooni, rahalist karistust 100 päevamäära ulatuses, s.o 5000 krooni tingimisi täitmisele mitte pöörata, kui JL 3 aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. AA suhtes tegi prokurör ettepaneku karistada teda

§ 263

p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, s.o 14040 krooni riigituludesse.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel määrata AA mõistetud rahalisest karistusest koheselt tasumisele kuuluvaks rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o 4680 krooni, rahalist karistust 60 päevamäära ulatuses, s.o 9360 krooni tingimisi täitmisele mitte pöörata, kui AA 3 aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. RS suhtes tegi prokurör ettepaneku karistada teda

§ 263

p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o 10000 krooni riigituludesse.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel määrata RS mõistetud rahalisest karistusest koheselt tasumisele kuuluvaks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses, s.o 5000 krooni, rahalist karistust 100 päevamäära ulatuses, s.o 5000 krooni tingimisi täitmisele mitte pöörata, kui RS 3 aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Lauri Kallaku suhtes tegi prokurör ettepaneku karistada teda

§ 263

p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, s.o 13500 krooni riigituludesse.

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel määrata Lauri Kallakule mõistetud rahalisest karistusest koheselt tasumisele kuuluvaks rahaline karistus 30 päevamäära ulatuses, s.o 4500 krooni, rahalist karistust 60 päevamäära ulatuses, s.o 9000 krooni tingimisi täitmisele mitte pöörata, kui Lauri Kallak 3 aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. JL, AA, RS ja Lauri Kallaku puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades JL, AA, RS ja Lauri Kallaku süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavaid on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri 5

(6)poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Tsiviilhageja KP poolt on esitatud varaline nõue summas 1050 krooni. Varaline nõue tuleb rahuldada ja välja mõista JL, AA, RS ja Lauri Kallakult solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju katteks 1050 krooni KP kasuks. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub JL väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 4500 krooni, AA väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 4500 krooni, RS väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 4500 krooni ning Lauri Kallakult väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 4500 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses JL ja RS riigi õigusabi vandeadvokaat Dagmar Saks ning AA ja Lauri Kallakule vandeadvokaat Uno Paimets. Justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ § 7 lg 1 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 360 krooni ühe menetlustoimingu kohta. Korra § 1 lg 2 järgi lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18%, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjatele on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS §-dest 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1. Kohtunik: 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.