← Eesti

1-08-4950\3

Obsah (5)§ 199§ 346§ 64§ 65§ 75

1-08-4950 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.aprill 2008. a Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-4950 (08260100749) Kohtunik Vambola Olli Kohtuist

§-de 199 lg 2 p 4,8 ja 346 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav RG elukoht: xxx, isikukood: xxx, töökoht: juhutööd Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud, viimati: 05.09.2006.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8 alusel tingimisi vangistus 2 kuud katseaeg 18 kuud; Kaitsja vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R G

§ 346

järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, so (viis tuhat) krooni, mis

§ 64

lg 2 alusel viia täide iseseisvalt (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034796011 SEB EÜP, viitenumber 4100065035). Süüdi tunnistada R G

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi ning karistuseks mõista 3(kolm)kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel, suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.09.2006a.

otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 2 (kahe) kuu vangistuse võrra, mõista R Gile liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada vangistus 300 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 01.aprilliks 2009.a Anda R G üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxx ; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; Tartu Maakohtu kriminaalhooldaja. Kriminaalhooldusosakonna Võru talitusel määrata nimeliselt Tõkend, elukohast lahkumise keeld, kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista R Gilt sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, so 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874). KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R Gilt kohtukuluna kaitsjatasu 1787(üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) krooni 70 senti (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874). Kannatanu J V tsiviilhagi tekitatud kahju nõudes rahuldada ja välja mõista R Gilt 8150 (kaheksa tuhat ükssada viiskümmend) krooni J V (elukoht: xxx) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik R Git süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse: - ajavahemikul 25.12 -26.12.2007a. viibides xxx asuvas J V korteris, võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil J.V kuulnud kõlarid koos võimendiga koguväärtusega 950 krooni, triikraua väärtusega 200 krooni, kaks plokki sigarette Bond koguväärtusega 400 krooni ning külmikust varalise väärtuseta kana ja hakkliha, põhjustades kannatanule varalise kahju kokku 1550 krooni; 2

(4)-2008a. jaanuarikuu alguses kindlakstegemata kuupäeval xxx sisenes lukustamata ukse avamise teel J V korterisse, kust võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil J V kuulunud DVD mängija väärtusega 1200 krooni, 15 DVD plaati koguväärtusega 3000 krooni, rahakoti väärtusega 200 krooni, kootud mütsi väärtusega 300 krooni, nahkkindad väärtusega 200 krooni, meeste käekella väärtusega 200 krooni ning kõrvaklappide osasid ja laadija koguväärtusega 1000 krooni, põhjustades kannatanule varalise kahju kokku 6100 krooni; Seega pani R G toime

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo – sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. -2008.a. jaanuari alguses kindlakstegemata kuupäeval sisenes lukustamata ukse avamise teel J V korterisse, kust varastas J V EV passi nr xxx. Seega pani R G toime

§ 346järgi kvalifitseeritava kuriteo – ametliku dokumendi varguse.

Kannatanu J V on esitanud tsiviilhaginõude summas 8150 krooni ( vargusega tekitatud varaline kahju 7650 krooni, uue passi saamise kulutused 500 krooni). Asitõend, triikraud, antud hoiule kannatanu J V. Prokurör nõuab kohtus: R G süüditunnistamist

§ 346

järgi ning karistamist rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära ulatuses so 5000 krooniga, mis

§ 64lg 2 alusel viia täide iseseisvalt.

R Gi süüditunnistamist

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi ning karistamist 3-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel, suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.09.2006a.

otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 2 kuu vangistuse võrra, mõista R Gile liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada vangistus 300 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 01.aprilliks 2009.a R Gilt tuleb välja mõista tekitatud varaline kahju 8150 krooni kannatanu J V kasuks. Kohtu seisukoht Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe sõlmimine kriminaalasjas on toimunud vastavalt kehtivale seadusandlusele ning vastab süüdistatava tahtele. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavat on võimalik karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav pani toime II astme kuriteo ja seega tuleb temalt välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses. 3

(4)KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtukuluna lisaks sundrahale kaitsjatasu 1787.70 krooni. Kohus teeb otsuse juhindudes KrMS §-dest 306, 311, 248 lg 1 p 4, 249 ja 313. Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.