1-07-10403\10

(07233001311)Kohtuistungi sekretär Mai Raidmaa Asja arutamise aeg 10.12.2007 Kriminaalasi AK süüdimõistmises KarS § 424 ja 329 järgi, lühimenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 24.10.2007 kohtuotsus Apellatsiooni esitaja AK apellatsioon Prokurör Aivar Lembit Süüdistatav AK - isikukood XXX, kodakondsuseta, venelane, põhiharidusega, abielus – 1 laps, töökoht: töötab erafirmas keevitajana, elukoht: XXX, kohtulikult karistatud. Kaitsja Eduard Bulattšik Resolutsioon Jätta Viru Maakohtu 24.10.2007 otsus AK süüdimõistmises KarS § 424 ja 329 järgi muutmata, apellatsioon rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1-07-10403

1. AK tunnistati süüdi KarS § 424 järgi ja KarS § 329 järgi ning karistati KarS § 424 järgi 12 kuulise vangistusega. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmiseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. AK mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 23.05.2007 kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa võrra ja liitkaristusena mõisteti AK 18 kuud vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld muudeti tõkendiks – vahistamine. Karistuseaega hakati arvestama alates 24.10.2007 KarS § 50 lg 1 alusel võeti AK ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. AK mõisteti süüdi 06.07.2007 joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, olles isik, keda on varem karistatud samalaadse teo eest ja samuti mõisteti süüdi kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumises. Menetlus Viru Ringkonnakohtus
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav AK.
4. AK oma apellatsioonis kohtuotsust sisuliselt ei vaidlusta. Leiab, et talle mõisteti liiga range karistus. Sooritas kuriteo vaid äärmuslike asjaolude kokkulangemisel. Tütar jäi haigeks ja kuna kiirabi ei jõutud ära oodata, läks ta ise apteeki lapse rohtude järgi. See oli sunnitud olukord. Sel päeval alkoholi ta ei tarbinud, eelmine päev tähistas aga enda sünnipäeva. Sellepärast olidki tal veel alkoholi järelnähud. Samuti ei ole ta nõus tasuma õigusabikulusid Jekaterina Jevšinale kuna seda kaitsjat nägi ta esimest korda alles kohtus. Eeluurimise ajal tal kaitsjat ei olnud, kuna ta kaitsjast loobus ja selgitas, et kaitseb end ise. Kahetseb sooritatut. Ringkonnakohtu istungist apellant osa võtta ei soovinnud. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Aivar Lembit leidis, et puuduvad alused otsuse muutmiseks. Prokurör palus jätta otsus muutmata, apellatsioon rahuldamata. Kaitsja Eduard Bulattšik palus arvestada kergendava asjaoluna apellandi puhtsüdamlikku kahetsust, mida maakohus ei arvestanud. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud kriminaalasjaga, leidis, et karistuse kergendamiseks ei ole alust. Maakohtu otsus on motiveeritud, samuti on motiveeritud lisakaristuse kohaldamine, sest vaatamata varasemale tingimuslikult mõistetud karistusele jätkas A.K ebakaines olekus autojuhtimist. Antud asjas on mõistetud karistuseks lihtmenetluse korras vaid 8 kuud vangistust, mis on miinimumilähedane karistus . Samuti 2 1-07-10403 tuleb arvestada seda, et alkoholijoobes auto juhtimise eest on A.K varem 5 korda kriminaalkorras karistatud, peale selle on teda veel 14 korda Liikluseeskirjade rikkumiste eest karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata. Seetõttu ei ole maakohus arvestanud ka kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kuna tema käitumine seda kuidagi ei näita. A.K ei ole oma väidete kohta, et haigele lapsele oli vaja rohtu tuua, esitanud mingeid tõendeid. Tema apellatsiooni kohaselt olid nad kutsunud kiirabi, kuid mingeid muid kinnitusi vajaduse kohta kiirelt apteeki sõita, ei ole esitatud. Vastavalt KrMS §45 lg 3 on kaitsja osavõtt menetlusest kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest KrMS § 233 lg alusel. Vastavalt antud sättele kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, annab ta kriminaaltoimiku koopia kaitsjale. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt toimiku lehekülgedele 32-34 17.08.2007 anti A.K kriminaaltoimiku koopia prokuröri poolt kaitsja Jekaterina Jevšinale, kes sellega tutvumise eest esitas õigusabi osutamise taotluse summale 495.60 , mis Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt ka rahuldati. Seega oli kohtul õigus toimiku vastuvõtmise ning sellega tutvumise eest väljamakstud summa 495.60 mõista välja A.K. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 lg 1 ; 344; 345 lg 1,2 leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus süüdistatava A.K suhtes muutmisele ei kuulu. Eeva Levina Maarika Kuusk 3 Vladimir Rozalka