Obsah (7)

§ 199§ 344§ 64§ 68§ 25§ 12§ 14

1-06-4433 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2007 Jõhvi Kohtukoosseis eesistuja Vladimir Rozalka, liikmed Eeva Levina, Mihhail Komtšatnikov Ko

§ 199

lg 1, § 25 lg 2-199 lg 1, § 344 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 14.05.2007 kohtuotsus Apellatsiooni esitaja AR kaitsja vandeadvokaat Ain Kiis Prokurör Kalmer Kask Süüdistatav AR - isikukood XXX, elukoht: XXX , FIE, kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Ain Kiis Kannatanu esindaja UL Resolutsioon Jätta Viru Maakohtu 14.05.2007 otsus AR süüdimõistmises

§ 199lg 1, § 25 lg 2 ja § 344 lg 1 järgi muutmata, apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsus on kättesaadav Viru Ringkonnakohtu kantseleis 19.12.2007 kell 16.

1. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, 1-06-4433 mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
2. AR tunnistati süüdi

§ 199

lg 1, § 25 lg 2 järgi 311,46 tm metsamaterjali varguse katses summas 181581 krooni ja mõisteti talle rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära summas 15000 (viisteist tuhat) krooni. AR tunnistati süüdi

§ 344

lg 1 järgi ja mõisteti talle rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära summas 2000 (kaks tuhat) krooni.

§ 64

lg 1 alusel suurendati raskemat üksikkaristust ja mõisteti AR liitkaristuseks rahaline karistus 340 (kolmsada nelikümmend) päevamäära summas 17000 (seitseteist tuhat) krooni.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus 07-09 05 2003, kokku 3 (kolm) päeva, millele vastab 9 (üheksa) rahalise karistuse päevamäära summas 450 (nelisada viiskümmend) krooni, on AR ärakandmisele kuuluv rahaline karistus 331 (kolmsada kolmkümmend üks) päevamäära summas 16550 (kuusteist tuhat viissada viiskümmend) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistati. XXX tsiviilhagi rahuldati ja mõisteti välja AR XXX kasuks 100 797 krooni. AR mõisteti välja riigituludesse menetluskulud – 5400 krooni. 2. AR tunnistati süüdi selles, et tema 2003 aasta veebruaris-märtsis pani vahendliku täideviimise vormis toime metsamaterjali varguse katse XXX metskonna kvartalitest XXX ehk

§ 25

lg 2 - § 199 lg 2 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes AR järgmises tegevuses: AR, töötades XXX metskonna metsnikuna, pöördus 2002.aasta lõpus AS XXX juhatuse liikme RR poole, selgitades, et ta sooviks osta metskonnast kasvavat metsa, kuid kehtestatud piirangute tõttu pole tal võimalik soovitud raieõigust omandada. Seetõttu palus AR RR sõlmida AS XXX nimelt metskonnaga leping metsalankide ostuks, mille ülestöötamise pidi tegelikkuses korraldama AR. RR nõustus AR aitama, misjärel vastavalt AS XXX ja XXX metskonna vahel 13.02.2003 sõlmitud XXX metsa raieõiguse võõrandamise lepinguga nr 50303009 saadi luba sanitaarraie korras langetada 161,6 tm riigimetsas kasvavat metsa. Lepinguga oli fikseeritud raiutava ala suurus, sortimentatsioon, samuti raiemahtude jagunemine kvartalite ja eraldiste kaupa. Raiele minevad puud pidid olema ära märgitud sinise värviga. Märgistamata puude langetamine polnud ostjale lubatud. Raide teostamiseks palkas AR oma tuttava AM, kes omakorda palkas raietöölisteks SD, HK ja RS. Metsamaterjali väljavedu teostas OÜ XXX töötaja KN. Enne raietööde alustamist näitasid AR ja metsnik A.S raiebrigaadile ette raielankide piirid. AR kinnitas töölistele, et toimuv raie on seaduslik, vastavuses raietööde läbiviimisele kehtestatud nõuetele ning metsateatistele. Metsalangetajad töötavad metskonnas ja metsnike järelevalve all AS XXX lankidel, kust nad peavad langetama ~700 tihumeetrit metsa. Samas ei edastanud AR raiebrigaadile raieõiguse võõrandamise lepingut, vaid andis selle asemel AM raieala kaardi, kuhu ta oli tahtlikult märkinud tegelikkusele mittevastavad raiemahud, eksitades sel moel raide teostajaid. AR saadud juhiste ning ettenäitamiste kohaselt teostasid tema poolt eksitusse viidud AM, HK, RS ja SD ajavahemikus veebruar-märts 2003 XXX metskonna kvartalites XXX, XXX ja XXX metsaraiet, ületades kõigis kvartalites olulisel määral tegelikult lubatud raiemahtu. Raietööd olid plaanitud läbi viia ka kvartalitest XXX ja XXX, kuid seda teha siiski ei jõutud, kuna ebaseaduslik raietegevus peatati keskkonnaametnike poolt. Toimunud raide tegelikest 2 1-06-4433 mahtudest ja AR ees-märkidest polnud teadlik ka RR, kes usaldas tööde korraldamise AR hooleks, metsas raide teostamise ajal ei käinud ning toimuvasse ei sekkunud. Kvartali XXX eralduselt 3 (lepingujärgselt lubatud raiuda 14,2 tm männipuitu) langetati ja veeti välja metsamaterjal järgmistes kogustes - 0,4 tm kuuse jämepalki; 0,4 tm kuuse peenpalki; 0,6 tm kuuse paberipuitu; 1,3 tm küttepuitu; 30,7 tm männi jämepalki; 32,3 tm männi peenpalki; 17,7 tm männi paberipuitu, millega rikuti Metsaseaduse § 18 nõudeid. Kvartali XXX eraldustelt 6 ja 12 (lepingujärgselt lubatud raiuda 14 tm männipuitu) langetati ja veeti välja metsamaterjal järgmistes kogustes – eraldus 6 - 0,6 tm kase paberipuitu; 0,1 tm kasepalki; 0,2 tm kuuse jämepalki; 0,6 tm kuuse peenpalki; 0,2 tm kuuse paberipuitu; 17,3 tm männi jämepalki; 13,0 tm männi peenpalki; 6,9 tm männi paberipuitu; 0,4 tm kütte-puitu; eraldus 12 - kase paberipuitu 0,2 tm; kuuse jämepalki 0,3 tm; kuuse peenpalki 0,3 tm; kuuse paberipuitu 0,8 tm; küttepuitu 0,1 tm; männi jämepalki 12,1 tm; männi peenpalki 10,2 tm; männi paberipuitu 5,3 tm; küttepuitu 0,4 tm, millega rikuti Metsaseaduse § 18 nõudeid. XXX metskond sai metsamaterjalist XXX ja XXX kätte järgmised kogused - 3,8 tm kuuse paberipuud, 2,3 tm küttepuud, 7 tm männi jämepalki ja 0,9 tm kase paberipuud (kokku 14 tm metsamaterjali). Kvartali XXX eraldustelt 12,13 (lepingujärgselt lubatud raiuda 15,2 tm materjali – 5 tm männipuitu ja 10,2 tm kuusepuitu) oli langetatud ja koondatud tee äärde – 29,63 tm kuuse paberipuitu; 38,64 tm männi jämepalki; 59,59 tm männi peenpalki; 66,16 tm kuuse jämepalki; 59,63 tm kuuse peenpalki; 16,81 tm kase paberipuud; 27,03 tm kasepalki; 8,68 tm küttepuitu; 14,49 tm männi paberipuitu. Kokku teostati kasvava metsamaterjali raiet 320,66 tm ulatuses. Raiutud metsamaterjal oli välja viimata ning peeti kinni, mistõttu kahjunõuet ei esitatud. Kättesaadud materjalist realiseeris metskond hiljem 327,41 tm (kogumaksumusega 190186 krooni 76 senti). Kv XXX ja XX langetatud ja äraveetud materjaliga seoses tekitati XXX metskonnale materiaalne kahju. Eeltoodust tulenevalt tekitati looduskeskkonnale kahju 100 797 krooni. Varguse toimepanemise käigus AR poolt eksitusse viidud ja ärakasutatud raietööliste teostatud ebaseadusliku raie tulemusena oli kvartal XXX eraldustel 6 ja 12 ning kvartal XXX eraldusel 12 kasvava metsa rinnaspindala ja täius viidud alla alammäära, mistõttu metsaraie ei vastanud Metsaseaduse ja Keskkonnaministri 01.04.1999.aasta määrusega nr. 39 kehtestatud “Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad” nõuetele. Raietööde käigus aset leidnud rikkumised väljendusid alljärgnevas: Lähtuvalt Keskkonnaministri 01.04.1999.a. määrusega nr.39 kehtestatud “Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärade” tabelitest on 76 aastase 2 boniteediga männi enamusega puistu rinnaspindala lubatud alammäär 21,7 m2/ ha ning 68 aastase 1 boniteediga männi enamusega puistu rinnaspindala lubatud alammäär 21,9 m2/ha. Kvartal XXX eraldusel 6 (76-aastane 2 boniteedi männi enamusega puistu) jäi raiejärgselt (raiekoht pindalaga 0,55 ha) kasvama puid rinnaspindalaga 16,86 m2/ha. Kvartal XXX eraldusel 12 (76-aastane 2 boniteedi männi enamusega puistu) jäi raiejärgselt (raiekoht pindalaga 0,15 ha) kasvama puid rinnaspindalaga 0 m2/ha. Kvartal XXX eraldusel 12 (68-aastane 1 boniteedi männi enamusega puistu) jäi raiejärgselt (raiekoht pindalaga 1,7 ha) kasvama puid rinnaspindalaga 17,12 m2/ha. Seega raiuti kvartal XXX eraldustelt 6 ja 12 rohkem vastavalt 4,84 ja 21,7 m2/ha. Kvartal XXX eralduselt 12 raiuti rohkem 4,78 m2/ha. Vastavalt Põhiseaduse § 53 on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse hõredamaks, kui seda nõuavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsaraidel ei peeta kinni lubatud raievanusest, liitumisajast või raieajast. 3 1-06-4433 Vastavalt Metsaseaduse § 17 lg 2 tohib harvendusraiet teha metsas, mille täius ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Vastavalt Metsaseaduse § 13 lg 4 (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) on nooremate kui 100-aastaste männipuistute lageraie keelatud, välja arvatud kui nad on saavutanud keskkonnaministri määrusega kasvutingimuste alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri. Vastavalt “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määradele” on 1 ha 61-70 aastase männipuistu 1 m2 kahjutasu määr 7500 krooni ning 71-80 aastase männipuistu 1 m2 kahjutasu määr 6000 krooni. Võttes arvesse loetletud eraldustelt lubatust rohkem raiutu kogust ja raiekoha pindala, on ebaseadusliku raie tulemusel tekitatud looduskeskkonnale kahju kvartal XXX eraldusel 6 summas 15972 krooni ja eraldusel 12 summas 19530 krooni. Võttes arvesse loetletud eraldustelt lubatust rohkem raiutu kogust ja raiekoha pindala, on ebaseadusliku raie tulemusel tekitatud looduskeskkonnale kahju kvartal XXX eraldusel 12 summas 60945 krooni. Rinnaspindala alammäärade rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kogukahju summas 96447 krooni. Lisaks sellele oli ebaseadusliku raie käigus kv XXX eraldustel 6, 12, kv XXX eraldusel 3 ja kv XXX eraldustel 12 ning 13 raiekoht jäetud koristamata, millega on rikutud Keskkonnaministri 09.04.1999 määrusega nr 40 kinnitatud “Metsakaitse eeskirja” punkte 14 ja 15. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” p 7 arvestatakse raiekoha risustamisel tekitatud keskkonnakahju kahju koristamata ala pindala ja kahju baasühiku [500 krooni koristamata maa-ala iga hektari kohta] korrutisena. Kvartalis XXX eraldustel 6 ja 12 oli koristamata jäetud raiekohtade kogupindala 0,7 ha, seega on raiekoha koristamata jätmisega tekitatud looduskeskkonnale kahju summas 350 krooni. Kvartalis XXX eraldusel 3 oli koristamata jäetud raiekohtade kogupindala 4,6 ha, seega on raiekoha koristamata jätmisega tekitatud looduskeskkonnale kahju summas 2300 krooni. Kvartalis XXX eraldustel 12 ja 13 oli koristamata jäetud raiekohtade kogupindala 3,4 ha, seega on raiekoha koristamata jätmisega tekitatud looduskeskkonnale kahju summas 1700 krooni. Raiekohtade koristamata jätmisega on looduskeskkonnale tekitatud kogukahju summas 4350 krooni. 3. Samuti tunnistati AR süüdi selles, et ta pani toime ametliku dokumendi võltsimise ehk

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes AR järgmises tegevuses: 10.06.2003 vormistati XXX metskonna ja OÜ XXX vahel 350 tm kasepaberipuidu müügiks metsamaterjali proovipartii müügileping nr. XXX. Metskonda kui müüjat esindas lepingu sõlmimisel metsaülem AR. AR, olles OÜ XXX allkirjaõiguslik juhatuse liige ja osanik, ei tohtinud XXX metskonna metsnikuna ning AR lähisugulasena esindada ostjat ülalnimetatud lepingu sõlmimisel, mistõttu ostja esindajana kanti lepingusse osaühingu juhatuse teine liige ML. AR, eesmärgiga kiirendada tehingu käiku, kirjutas M. L asemel lepingule omakäeliselt alla, võltsides sõlmitava lepingu edasise kasutamise eesmärgil ML allkirja. Sisuliselt vabastas AR sel moel lepingut allkirjastades end kohustustest võtta koostatud dokumendile ML allkiri. AR tegevuse tulemusena omandas OÜ XXX 350 tm kase paberipuidu ostuõiguse. 4. Maakohtus AR end

§ 344lg 1 järgi süüdi ei tunnistanud.

Maakohus leidis, et süüdistatav AR ja tunnistaja ML ütlused ei olnud usaldusväärsed. Maakohus tuvastas, et lepingule ei kirjutanud allakirja ML ja luges tõendatuks, et ML allkirja lepingule kirjutas AR. Maakohus ei tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. AR on süüvõimeline isik, kes sai aru oma teo keelatusest ning teise isiku allkirja kirjutamisega viis ta kuriteo lõpule. Maakohus ei 4 1-06-4433 tuvastanud ka teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid Maakohus leidis, et võimaliku hädaseisundi kõrvaldamiseks ei olnud valitud vahend – äripartneri allkirja võltsimine – vajalik tingimus. 5. AR ei tunnistanud ennast süüdi ka

§ 199lg 2 p 6 ja § 25 lg 2 järgi.

Maakohus leidis, et AR poolt 311,46 tm puidu, hinnaga 181.581 krooni, vargus ei olnud lõpule viidud, sest puidu väljavedu müügiks lõppes sellega, kui vargus avastati. Kuna äravedamiseks ettevalmistatud ja ära veetud puidu hind oli alla 2003 aasta miinimumpalga 100 – kordse siis puudub AR teos

§ 199lg 2 p 6 tunnus.

Maakohus kvalifitseeris AR teo

§ 25

lg 2 , § 199 lg 2 p 6 ümber

§ 25lg 2, § 199 lg 1 järgi.

1. Maakohus arvestas karistuse määramisel, et AR ei ole olnud varem kriminaalkorras karistatud. Ta pani toime kaks episoodi II astme kuritegu, millest üks jäi katsestaadiumi. Kuritegude toimepanemisest on möödunud 4 aastat, mille jooksul ei ole AR toime pannud uusi õiguserikkumisi. Karistust kergendavaid ega karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus arvestas AR isikut ja kuritegude suhtelist väikest raskust ning mõistis AR rahalise karistuse. Menetlus Viru Ringkonnakohtus
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni AR kaitsja vandeadvokaat Ain Kiis, kes palub tühistada maakohtu 14.05.2007 otsus AR süüditunnistamise kohta ja teha uus otsus, millega AR mõista õigeks. Kaitsja oma apellatsioonis taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist metsamaterjali varguse katses AR süüditunnistamisel materiaalõigusenormide ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kaitsja leiab, et rikutud on KrMS § 339 lg 1 p 7 nõuet. Maakohus on AR varguses süüdi tunnistanud aga kohtuotsuses seda põhjendanud ei ole. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud ka KrMS § 339 lg 1 p 8 sätet, sest kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Resolutiivosa järeldus AR süüditunnistamise kohta on vastuolus asjas kogutud tõenditega. AR on süüdi tunnistatud konkretiseerimata süüdistuses. Kaitsja leiab, et konkretiseerimata süüdistuses isiku süüditunnistamine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine (Riigikohtu lahend 3-1-158-05). Kaitsja on seisukohal, et AR süüditunnistamisel on kohus tuginenud ebausaldusväärsete tunnistajate ütlustele, mis on käsitletavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (Riigikohtu lahend 3-1-1-89-06). Maakohus on rikkunud menetlusõigust ka sellega, et on lugenud kohtuotsuses tuvastatuks asjaolud, mis tegelikult tuvastamist ei ole leidnud. Dokumendi võltsimises AR süüditunnistamisel on Viru Maakohus samuti rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Rikutud on KrMS § 339 lg 1 p 7 nõuet. Kohus on AR dokumendi võltsimises süüdi tunnistanud, ilma et oleks kohtuotsuses põhjendanud, miks juriidilist isikut XXX dokumendi võltsimise eest vastutusele ei võetud. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on rikkunud ka KrMS § 339 lg 1 p 8 sätet, sest kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Maakohus on ebaõigesti hinnanud ka tõendeid. Kirjaekspertiisist järeldub, et 20% -lise tõenäosusega ei ole AR võltsinud ML allkirja. AR ei ole ka kunagi allkirja võltsimist tunnistanud. Maakohus tunnistas, et 80 % - lise tõenäosusega on AR siiski allkirja võltsinud. Kaitsja on seisukohal, et pikaajaline sõprus ei põhjusta valetunnistuste andmist. Kui 5 1-06-4433 maakohus siiski sellisele seisukohale asus, siis oleks pidanud seda ka otsuses põhjendama, sest seadus ei luba rajada kohtuotsust oletustele.
3. Ringkonnakohtu istungil jäid apellant ja süüdistatava AR kaitsja advokaat Ain Kiis oma apellatsiooni juurde. Kaitsja leidis, et lepinguid tuleb vaadata tähelepanelikult. Lepingud on ühed olulisemaid tõendid. Lepingus nähakse ette, et raieõiguse ostja pidi jälgima metsa ülestöötamisel metsanduse sätteid. Ostja peab jälgima, et asi toimuks nii, nagu metsaseadus ette näeb. Kes peab raiujatele edasi andma selle lepingu ning kes seda lepingut peab tutvustama? See peab olema see inimene, kes selle raieõiguse omandas. Metsnik, antud juhul kohtualune, ei omandanud seda. Tal ei olnud seda kohustust. Raieõiguse ostjal oli kohustus raiet juhendada. Saemeestel oli kohustus jälgida metsaseadust. AS XXX esindaja oli metsanduse haridusega inimene. Nad ei olnud selles valdkonnas asjatundmatud inimesed. Mis puudutab dokumentide võltsimist. Esindusõiguseta isik kirjutas dokumentidele alla, või kui tekib kahtlus, kas ta on ikka õige inimene alla kirjutama, seda saab arutada tsiviilmenetluses. Antud juhul seesama puidu ostja kiitis selle tehingu heaks. Süüdistatav AR selgitas kohtule, et metsnik peab ära märgistama puud langetamiseks, aga seda ta ei teinud. Ühes piirkonnas oli metsnikuks tema ise, teises kahes piirkonnas oli metsnikuks AS. Ta ei tea, kas A.S märgistas puid. Tema ise ütles puude arvu, mis tuleb maha võtta ja seda ütles ta hindamisaruande järgi. Kahjustatud puud tuli maha võtta. Metsnik pidi kontrollima, kas langetati õiged puud või mitte. Selles metsas ei saanud keskkonnakahju arvestada, selles mõttes, et kui mitteküpses metsas lõigatakse alla alampiiri, tekitatakse kahju. Kui küpses metsas lõigatakse, siis ei saa arvestada seda, mis jääb allapoole. Süüdistatav ei nõustu sellega, et keskkonnale tekitati kahju. Kannatanu esindaja UL ütles, et keskkonnainspektsioon on seisukohal, et antud mets ei olnud raieküps. Metsa andmed tuginevad metskonna arvetele ja teha oleks võinud ainult harvendusraiet. Keskkonnakahju tehti kolmel eraldusel. Takseerandmed on toimikus olemas. Ühe eralduse osas tehti uus metsakorraldus, need andmed on esitatud esimese astme kohtus. Ka uute andmete põhjal ei olnud mets raieküps. Metsa korraldab ainult litsenseeritud isik. Seda tegid XXX metsakorraldusega tegelevad isikud. Selle kohta on andmed toimikus. A.R vaidlustas ainult ühe eralduse. Vastavad juurdekasvu arvestused on esitatud esimese astme kohtule. A.R oli metsnik ja ta teadis täpset puude arvu. Kaardile kirjutatud puude arv on vastuolus raiutavate koguste ja puuliikide osas. AR oli teadlik raiest, mida ei olnud metsateatises märgitud. Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kalmer Kask leidis, et kaitsja ei ole apellatsioonis midagi uut välja toonud. Kaitsja versioon on sama, mis esimese astme kohtus, et A.R puutub asjasse ainult niipalju, et ta oli lankidel järelevalvet teostavaks metsnikuks, kes tunnistab, et jättis töö unarusse. A.R ei märgistanud puid. Ja nagu I astme kohus välja tõi, sai selle eest karistuse. Ja et kogu süüdiolek, mis puudutab varastamist, on jäänud I astme lahendamata. Kaitsja teine versioon on, et tõendeid napib, ja puudub võimalus allkirja võltsimiseks. Kaitsja on seisukohal, et A.R ei ole seda allkirja andnud. Prokurör leiab, et on oluline lähtuda sellest, mida on A.R süüks pandud. A.R, kasutades ära oma teadmisi, viis raiemehed eksitusse ja tulemusena pani toime kuriteo, s.o kaks kuriteokoosseisu – varguse katse ja keskkonnale kahju tekitamine, mis oleks eraldi kvalifitseeritavad keskkonnale kahju tekitamise järgi. Olukorras, kus varguse toimepanemise korras tehakse kahju, on süüdistus varguse eest. Küll on aga juurde mõeldav koosseis. Lähtudes süüdistusest ja tõenditest, on jäänud ümber lükkamata fakt, et tööde tegemiseks tuli korraldus A.R. Kaitsjal on versioon, 6 1-06-4433 et ei olnud tahtlikku omandamist, kuna A.R oli kokkulepe AS-ga XXX. Kokkulepe oli, et A.R teeb kõik tööd. A.R kohtus raiebrigaadi esindajaga, andis juhtnöörid, kust ja mis mahus lõigata ja raiemehed tunnistasid seda. Brigadir usaldas A.R oma töös. Tõenditega on tõendamist leidnud, et raie kohta andis kogu vajaliku info A.R. A.R oli metsnik, ta teadis täpselt, kus ja mida võis raiuda. Maakohtus tehti kindlaks, et puit, mis ära viidi, oli väärtuslik materjal. A.R oli isik, kes määras, kui palju võis raiuda, mida võis raiuda, andis juhtnööre valeks raieks. Ei ole mõtet tõstatada küsimust, kas A.R ei teadnud seda, kus ta raiet teostab. Küsimus ei ole selles, et see raiebrigaad raius metsa, kus ei olnud õigust seda teha. Olukorras, kus raiutakse metsa, milleks ei ole omaniku luba ja kui see välja veetakse, on tegemist vargusega. Antud juhul raiuti metsa ja eelduseks oli see, et mets viiakse välja. Ja siin tekib küsimus, mil moel hinnata firma tegevust, kas ta oli teadlik, et toimub vargus, või oli ta samamoodi eksitusse viidud. Maakohus on otsuses märkinud, et ei ole tõendeid, mille alusel süüdistada seda firmat metsa varguses. AS XXX andis kogu tegevuse üle A.R ja seepärast ei saa väita, et AS XXX on süüdi. Keskkonnakahju tekitati. S oli R suuline kokkulepe, et antud langil on R, mitte S. Kõik R väited, et mets oli küps ja seda võis raiuda, on paljasõnalised. Maakohus on langetanud oma otsuse, tuginedes tõenditele ja seepärast ei saa rääkida sellest, et tegemist oleks menetlusõiguse rikkumisega. Maakohus on tõendeid hinnanud ja olulisel määral ekspertiisi tulemusele tuginenud. Ekspert kuulati üle kohtuistungil ja ta välistas, et allkirja on andnud ML ja sellega on lükatud ümber kaitsja väide, et allkirja andis M.L. Prokurör leidis, et raiutud kogused on kriminaaltoimikus ja on ka XXX metskonna esitatud kahjuarvestused. Arvestus oli välja toodud tabeli kujul ja seal on märgitud, mitu tihumeetrit oli langil raiutud ja palju oli minema veetud või siis kätte saadud. Dokumendiks on XXX poolt esitatud III kd t.l 251 – 253 olev arvestus. Prokurör jätkas kõnet sellega, et R oli see isik, kes ise ei saanud metsa osta ja otsis endale variisiku. AS XXX oli tankistfirma. Kuna R ei saanud ise seda teha, siis seepärast käis kõik läbi AS-i XXX. Prokurör leides, et kogutud tõendid kinnitavad seisukohta, et R on süüdi ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Viru Ringkonnakohtu seisukoht
4. Kaitsja A.K, ei nõustunud AR süüdimõistmisega

§ 344

lg 1 järgi, leides, et jääb arusaamatuks, miks juriidilist isikut OÜ XXX dokumentide võltsimise eest vastutusele ei võetud, kuna A.R oli OÜ XXX juhatuse liige ja järelikult tegutses juhatuse liikmena äriühingu huvides. A.R isiklikult ei vabanenud dokumendi väidetava võltsimisega kohustustest ega omandanud õigusi. Maakohus on asunud seisukohale, et A.R võltsis teise juhatuse liikme M.L allkirja selleks, et omandada OÜ-le XXX õigust osta XXX Metskonnast paberipuitu. See ei ole õige, kuna puidu ostu-müügi tingimustes olid pooled juba enne lepingu kirjalikku vormistamist kokku leppinud ja seepärast puudus vajadus võltsida ML allkirja selleks, et saada õigust osta metskonnalt paberipuitu. Selles osas, rikkudes KrMS § 339 lg 1 p 7 nõudeid, maakohus ei ole otsust põhjendanud. Samuti leidis kaitsja, et tõendeid A.R süüditunnistamiseks

§ 344lg 1 järgi ei ole.

Kirjaekspert on asunud seisukohale, et 80%lise tõenäosusega A.R võltsis müügilepingul M.L allkirja. Samal ajal see tähendab, et kirjaekspertiisist järeldub, et 20%-lise tõenäosusega ei ole A.R võltsinud M.L allkirja. Vaatamata sellele maakohus teeb pretsedenditu otsuse ja tunnistab A.R süüdi. Pikaajaline sõprus A.R ja M.L vahel iseenesest ei põhjusta valetunnistuste andmist. Sellega maakohus rikkus KrMS § 339 lg 1 p 8 sätet. Ringkonnakohus ei nõustu ülaltoodud kaitsja järeldustega ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 9.1

§ 344

lg 1 sätestab, et dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustes, võltsimise eest – karistatakse rahalise karistuse 7 1-06-4433 või kuni üheaastase vangistusega. Antud paragrahvi objektiivne süüteokoosseis /

§ 12

lg 2 mõttes/ seisneb dokumendi, pitsati või plangi võltsimises, kusjuures võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Dokumendi võltsimine on järeletegemine või ümbertegemine. Antud juhul on tegemist dokumendi materiaalse järeletegemisega isiku poolt, kellel ei ole õigust allkirja anda. Tuleb ka silmas pidada, et ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga tegelikult mõni õigus omandati või mõnest kohustusest vabaneti. Praktiliselt kaitsja vaidlustab seda, et AR isiklikult ei vabanenud dokumendi väidetava võltsimisega kohustustest ega omandanud õigusi. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja antud arvamusega ja pöörab tähelepanu A.R esitatud süüdistusele. Esitatud süüdistuse kohaselt vabastas A.R sel moel lepingut allkirjastades end kohustustest võtta koostatud dokumendile ML allkiri. AR tegevuse tulemusena omandas OÜ XXX 350 tm kase paberipuidu ostuõiguse / kd 4 lk 8, ja sama tekst otsuses, kd 4 lk 78 /. Paberipuidu ostuõiguse omandamine ongi antud juhul süüteokoosseisu /

§ 344

lg 1/ objektiivne tunnus ja selles ta oligi süüdimõistetud maakohtu otsusega – väljavõte kohtuotsusest, kd 4 lk 81 p 2.5 – lepingu võltsimise pani AR toime selleks, et omandada tema osalusega äriühingule OÜ XXX õigus osta XXX Metskonnast paberipuitu. Ringkonnakohus peab vajalikuks pöörata tähelepanu asjaolule (kuna seda ei nähtu selgelt maakohtu otsusest), et vastavalt süüdistusele, on tegemist kahe süüteokoosseisuga

§ 344lg 1 mõttes.

Ühelt poolt lepingut allkirjastades vabastas A.R end kohustustest võtta koostatud dokumendile ML allkiri, teiselt poolt omandas ta õiguse osta paberipuitu. 9.2 Kaitsja oma apellatsioonis väidab, et kohtuotsus ei ole põhjendatud, kuna kohus ei ütle, miks juriidilist isikut XXX dokumendi võltsimise eest vastutusele ei võetud, kuna AR oli antud äriühingu juhatuse liige. Vastuseks tõstatatud küsimusele ringkonnakohus märgib, et vastavalt KrMS § 268 lg 1-le toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Juriidilisele isikule XXX süüdistust esitatud ei ole /süüdistusakt kd 4 lk 1- 9/.

§ 14

lg 2 kohaselt juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutuselevõtmist. Lähtudes toodust, maakohus ei pidanudki põhjendama, miks juriidiline isik ei olnud vastutusele võetud ja seepärast puudub alus väita, et kohus, rikkudes KrMS § 339 lg 1 p 7 nõudeid, ei ole antud küsimuses oma otsust põhjendanud. 9.3 Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 8 sätet, sest kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Et kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti, ei ole tõendatud AR süü

§ 344lg 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, juhindudes Kr

MS § 61 lg 2 sätetest, hindas tõendeid nende kogumis oma siseveendumise kohaselt. Kõik need tõendid, mis puudutavad

§ 344lg 1, on analüüsitud ja välja toodud otsuses /kd 4 lk 80,81/.

Ja sellele võib lisada vaid prokuröri arvamuse, et kohtuistungil ülekuulatud ekspert välistas, et allkirja on andnud ML /ringkonnakohtu istungi protokoll ja kd 3 lk 71, maakohtu istungi protokoll/. Mis puudutab süüteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid, siis maakohus, lähtudes kriminaalasja materjalidest, on teinud õige järelduse, et AR otsese tahtlusega, kirjutades ML allkirja eesmärgiga sõlmida leping tema osalusega äriühingu ja XXX Metsamajandi (mida juhtis tema isa) vahel, pani toime

§ 344lg 1 ettenähtud kuriteo /kd 4 lk 81, p 2.6/.

Maakohus on õigesti märkinud, et ei ole tuvastatud süüd välistatavaid asjaolusid ja et selles kuriteos on A.R süüdi /kd 4 lk 81 p 2.7 ja 2.8/. Kaitsja apellatsioonis toodud väited /kd 4 lk 90/ ei lükka ümber maakohtu järeldusi, et AR süü

§ 344lg 1 järgi on tõendatud.

10. Ringkonnakohus, andes hinnangu AR süüdimõistmisele

§ 199

lg 1, § 25 lg 2 järgi, märgib kõigepealt, et kuna süüdistatav on ringkonnakohtu istungil viidanud sellele, et otsusest 8 1-06-4433 ei ole arusaadav, millises koguses metsamaterjali metskond on kätte saanud, pöörab tähelepanu sellele, et maakohus on oma 29.05.2007 määrusega otsust parandanud metsamaterjali koguse ja hinna osas, leides, et metsamaterjali koguseks on 311,46 tm ja selle hind on 181581 krooni / kd 4 lk 74 /. 10.1 Vastavalt

§ 199-le vargus on võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Kaitstav õigushüve on omand. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Ja kui vargus on seotud kasvava metsaga, siis tuleb ka arvestada, et tegemist on liikumatu varaga, mille varastamine ilma eelneva raieta ei ole võimalik. Metsa raiumisega liikumatu vara – mets, muudetakse liikuvaks. Liikuv vara on asi, ja asi ongi varguse ründe objekt. Ebaseaduslik metsaraie on varguse toimepanemiseks vajalik tegevus ja hõlmatud varguse toimepanemise viisiga. Sellest tulenevalt AR tegu on õigesti kvalifitseeritud ainult

§ 199järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes ja koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Siin on oluline meeles pidada, et varguse koosseisu realiseerimiseks on nõutav, et isik tahaks teadvalt võõrast asja enda vara hulka pöörata. Sellise tahtluse esinemine või puudumine kuulub tõendamisesemesse ja otsuses peavad olema äranäidatud põhjendused selle kohta, miks ja millistele tõenditele rajab kohus selles oma otsuse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 08.07.2004 otsus 3-1-1- 74-04). AR on süüdimõistetud

§ 199lg 1, § 25 lg 2 järgi – kuriteokatse.

Süüteokatse on omaette süütegu ja maakohtu jaoks oli oluline tuvastada süüteokatse koosseis, õigusvastasus ja süülisus, kuna süüteokatse koosseisu tuvastamisel on oluline alustada mitte objektiivsete tunnuste kindlakstegemisest, vaid subjektiivsetest tunnustest, arvestades, et kuriteokatse subjektiivseks tunnuseks on tahtlus. Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas ülaltooduga, maakohus hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid, on õigesti tuvastanud kuriteokatse koosseisu – subjektiivset ja objektiivset tunnused, et puuduvad asjaolud, mis välistavad õigusvastasust ja, et A.R on selle toimepanemises süüdi / kd 4 lk 81-84 /. Lähtudes toodust, maakohus on oma otsuses on õigesti märkinud /maakohtu otsus, kd 4 lk 84 p 4.6/, et võõra vallasasja ebaseaduslik äravõtmine omastamise eesmärgil on

§ 199lg 1 ettenähtud kuritegu – vargus.

AR poolt 311,46 tm puidu, hinnaga 181.581 krooni, vargus ei ole lõpule viidud, sest puidu väljavedu müügiks lõppes sellega, kui vargus avastati. Seetõttu tuleb AR tegu kvalifitseerida

§ 25lg 2, § 199 lg 1 järgi varguse katsena.

10.2 Praktiliselt on kaitsja oma apellatsioonis leidnud, et AR süü

§ 25lg 2, § 199 lg 1 järgi ei ole tõendatud.

Ei ole tuvastatud süüteokatse koosseis – kõigepealt subjektiivset ja objektiivset tunnused ja, et AR süüditunnistamisel on kohus tuginenud ebausaldusväärsete tunnistajate ütlustele, mis on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes / kd 4, lk 86- 90 /. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja arvamust apellatsioonis tõstetud küsimustes ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 10.3 Kaitsja oma apellatsioonis leiab, et rikutud on KrMS § 339 lg 1 p 7 nõuet. Et kohus, mõistes AR süüdi varguse katses, ei ole seda otsuses põhjendanud. Maakohus ei ole arvestanud, et lepingu kasvava metsa raieõiguse omandamiseks sõlmis XXX Metskonnaga AS XXX, raietööd korraldas ja finantseeris AS XXX juhatuse liige RR /apellatsioon, p 1.1/. Ringkonnakohus ei nõustu antud kaitsja väitega ja leiab, et maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud. Otsuses on välja toodud kõik tõendid, mis tõendavad, et AR on toime pannud varguse katse /kd 4 lk 81,82,83/. Lähtudes kogutud tõenditest, on kohus teinud põhjendatud järelduse, millisel viisil on toimepandud kuritegu / kd 4, lk 83, otsuse p.4.5/. See, et otsuse motiveering ei rahulda menetlusosalist, ei tähenda veel, et otsus ei ole põhjendatud. 9 1-06-4433 10.4 Kaitsja väidab, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 8 sätet, sest kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele /apellatsioon, p 1.2/. Kaitsja viidab sellele, et Lepingus on ostja AS XXX, kellel lepingu järgi oli kohustus järgida Metsaseadust ja mitte üle anda lepingu alusel saadud õigusi kolmandatele isikutele ilma müüja kirjaliku loata /apellatsioon, p 1.2.1./. Et kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad, et üleraie eest pidi vastutama AS XXX, aga mitte AR / apellatsioon, p.p 1.2.2 ; 1.2.3; 1.2.4 ; 1.2.5 ; 1.2.6 ; 1.2.7 ; 1.2.8 ; 1.2.9 /. Ringkonnakohus nõustub apellandi väidega, et AS XXX lepingu järgi oli kohustus järgida metsaseadust ja mitte üle anda lepingu alusel saadud õigusi kolmandatele isikutele ilma müüja kirjaliku loata. Samal ajal jätab kaitsja tähelepanuta maakohtu põhjendused, mille alusel on süüdimõistetud nimelt AR, aga mitte juriidiline isik AS XXX. Selles osas maakohus on põhjendanud oma otsust järgmisel viisil – tema, omades teavet OÜ XXX lepinguga lubatud raiekogustest ja saanud R.R täielikud volitused lepingujärgse raie tegemiseks raimeeste abil, andis raiemeestele korralduse raiuda kuni 700 tm puitu. Raiemeestel, kes said korralduse (nagu nad arvasid) omanikult, pealegi metsnikult, omamata andmeid lepingus näidatud raiemahtudest, polnud põhjust AR korralduste seaduslikkuses kahelda. Seega kasutas AR neid vahenditena. Kohus ei tuvastanud ka, et R.R ja A.R vahel oleks olnud kokkulepe üleraide teostamiseks. A.R pani toime riigile kuuluva metsa ebaseadusliku raide otsese tahtlusega ja omastamise eesmärgil / kd 4 lk 83 /. 10.5 Kaitsja viide sellele, et XXX Kirde regiooni peametsaülema kirjas Ida-Viru Politseiprefektuurile antakse teada, et üleraie sai võimalikuks AR ja AS tööalase lohakuse tõttu ja, et AS XXX on tasunud seoses üleraidega kvartalites XXX ja XXX 79485,6 krooni /apellatsioon, p 1.2.2 ja p 1.2.3/, ei välista AR vastutust vargusekatse eest. Kirjas ei saanudki olla igakülgset informatsiooni asjaolude kohta ja juriidilist hinnangut toimepandule. 10.6 Ei saa pidada oluliseks, et tunnistaja JK on andnud ütlusi, et langil töötav traktorist seletas, et töötab AS XXX tellimisel ja puit kuulub ASile XXX, et tunnistaja KN on tunnistanud, et töö eest traktoriga raielangil maksis AS XXX ja, et AM ja saemeestele maksis AS XXX /apellatsioon, p 1.2.4 ; p 1.2.5 ja p 1.2.6/, kuna keegi ei vaidlusta, et metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 50303009 oli sõlmitud AS XXX ja XXX metskonna vahel /kd 4 lk 76 /. 10.7 Ringkonnakohus, vastuseks apellatsiooni punktidele 1.2.5, 1.2.6 , 1.2.7, 1.2.8, 1.2.9, leiab, et apellant on hinnanud tunnistajate ütlusi valikuliselt, kasutades vaid neid ütlusi, mis õigustavad süüdistatavat AR. Näiteks tunnistaja KN on andnud maakohtu istungil ütlusi, et A.R näitas lanki, kust tuleb metsamaterjal välja vedada tee äärde / kd 3 lk 155 /. 10.8 Tunnistaja AM on samuti andnud ütlusi, et AR pakkus metsatööd ja nad langetasid metsa A.R jaoks, tehes harvendusraiet. AR ütles, et on vaja langetada 700 tm palki. Öeldi, et võtate niipalju, kui võtate, ja kõik. A ja AR käisid vaatamas, kui raie oli pooleli. AR maksis töö eest sularahas /kd 3 lk 160,161,162/. 10.9 Tunnistaja SD on andnud ütlusi, et AR tunneb ta M A kaudu. AR andis dokumendid Metsale, kes oli nende brigadir. S.D kohtuistungil jäi nende ütluste juurde, mis olid antud eeluurimisel /kd 3 lk 81- 84, kd 1 lk 263,264/. 10.10 Tunnistaja HK on maakohtu istungil rääkinud, et täpselt ei mäleta, kas AR käis metsas või mitte. Et AM jutust sai ta aru, et raide tellija oli AR. Kõik raietööd käisid AM kaudu. H.K 10 1-06-4433 nõustus oma eeluurimisel antud ütlustega, et XXX all langi näitas kätte A.R. A.R näitas konkreetselt, kuhu teed sisse lõigata, raie piire jne /kd 3 lk 84-86, kd 1 lk 259,260/. 10.11 Kaitsja viide sellele, et tunnistaja AM maakohtu istungil loobus oma ütlustest, et AR andis raiemeestele korralduse raiuda kuni 700 tm puitu, ei vasta tegelikule / apellatsioon, p 1.5.1/. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu istungil tunnistaja A.M kinnitas, et AR ütles, et maha tuleb võtta 700 tm palki /kd 3 lk 161/. 10.12 Tunnistaja RR tõepoolest ei eita, et tegemist oli AS XXX raielankidega ja, et ta saatis A raha, sest ise elas kaugel, A oli kursusekaaslane ja nõus abistama / mis puudutab apellatsiooni p 1.2.9/. Ringkonnakohus leiab, et samal ajal tuleb arvestada, et R.R on kinnitanud, et järelevalve ta usaldas AR ja see oli lepitud kokku enne raie algust. Koguseisu sai ta teda AS ja AR. Initsiatiiv langi ostmiseks tuli AR ta oli sellest huvitatud. Oli kokkulepe, et AR näitab, kust ja kui palju langetada /kd 3 lk 281- 284/. Kõik need ülaltoodud tunnistajate ütlused täiendavalt kinnitavat AR esitatud süüdistust ja maakohtu järeldust, et nimelt AR oli see isik, kes juhtis kõiki raietöid ja andis tahtlikult korralduse üleraie tegemiseks. 10.13 Ringkonnakohus ei nõustu apellandi arvamusega, et tunnistaja AM ütlused on ebausaldusväärsed, kuna üleraide teostajana esineb A.M huvide konflikt ja ta ei peagi andma ennast süüstavaid ütlusi /apellatsioon, p 1.4 ja p 1.4.1/. Ringkonnakohus märgib, et A.M ütlused on kooskõlas teiste tunnistajate ütlustega, kriminaalasja kogutud muude tõenditega ja seepärast maakohus tegi õige järelduse, et neid ütlusi tuleb arvestada tõendina A.R vastu. 11. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja seisukoht, et A.R on süüdi tunnistatud konkretiseerimata süüdistuses ja et ei ole võimalik aru saada, miks ja milliste konkreetsetele tõenditele toetuvalt on A.R süüdi tunnistatud /apellatsioon, p 1.3/. Ringkonnakohus leiab, et süüdistuses ei peagi olema välja toodud kõik tõendid, mis kinnitavad kahtlustatava süüd. AR esitatud süüdistus on piisavalt arusaadav /kd 4 lk 6,7,8 /. Näiteks süüdistuses on ära näidatud kuriteo toimepanemise viis ja selle kohta öeldud, et AR saadud juhiste ning ettenäitamiste kohaselt teostasid tema poolt eksitusse viidud AM, HK, RS ja SD ajavahemikus veebruarmärts 2003 XXX metskonna kvartalites XXX, XXX ja XXXˇmetsaraiet, ületades kõigis kvartalites olulisel määral tegelikult lubatud raiemahtu. Raietööd olid plaanitud läbi viia ka kvartalitest XXX ja XXX, kuid seda teha siiski ei jõutud, kuna ebaseaduslik raietegevus peatati keskonnametniku poolt / kd 4 lk 6,7/. 11.1 Lähtudes eeltoodust, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega ning prokuröri seisukohaga /ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 4/, et tööde tegemiseks tuli korraldus A.R ja selleks oli kokkulepe AS XXX, et R teeb kõiki töid. AR oli see isik, kes määras, kui palju võis raiuda ja mida võis raiuda. Nimelt tema andis korralduse üleraide tegemiseks ja sellega on tõendatud tema otsene tahtlus /süüteokatse subjektiivne tunnus

§ 199lg 1, § 25 lg 2 mõttes/.

Asjakohane on siin ära märkida prokuröri arvamust, et antud asjas AS XXX oli „tankistfirma“/ ja puudutab apellatsiooni p.1.5.2/. Apellatsioonis toodud väited ei lükka ümber maakohtu järeldust, et AR süü

§ 199lg 1, § 25 lg 2 järgi on tõendatud.

12. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, millises koguses on puid langetatud igas kvartalis ja kui palju nendes on koondatud tee äärde /vastuseks apellatsiooni p 1.5.2 ja p 1.5.3 /. Kõik need kogused on välja toodud nii süüdistuses kui ka maakohtu otsuses / kd 4 lk 76-79 /. 11 1-06-4433 12.1 Kuna ringkonnakohtu istungil süüdistatav AR on vaidlustanud, et raiutav mets oli raieküps ja seepärast mingit kahju keskkonnale ei ole tekitatud, siis sellele on andnud vastuse kannatanu esindaja UL / XXX XXX büroo juhataja /. UL sõnade järgi A.R vaidlustas ainult ühe eralduse ja seepärast ühe eralduse osas tehti uus metsakorraldus ja need andmed on esitatud I astme kohtusse. Ka uute andmete põhjal ei olnud mets raieküps. Metsa korraldab ainult litsentseeritud isik. Seda tegid XXX metsakorraldusega tegelevad isikud /ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 2 /. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; 342 lg 3 p 1; 343 lg 1 ; 344, 345 lg 1,2 ringkonnakohus leiab, esitatud apellatsioon ei kuulu rahuldamisele, otsus muutmisele. Vladimir Rozalka Eeva Levina 12 Mihhail Komtšatnikov