S.i süüdistuses
lg 2 p 4,7,8; § 199 lg 2 p 4; § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 01.02.2008 kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Valeri Arsentjevi ja D. S.i apellatsioonid Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatav Valeri Arsentjev - isikukood 37007103724, VF kodanik, emakeel – vene keel, keskharidusega, ei tööta, elukoht 26. Juuli 1-54 Narva, varem kohtulikult karistatud 3 korral. D. S. – isikukood XXX, kodakondsuseta, emakeel – vene keel, algharidusega, ei tööta, elukoht XXX, kohtulikult karistatud 7 korral. Kaitsjad Igor Belugin, Tatjana Massalina 1-06-8549
S.I süüdimõistmises
§-de 200 lg 2 p 4,7,8 ; 199 lg 2 p 4 ; 121 lg 1 järgi. V.Arsentjevi ja D.S apellatsioonid jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav kaitsja vahendusel esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu 1-06-8549 kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Asjaolud ja menetluse käik. 1. Valeri Arsentjev mõisteti süüdi
lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati 3 (kolme) aastase vangistusega.
06.2004 kohtuotsust, määrati karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati alates vahistamisest so 11.12.2007. 2. D. S. mõisteti süüdi
lg 2 p 4,7,8; § 199 lg 2 p 4; § 121 lg 1 järgi ja karistati: -
lg 2 p 4,7,8, järgi 4 aastat vangistust -
lg 2 p 4 järgi 1 aastase vangistust -
lg 1 järgi 10 kuulise vangistusega
alusel kergema karistuse rangema karistusega katmise teel ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.
Lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, karistusaja algust arvestati alates 02.03.
D. S. mõisteti süüdi peale ülaltoodud tegu veel selles, et 12.09.2005 kella 20.00 paiku õhtul tungis ühiselamus Rakvere tn 91 tuppa nr 86, kus elab A.Mihhalenko ning peksis teda panniga vastu pead ja muid kehaosasid, põhjustades valu. Veel mõisteti D.S süüdi selles, et ta 21.02.2006 , olles alkoholijoobes, ühiselamus XXX linnas peale 8 aastase lapse poolt tema käega löömist, haaras lapse, tõstis pea kohale ja seejärel viskas selili põrandale. Lapsele olid põhjustatud pea põrutus ja verevalumid. Ajavahemikul 01. 10.2005 kuni 02.10.2005 peale ühist alkoholitarvitamist V.S sisenes ühiselamu Rakvere tn 91 tuppa nr 110, kus elas Aleksander Gorškov ning esitas talle põhjendamatuid nõudmisi mingi mobiiltelefoni osas ning peksis A.Gorškovi rusikatega näkku, tekitades näo ja pea vigastusi , samuti lõualuu murru. Need kuriteod kvalifitseeriti
2 1-06-8549 Veel tunnistati V.S süüdi selles, et ta 14.02.2006 ajavahemikul kella 20.00 kuni 23.00 olles, külas Vitali Nikitini juures aadressil Daumanni 18-78 peale ühist alkoholitarbimist omastas salaja mobiiltelefoni „Nokia 6610“ maksumusega 3600 krooni. Antud kuritegu kvalifitseeriti
Veel tunnistati V.S
lg 2 p 4,7,8 järgi selles, et ta 02.03.2006 kella 14.00 paiku ühiselamus Rakvere tn 91 Narvas , toas nr 102, kus elas Sergei Bondarenko, peale ühist alkoholitarbimist nõudis Bondarenkolt raha, kui viimane keeldus, siis peksis kannatanut panniga ja taburetiga, põhjustades põrutushaavad, verevalumid ja ajupõrutuse. Kui Bondarev kaotas teadvuse, siis otsis läbi toa ning omastas pudeli deodoranti maksumusega 13 krooni. Menetlus Viru Ringkonnakohtus
3. Apellant D. S. oma apellatsioonkaebuses ei ole samuti nõus enda süüdimõistmisega
Ka tema olevat peksnud Mihhalenkot seetõttu, et see olevat solvanud nii Karasjovat kui ka mitmeid teisi, kes olevat talle kaevanud Mihhalenko peale. Mihhalenko olevat tunnistajaid Karpini, Lebedevi, Saart hirmutanud ja need olevat seetõttu tunnistanud tema vastu. Midagi Mihhalenko toast tema ei ole võtnud. Palub kergendada karistust, piirduda ärakantud ajaga ja ülejäänud osas määrata katseaeg. Prokurör palus maakohtu otsuse kui seadusliku jätta muutmata. Arsentjev ei ole oma väiteid tunnistajate mõjutamise kohta Mihhalenko poolt millegagi tõendanud. Samuti ei ole alust S. tegude ümberkvalifitseerimiseks kehaliseks väärkohtlemiseks ega karistuse vähendamiseks. Kaitsja T.Massalina palus arvestada, et asjas pole kogutud ühtki tõendit selle kohta, et Arsentjev oleks Mihhalenko toast midagi võtnud, seega ei ole röövimisega, vaid kehalise väärkohtlemisega. Kaitsja I.Belugin juhtis tähelepanu vastuoludele kannatanu Mihhalenko kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlustele. Esialgsetes ütlustes Mihhalenko ei maininud asjade hõivamist, rääkis vaid peksmisest, seega asjade hõivamise jutt tuli hiljem sooviga inkrimineerida peksjatele raskemat paragrahvi. Süüdistatavad palusid oma kaebused rahuldada ning kõik vastuolud Mihhalenko ütlustes tõlgendada nende kasuks ning kvalifitseerida Mihhalenko peksmine kehaliseks väärkohtlemiseks. Viru Ringkonnakohtu seisukoht 3 1-06-8549 Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad, prokuröri ning tutvunud kriminaaltoimikuga, leidis, et apellatsioonide rahuldamiseks ei ole alust. Kogu vaidlus seisneb A.Mihhalenko suhtes röövimise toimepanemise tõendatuses ning võimalikes vastuoludes kannatanu A.Mihhalenko ning tunnistaja S.Lebedeva ütlustes. Maakohus on hinnanud A.Mihhalenko ütlusi ning leidnud, et tema poolt kohtuistungil antud ütlused on tõesed ning samu ütlusi on ta korduvalt andnud ka kohtueelses menetluses ning nendega on tõendatud tema poole mainitud esemete hõivamise süüdistatavate poolt. A.Mihhalenko ütlusi esemete hõivamise kohta kinnitab kohtuistungil ka tunnistaja S.Lebedeva, kes on andnud taolisi ütlusi ka kohtueelse uurimise käigus. A.Mihhalenko peksmise fakti mõlema süüdistatava poolt vaidlust ei ole. Ringkonnakohus veendus tunnistaja S.Lebedeva ütlustes kohtuistungil ( tl. 226) ristküsitluse käigus, et viimane kinnitas, et ta nägi, kuidas Arsentjev võttis laualt viina ja raha. Kohtuistungil oli ristküsitluse käigus avaldatud ka tema ütlused vastastamisel , kus ta kinnitas sama. Ringkonnakohus ei leia vastuolusid kannatanu A.Mihhalenko ütlustes. Peale kohtuistungil antud ütluste avaldati istungil ristküsitluse käigus tema esmased ütlused tl. 73 I köitest. Antud ütlustest nähtub, et A.Mihhalenko kuulati üle 13.09.2005, see tähendab samal päeval, kui ta peatraumadega hospitaliseeriti ning esmane ülekuulamine toimus haiglas, nagu nähtub istungil avaldatud meditsiinidokumentatsioonist tl. 189-190 I kd, viibis kannatanu seoses traumadega haiglas kuni 06.10.2005. Esmasel ülekuulamisel ei olnud menetlustoimingut läbiviiva isiku poolt esitatud küsimusi esemete hõivamise kohta ning A.Mihhalenko ise üksikasjalikke ütlusi ei andnud, mis on seletatav tema tervisliku seisundiga. Peale tervenemist järgnevatel ülekuulamistel on ta andnud üksikasjalikke ütlusi ning jäänud nende juurde ka kohtus. Seega ei saa rääkida vasturääkivustest tema ütlustes, kuna küsimust asjade hõivamise kohta ei olnud talle esitatud . Ei oma tähtsust, kumb süüdistatavatest millise asja võttis, sest tegu on grupilise ja kooskõlastatud tegevusega. Seega ei ole alust V.Arsentjevi ja D.S. tegu kannatanu A.Mihhalenko suhtes ümber kvalifitseerida
MS §-dest 337 lg 1 p 1; 343 lg 1; 344; 345. Eeva Levina Maarika Kuusk 4 Mihhail Komtšatnikov
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.