← Eesti

1-07-14660\8

Obsah (7)§ 1043§ 127§ 128§ 130§ 137§ 65§ 1045

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2008 Rapla Kriminaalasja number 1-07-14660 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kriminaalasi

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise eesmärk on

§ 127

lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud.

§ 128

lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega tulevikus kantavaid kulusid.

§ 130

lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud.

§ 137

lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb

§ 65

lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Süüdistatavate tegu ja selle teo õigusvastasus Kohtuistungil leidis tõendamist, et süüdistatavad on toime pannud KarS § 263 p-de 1 ja 4 alusel kvalifitseeritava kuriteo. Raske avaliku korra rikkumine päädis sellega, et süüdistatavad peksid kannatanut rusikate ja jalgadega näkku, mille tagajärjel purunesid kannatanul neli ülemist esihammast (kaotatud hambad d11, d12, murdunud hammas d21 ja vigastatud hammas d22) ning peksmise tagajärjed olid niivõrd rängad, et kannatanule tekitati pöördumatu tervisekahjustus kuna hambad tagasi ei kasva.

§ 1045

lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanule tekitatud kahju on tõendatud järgmiste tõenditega: 1. ülemise hambarea ajutise osaproteesi paigaldamisega seotud kulutused summas 7500,00 krooni. Kuna ilma esihammasteta ei olnud kannatanul võimalik süüa ja jätkata oma igapäevast tööd õpetajana, siis oli kulutuste tegemine ülemise hambarea ajutise osaproteesi paigaldamiseks hädavajalik. OÜ Dr Valdur Viikmann poolt 29.11.2006.a. esitatud väljavõttega haigusloost koos osutatud protseduuride kalkulatsiooniga loeb kohus tuvastatuks, et ajutise osaproteesi paigaldamise kulud on 7575.- krooni. Kulutuste kandmine tõendatud arve 29.11.2006; 2. Märjamaal 01.12.2006.a., 13.12.2006.a. ja 20.12.2006.a. kantud kulutused hambaravile kokku summas 930 krooni. Kulutuste kandmine tõendatud kviitungitega 409 01.12.2006, nr 424 13.12.2006, nr 438 20.12.2006; 3. muud kuni ajavahemikuni detsember 2006.a. kantud kulutused kokku summas 4055,00 krooni - sõit Vigalast – Rapla kiirabisse esmaabi saamiseks ja tagasi (94 km). Sõidukulu arvestamisel on põhjendatult lähtutud kohaliku vallavalitsuse poolt kehtestatud sõidukulude hüvitise määrast arvestusega 1 km maksumus on 2,00 krooni. Sõidukulu maksumus kokku 188 krooni; ekspertiisi tasu Rapla haiglas 25 krooni. Tõendatud visiiditasu arvega 22.10.2006; rikutud riiete maksumus 2000 krooni. Tõendatud arvetega 10.04.2007, 18.12.2006, 21.12.2006; sõidukulud Vana-Vigalast Tallinna Kaarli pst 8 (185

  1. km)hambaarst dr Valdur Viikmanni juurde seoses ajutise osaproteesi valmistamisega 08.11.2006.a., 17.11.2006.a., 22.11.2006.a., 29.11.2006.a. kokku summas 1480 krooni ja 3 korral sõidukulud töökohalt xxx koolist hambaarsti juurde Märjamaale ja tagasi Vigala (141
  2. km)kokku summas 282 krooni ning ühel korral sõidukulu Vigalast Märjamaale ja tagasi (40
  3. km)kokku summas 80 krooni. Sõidukulu arvestamisel on lähtutud põhjendatult kohaliku vallavalitsuse poolt kehtestatud sõidukulude hüvitise määrast arvestusega 1 km maksumus on 2,00 krooni (näiteks Vabariigi Valitsuse 14.juuli 2006.a. määruse nr 164 „ Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad” kohaselt makstakse 1 km eest 4,00 krooni); Punktides 1, 2 ja 3 toodud kulutused summas 12 495 krooni on süüdistatavad kannatanule tasunud käesoleva kohtuistungi toimumise ajaks. 4. kulutused hambaravile 2007.aastal kokku summas 4340 krooni. Diagnostika 28.06.2007.a. ja 19.09.2007.a. hambaarsti juures maksumusega 2880 krooni on tõendatud arvetega 28.06.2007, 19.09.2007. Hügienisti juurde visiidid 10.10.2007.a ja 31.10.2007.a., millega seoses on kantud kulutusi kokku summas 1460 krooni, mis on tõendatud arvetega 10.10.2007, 31.10.2007; 5. sõidukulud Vana-Vigalast Tallinna Kaarli pst 8 (185
  4. km)hambaarst juurde 28.06.2007.a., 19.09.2007.a., 10.10.2007.a., 31.10.2007.a. kokku summas 1480 krooni. Sõidukulu on arvestamisel on põhjendatult lähtutud kohaliku vallavalitsuse poolt kehtestatud sõidukulude hüvitise määrast arvestusega 1 km maksumus on 2,00 krooni 6. Mälumisfunktsiooni taastamiseks tänapäevasel tasemel tuleb kannatanul teha uusi täiendavaid kulutusi summas 325 100 krooni hambaravile lisaks nendele, mis kannatanul seni tekkinud ja mille süüdistatavad on 12 495 krooni suuruses summas hüvitanud. Ravi eesmärgiks on loobuda ülalõua ülemisest plaatproteesist, sest selline konstruktsioon vigastab hambaid, halvendab suuhügieeni ning põhjustab luu reorptsiooni. Ülekoormuse tõttu on kannatanu hambad d 14,13,23,24 võtnud vestibulaarse kalde. Ravi eesmärgiks on taastada kannatanu hammaskonna funktsioon ja esteetika. Kannatanu on pöördunud pärast murdunud hamba d21 ja vigastatud hamba d22 ning hammaste d36, d45 eemaldamist ja haavade paranemist OÜ Dr. Valdur Viikmann, poole proteesimise raviplaani ja hinnakalkulatsiooni saamiseks. Hambaarst dr Liskmanni poolt koostatud raviplaaniga loeb kohus tuvastatuks, et arvestades olemasolevat situatsiooni - suur arv puuduvaid hambaid üle 50% normaalsest tasemest, ulatuslik horisontaalne luukadu, hammaste kalded, patsiendi noor iga, on otstarbekas kasutada hammaskonna taastamiseks suust mitte-eemaldatavat lahendust. Raviplaan eeldab ka tagumiste hammaste taastamist, kuna esihammaste taastamise eelduseks on mälumiskoormuse jaotus tagumistele hammastele. Ilma tagumisi hambaid taastamata ei ole võimalik taastada esihambaid. Suust mitte-eemaldatava proteesi ravivõimaluse põhjalik kirjeldus on toodud ära raviplaanis ja maksumus 28.09.2007.a. koostatud hinnakalkulatsioonis. Ravi orienteeruvaks kestuseks on 10-22 kuud sõltuvalt operatsioonide arvust ja kogu maksumuseks on 325 100, 00 krooni. Seega tekitatud kahju suurus kokku on 343 405,00 (kolmsada nelikümmend kolm tuhat nelisada viis) krooni, millest süüdistatavad on kannatanule hüvitanud 12 495,00 krooni suuruse summa. Põhjuslik seos süüdistatavate teo ja kahju vahel

§ 127

lg 4 mõtte kohaselt on süüdistatavate kuriteo ja kannatanul tekkinud kahju vahel ilmne põhjuslik seos. Kahjulik tagajärg kannatanule ei oleks saabunud kui süüdistatavad poleks peksnud kannatanut rusikate ja jalgadega näkku, mille tulemusel tekitati kannatanule pöördumatu tervisekahjustus. Seega süüdistatavate tegu on kahju otseseks põhjuseks. Kuriteo tagajärjel tekitatud tervisekahjustuse tõttu ei saa kannatanu tänaseni süüa tahkeid toite, häiritud on tema igapäevane töö õpetajana artikulatsiooni probleemide tõttu ja ta pidi loobuma aastaid kestnud koorilaulu harrastusest. Süüdistatavate vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdsitatavad on süüvõimelised. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine, kuna süüdistatavate poolt toime pandud kuriteo tagajärjel on kannatanu tervis jäädavalt kahjustatud, häiritud on töötegemine, langenud on elukvaliteet. Kannatanul on õigus saada kvaliteetset ravi ning see ravi ei pea olema kõige odavam. Põhjendatud on ka kannatanu kulud õigusabile summas 10 620.- kr. Kulud on tõendatud arvega 11.07.2007, maksekorraldusega 11.07.2007, arvega 15.01.2008, kviitungiga 15.01.2008. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele kannatanu poolt kantud õigusabikulud. Süüdistatavate E.R ja J.R karistamise aluseks on nende süü. Süüdistatavate E.R ja J.R karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 järgi on osaliselt tekitatud kahjude hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad KarS § 58 järgi. Süüdistatav E.R on varem karistatud kriminaalkorras KrK § 195 lg 2 järgi, mis näitab, et valib asja lahendamiseks vägivalla. Kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju on suur. Seega ei ole põhjendatud E.R karistada rahalise karistusega. Lähtudes eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et süüdistatavat E.R tuleb karistada vangistusega sanktsioonis ettenähtud keskmisest karistusest madalamas määras. Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kohtualuse E.R isikut, leiab, et vangistuse ärakandmine E.R poolt ei ole otstarbekas ning tema suhtes jäetakse karistus täielikult tingimisi kohaldamata KarS § 74 järgi. E.R on olemas kindel elu- ja töökoht. Süüdistatav J.R on varem karistamata. Kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju on suur. Seega ei ole põhjendatud J.R karistada rahalise karistusega. Lähtudes eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et süüdistatavat J.R tuleb karistada vangistusega sanktsioonis ettenähtud keskmisest karistusest madalamas määras. Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kohtualuse J.R isikut, leiab, et vangistuse ärakandmine J.R poolt ei ole otstarbekas ning tema suhtes jäetakse karistus täielikult tingimisi kohaldamata KarS § 74 järgi. J.R on olemas kindel elu- ja töökoht. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat N.Suvorovale õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumine 1530.- kr; kohtulikus kriminaalmenetluses osalemine 2550.- kr. Kokku 4080.- kr, millele lisandub käibemaks 18%, so 734,40 kr. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat E.Jundasele õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumine 1530.- kr; kohtulikus kriminaalmenetluses osalemine 2550.- kr. Kokku 4080.- kr, millele lisandub käibemaks 18%, so 734,40 kr. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.