sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise eesmärk on
lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud.
lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamisega tulevikus kantavaid kulusid.
lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud.
lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb
lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Süüdistatavate tegu ja selle teo õigusvastasus Kohtuistungil leidis tõendamist, et süüdistatavad on toime pannud KarS § 263 p-de 1 ja 4 alusel kvalifitseeritava kuriteo. Raske avaliku korra rikkumine päädis sellega, et süüdistatavad peksid kannatanut rusikate ja jalgadega näkku, mille tagajärjel purunesid kannatanul neli ülemist esihammast (kaotatud hambad d11, d12, murdunud hammas d21 ja vigastatud hammas d22) ning peksmise tagajärjed olid niivõrd rängad, et kannatanule tekitati pöördumatu tervisekahjustus kuna hambad tagasi ei kasva.
lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanule tekitatud kahju on tõendatud järgmiste tõenditega: 1. ülemise hambarea ajutise osaproteesi paigaldamisega seotud kulutused summas 7500,00 krooni. Kuna ilma esihammasteta ei olnud kannatanul võimalik süüa ja jätkata oma igapäevast tööd õpetajana, siis oli kulutuste tegemine ülemise hambarea ajutise osaproteesi paigaldamiseks hädavajalik. OÜ Dr Valdur Viikmann poolt 29.11.2006.a. esitatud väljavõttega haigusloost koos osutatud protseduuride kalkulatsiooniga loeb kohus tuvastatuks, et ajutise osaproteesi paigaldamise kulud on 7575.- krooni. Kulutuste kandmine tõendatud arve 29.11.2006; 2. Märjamaal 01.12.2006.a., 13.12.2006.a. ja 20.12.2006.a. kantud kulutused hambaravile kokku summas 930 krooni. Kulutuste kandmine tõendatud kviitungitega 409 01.12.2006, nr 424 13.12.2006, nr 438 20.12.2006; 3. muud kuni ajavahemikuni detsember 2006.a. kantud kulutused kokku summas 4055,00 krooni - sõit Vigalast – Rapla kiirabisse esmaabi saamiseks ja tagasi (94 km). Sõidukulu arvestamisel on põhjendatult lähtutud kohaliku vallavalitsuse poolt kehtestatud sõidukulude hüvitise määrast arvestusega 1 km maksumus on 2,00 krooni. Sõidukulu maksumus kokku 188 krooni; ekspertiisi tasu Rapla haiglas 25 krooni. Tõendatud visiiditasu arvega 22.10.2006; rikutud riiete maksumus 2000 krooni. Tõendatud arvetega 10.04.2007, 18.12.2006, 21.12.2006; sõidukulud Vana-Vigalast Tallinna Kaarli pst 8 (185
lg 4 mõtte kohaselt on süüdistatavate kuriteo ja kannatanul tekkinud kahju vahel ilmne põhjuslik seos. Kahjulik tagajärg kannatanule ei oleks saabunud kui süüdistatavad poleks peksnud kannatanut rusikate ja jalgadega näkku, mille tulemusel tekitati kannatanule pöördumatu tervisekahjustus. Seega süüdistatavate tegu on kahju otseseks põhjuseks. Kuriteo tagajärjel tekitatud tervisekahjustuse tõttu ei saa kannatanu tänaseni süüa tahkeid toite, häiritud on tema igapäevane töö õpetajana artikulatsiooni probleemide tõttu ja ta pidi loobuma aastaid kestnud koorilaulu harrastusest. Süüdistatavate vastutust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdsitatavad on süüvõimelised. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine, kuna süüdistatavate poolt toime pandud kuriteo tagajärjel on kannatanu tervis jäädavalt kahjustatud, häiritud on töötegemine, langenud on elukvaliteet. Kannatanul on õigus saada kvaliteetset ravi ning see ravi ei pea olema kõige odavam. Põhjendatud on ka kannatanu kulud õigusabile summas 10 620.- kr. Kulud on tõendatud arvega 11.07.2007, maksekorraldusega 11.07.2007, arvega 15.01.2008, kviitungiga 15.01.2008. Süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele kannatanu poolt kantud õigusabikulud. Süüdistatavate E.R ja J.R karistamise aluseks on nende süü. Süüdistatavate E.R ja J.R karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 järgi on osaliselt tekitatud kahjude hüvitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad KarS § 58 järgi. Süüdistatav E.R on varem karistatud kriminaalkorras KrK § 195 lg 2 järgi, mis näitab, et valib asja lahendamiseks vägivalla. Kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju on suur. Seega ei ole põhjendatud E.R karistada rahalise karistusega. Lähtudes eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et süüdistatavat E.R tuleb karistada vangistusega sanktsioonis ettenähtud keskmisest karistusest madalamas määras. Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kohtualuse E.R isikut, leiab, et vangistuse ärakandmine E.R poolt ei ole otstarbekas ning tema suhtes jäetakse karistus täielikult tingimisi kohaldamata KarS § 74 järgi. E.R on olemas kindel elu- ja töökoht. Süüdistatav J.R on varem karistamata. Kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju on suur. Seega ei ole põhjendatud J.R karistada rahalise karistusega. Lähtudes eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et süüdistatavat J.R tuleb karistada vangistusega sanktsioonis ettenähtud keskmisest karistusest madalamas määras. Kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kohtualuse J.R isikut, leiab, et vangistuse ärakandmine J.R poolt ei ole otstarbekas ning tema suhtes jäetakse karistus täielikult tingimisi kohaldamata KarS § 74 järgi. J.R on olemas kindel elu- ja töökoht. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat N.Suvorovale õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumine 1530.- kr; kohtulikus kriminaalmenetluses osalemine 2550.- kr. Kokku 4080.- kr, millele lisandub käibemaks 18%, so 734,40 kr. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat E.Jundasele õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumine 1530.- kr; kohtulikus kriminaalmenetluses osalemine 2550.- kr. Kokku 4080.- kr, millele lisandub käibemaks 18%, so 734,40 kr. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.