järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav J.K elukoht: XXX isikukood: XXXXXXXXXXX, töökoht: OÜ YYY Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud XXX Kaitsja vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.K
järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
alusel jätta vangistus J.K i suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.K ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulisel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda J.K katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: -elada oma alalises elukohas aadressil: XXX; -ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; -saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; -saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja. Võru talitusel määrata nimeliselt
lg 1 alusel lisakaristusena võtta J.K ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Välja mõista J.K ilt sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, so 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874) Tõkend, elukohast lahkumise keeld, kohtuotsuse jõustumisel tühistada. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.K ilt kohtukuluna kaitsjatasu 643 (kuussada nelikümmend kolm) krooni 10 senti (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumber 2800049874). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik J.K it süüdistatakse selles, et tema olles 26.10.2006a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega
järgi karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tingimisi vangistusega 1 kuu katseaeg 18 kuud, juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuud, juhtis 29.mail 2008a. kella 23.30 ajal XXX.kilomeetril mootorsõidukit BMW 320 registreerimismärgiga XXX alkoholijoobeseisundis (0,83 mg/l). Antud teoga rikkus J.K Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobe seisundis. Seega pani J.K toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo - mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, kes on varem karistatud sellise teo eest. Prokurör nõuab kohtus J.K i süüditunnistamist
järgi ning karistamist 2 -kuulise vangistusega.
alusel jätta vangistus J.K i suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.K ei pane 18- kuulisel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda J.K katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
lg 1 alusel lisakaristusena võtta J.K ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Kohtu seisukoht Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe sõlmimine kriminaalasjas on toimunud vastavalt kehtivale seadusandlusele ning vastab süüdistatava tahtele. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavat on võimalik karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav pani toime II astme kuriteo ja seega tuleb temalt välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtukuluna lisaks sundrahale kaitsjatasu 643.10 krooni. Kohus teeb otsuse juhindudes KrMS §-dest 306, 311, 248 lg 1 p 4, 249 ja 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.