1-08-923\12

1-08-923 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.08.2008.a. , Jõhvis Kriminaalasja number 1-08-923 Kohtukoosseis Eesistuja Eeva Levina, liikmed Maarika Kuusk, Vladimir Rozalka Kohtuistungi sekretär Mare Kannikka-Sibrits Tõlk Valentina Mihelson Kriminaalasi I.D i süüditunnistamises KarS § 121 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 07.05.2008 otsus Apellatsiooni esitaja I.D Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav I.D , sünd. XX.XX.XXXX.a, isikukood XXXXXXXXXXXX, emakeel XXX, XXX,XXX, XXX, elukoht XXX, varem kohtulikult karistatud X korral. Kaitsja Vandeadvokaat Igor Belugin RESOLUTSIOON Tühistada Viru Maakohtu 07.05.2008 otsus I.D ile mõistetud karistuse ja liitkaristuse osas. Mõista I.D ile karistuseks KarS § 121 järgi rahaline karistus 450 päevamäära ulatuses, mida vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks jääb rahaline karistus 300 päevamäära. Arvestades vahi alla viibitud aega-

1. maist 2008 kuni 14.08.2008, see on 100 päeva, lugeda karistus kantuks ning I.D vabastada vahi alt. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav kaitsja vahendusel esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Asjaolud ja menetluse käik.
2. I.D mõisteti süüdi KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda 2 (kahe) kuulise vangistusega. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 (üks) kuu 10 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 liideti mõistetud karistusele Narva Linnakohtu 15.10.2004.a kohtuotsusega mõistetud karistus 1 (üks) aasta 4 kuud 4 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõisteti I.D ile 1 (üks) aasta 5 kuud 14 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 07.maist 2008.a.
3. I.D mõisteti süüdi selles, et 12.10.2007.a kella 23 paiku, olles XXX maja juures, tekkinud vaenu pinnal lõi kannatanut ta P.S näoga vastu oma jalga, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused peanaha piirkonnas. Menetlus Viru Ringkonnakohtus
4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I.D .
5. Apellant leiab, et maakohus ei ole arvestanud antud asja kõiki nüansse. Ta oli küll varem kohtulikult karistatud, kuid ta ei rikkunud kontrollnõudeid, täitis neid korralikult. Seadis korda oma pereelu. Augustis sünnib poeg ja ta soovib aidata oma elukaaslast lapse kasvatamisel. Apellant selgitab, et kannatanu lõi tema sissekäigu uksetelefoniga välisust ja lõhkus ära uksetelefoni. Apellant kutsus noormehi korrale, millele kannatanu vastas jämedalt ning provotseeris sellega apellanti teda lööma. I.D il ei olnud enne mõtteski seda teha. Lähtudes eeltoodust palub apellant tühistada Viru Maakohtu otsus ning mõista kergem karistus.
6. Kohtuistungil jäi apellant oma kaebuse juurde ning palus arvestada kannatanu käitumist, kes lõhkus ust , kannatanule ei ole tekitatud olulisi kehavigastusi, tema lõi vaid ühe korra ning pärast seda leppis kannatanuga ära.
7. Prokurör palus maakohtu otsuse kui seadusliku jätta muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.
8. Kaitsja palus arvestada kergendava asjaoluna kannatanu enda õigusvastast käitumist, samuti seda, et süüdistatav ei ole kunagi oma süüd eitanud ning on seda tunnistanud ning ka süüdistatava ning kannatanu leppimist. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud kriminaalasjaga, tuli ringkonnakohus järeldusele, et maakohus ei ole pööranud üldse tähelepanu kannatanu P.S käitumisele enne vägivalla tarvitamist süüdistatava poolt. Kannatanu ei eita, et konflikt süüdistatavaga sai alguse tema käitumisest. Nimelt asjaolust, et ta hakkas taguma välisukse, mis korralikult ei sulgunud, fonolukku. Ka tunnistaja A.R kinnitab, et P.S hakkas fonolukku taguma ning tema palus seda mitte puutuda. Seega tuleb arvestada kannatanu enda õigusvastast käitumist. I.D , kes oli selle trepikoja elanik , omas õigust takistada maja ühisvara lõhkumist. Kuigi antud asjaolu ei õigusta vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes, annab see siiski tunnistust sellest, et konfliktsituatsiooni algataja oli kannatanu. I.D lõi kannatanut vaid ühe korra, ka see tõendab , et mingit kannatanu peksmise tahtlust I.D il ei olnud, oli soov vaid lõpetada ukse fonoluku lõhkumine. Ülaltoodu alusel jõudis ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule järeldusele, et I.D i võib karistada alternatiivse , see on rahalise karistusega. Maakohtu väited rahalise karistuse mõistmise mitteotstarbekuse kohta põhjusel et - süüdistatav alaliselt ei tööta, alalist sissetulekuallikat ei oma - ei saa olla määravad reaalse vangistuse mõistmiseks. Ka maakohtu otsuses toodud asjaolu põhjendamaks reaalset vangistust, - et süüdistatav pani uue kuriteo toime vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamise ajal- ei saa olla kaalukaks põhjenduseks, sest vastavalt KarS § 76 lg 6 liidetakse kandmata jäänud karistus vaid juhul ,kui uue kuriteo eest mõistetakse vangistus. KarS § 121 sanktsioon lubab mõista ka rahalise karistuse. Seega, arvestades , et antud kuriteoga mingeid tõsiseid tagajärgi ei põhjustatud ning kannatanu enda õigusvastast käitumist võib I.D ile mõista rahalise karistuse 450 päevamäära ulatuses. Arvestades lühimenetluse sätteid, tuleb karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks jääb rahaline karistus 300 päevamäära ulatuses. I.D on viibinud vahi all alates 07.05.2008 kuni 14.08.2008, see on 100 päeva. Vastavalt KarS § 70 lg 2 rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning rahaline karistus tuleb lugeda kantuks vahi all viibitud ajaga. Kohus juhindub KrMS § -dest 337 lg 1 p 4 ; 340 lg 2 p 4 ; 343; 344 E.Levina M.Kuusk V.Rozalka