← Eesti

1-08-8140/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.mai 2009.a. Võrus Kohtuasja number 1-08-8140 Täitmiskohtunik Kohtunik Kersti Vosman Istungisekretär Annika Savimägi Kohtuasi Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse erakorralise ettekande, milles taotletakse R.T le, isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXX XXX, Tartu Maakohtu 17.juuni 2008.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist, läbivaatamine Istungil osalenud isikud Prokurör Terje Aleksašin Süüdimõistetu R.T Kriminaalhooldusametnik Kätlin Kelner RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 69, 432 lg 3 kohus määras: pöörata R.T le Tartu Maakohtu 17.juuni 2008.a. otsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistuse kandmata osa – 66 (kuuskümmend kuus) päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmist arvestada R.T vanglasse saabumisest. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 17.06.2008.a. kokkuleppemenetluses tehtud otsusega kriminaalasjas nr 1-08-8140 tunnistati R.T süüdi KarS § 424,329 järgi ning karistati kahe kuulise vangistusega . KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.01.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kahe kuu pikkuse vangistuse võrra ja mõistis R.T liitkaristuseks kolm kuud vangistust, asendades selle KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel 180 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 31.detsember 2008.a.. 27.jaanuaril 2009.a. arutas kohus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse erakorralist ettekannet. Ettekandest ja sellele lisatud materjalidest nähtus, et R.T ei olnud 31.detsembriks 2008.a. teostanud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata R.T le Tartu Maakohtu 17.06.2008.a. otsusega mõistetud karistus - kolm kuud vangistust täitmisele. Kohus, kuulanud ära prokuröri , kes pidas võinalikuks R.T le üldkasuliku töö teostamiseks antud aja pikendamist tuginedes objektiivsetele asjaoludele ja KarS § 69 sätetele, arvamuse, arvestades, et nähtuvalt esitatud haiguslehtedest oli R.T periooditi haiguslehel, ilmastikuolusid, mis ei võimaldanud igasugust üldkasulikku tööd teha , ei pööranud R.T le Tartu Maakohtu 17.06.2008.a. otsusega karistuseks mõistetud kolme kuulist vangistust täitmisele ja arvestades R.T lubadust teostada üldkasulik töö kolme kuu jooksul, andis talle võimaluse Tartu Maakohtu 17.06.2008.a. otsusega määratud 180 tunni üldkasuliku töö teostamiseks hiljemalt 01.maiks 2009.a. 27.04.2009.a. saabus kohtusse uus Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse erakorraline ettekanne, milles märgitakse, et 20.aprilliks 2009 on R.T poolt sooritatud 48 ÜKT tundi 180-st. Kohtuotsusega määrati, et R.T peab üldkasuliku töö teostamise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.

  1. aprillil 2009 R.T kriminaalhooldusametniku juurde ei ilmunud, ega teinud seda ka 16.aprillil
  2. Üldkasuliku töö tunde sooritas ta ajavahemikus 14.03.2009 kuni 29.03.
  3. Tema ülesandeks oli puude lõhkumine ja riita panemine, millise töö juhendaja sõnul sooritas R.T väga hästi. Juhendaja A.T on R.T le kätte näidanud objektid , mis on vaja korda teha, kuid 20.04.2009.a. seisuga ei ole R.T objektide korrastustöid alustanud. Juhendaja A.T on ka ise R.T ga telefoni teel ühendust võtnud, kuid R.T on andnud katteta lubadusi. Et alustab homsest ÜKT teostamisega. Eeltoodut arvestades teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata R.T karistus sooritamata ÜKT tundide osas ( 132 ÜKT tundi) täitmisele. R.T palub pikendada talle üldkasuliku töö tegemiseks antud aega ühe nädala võrra, selgitades, et ta ei saanud tööd teha, kuna lumi oli maas ja tööd ei olnud, ka ei antud talle saagi, ka oli ta vahepeal kaks nädalat haige, arsti juures ei käinud, kuna ei tööta. KarS § 69 lg 6 sätestatu kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. . Kohtunik, kuulanud ära kriminaalhooldusametniku ja prokuröri arvamuse, kes leiab, et kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes väljendatud taotlus R.T le mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna R.T le on juba kaks korda antud võimalus vanglasse mitte sattuda – esimest korda kui tema liitkaristus asendati ÜKT-ga ja teine kord kui kohus pikendas üldkasuliku töö tegemiseks määratud aega 3 kuu võrra , on seisukohal, et R.T le Tartu Maakohtu 17.
  4. 2008.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa tuleb pöörata täitmisele. R.T selgitus üldkasuliku töö teostamata jätmise kohta määratud tähtajaks ei ole tõsiselt võetav. Enda väidetavalt kahe nädala pikkuse haiguse kohta ei ole R.T l esitada ühtegi 2

(3)objektiivset tõendit. R.T möönis ka ise, et tema selgitus lume ja talle töö mittevõimaldamise kohta käis varasema perioodi kohta. Kohtul ei ole alustkahelda kriminaalhooldusametniku selgitustes, mille kohaselt R.T l olid teada objektid, kus tööd teostada. Et R.T on üheksa kuuga suutnud teostada vaid 48 üldkasuliku töö tundi ei pea kohus reaalseks tema lubadust ühe nädalaga tunnid ära teha, kui talle see võimalus antaks. Ka märgib kohus, et nähtuvalt üldkasuliku töö tundide arvestuslehest ei ole R.T pärast 29.03.2009.a. teostanud juurde ühtegi üldkasuliku töö tundi, kuigi oli teadlik lähenevast tähtajast, milleks oli 01.mai 2009. Lisaks sellele ei ilmunud ta enam aprillis kriminaalhooldusametniku juurde, kuigi oli allutatud käitumiskontrollile. 180 tunnist üldkasulikust tööst on R.T teostanud 48 tundi mis ümberarvutatult vastab 24 päevale vangistusele. Seega on R.T kandmata karistus kuuskümmend kuus päeva vangistust, mille kohus pöörab täitmisele. Kersti Vosman Kohtunik. 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.