← Eesti

1-07-10183/14

Obsah (5)§ 76§ 424§ 238§ 65§ 200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2009.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-07-10183 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekre

§ 76

lg 4 alusel allutada AV katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on AV kohustatud täitma

§-s 75 lg 1 ja lg 2 sätestatud kontrollnõuded ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 7) mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja nõusolekuta; 8) otsida endale töökoht 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; 9) osaleda mõnes kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis; 10) alluda elektroonilisele valvele 4 (nelja) kuu jooksul alates elektroonilise valve seadme süüdimõistetu keha külge kinnitamisest. AV katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. AV vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Käesolev määrus viivitamatult kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, Tartu Vanglale, Tartu Vangla Tartu Kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud AV on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09.01.2008.a. otsusega

§ 424

järgi ja karistatud 3-kuulise vangistusega.

§ 238

lg 2 alusel on mõistetud karistust vähendatud 1/3 võrra ja mõistetud karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel on karistust suurendatud Tartu Maakohtu 03.01.2007.a.

poolt

§ 200

lg 2 p-de 7, 8, 9, 10 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on loetud 3 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistusaja algust on loetud alates AV vanglasse saabumisest. AV kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 12.02.2008.a. ja lõpp 08.04.2011.a. 04.09.2009.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud materjalid otsustamaks AV vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu AV palub ennast vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör leiab, et AV võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu põhjendused Vastavalt

§-le 76 lg 2 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

§ 76

lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Tartu Vanglast iseloomustatakse AV küllaltki positiivselt. Kinnipeetav on vangistuse ajal 2aastasest keevitajate kursusest läbinud 1 aasta. Tema suhtumine haridusse ja enesetäiendamisse on positiivne. Ta on osalenud keevitajate kursustel ja lubatud tööle väljaspool vanglat. Negatiivne on see, et kriminaalhooldusel olles pani AV toime uue kuriteo. Joobes suureneb isiku mõjutatavus ning impulsiivne tagajärgedega mittearvestav käitumine. Kainena on ta võimeline analüüsima oma käitumist. 2

(3)Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna arvamuses nõustutakse AV ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. AV on peale vabanemist võimalik asuda elama vanemate juurde aadressil XXX. Talu kuulub OÜ-le XXX mille juhatuse liige A.V on kinnitanud nõusolekut AV elama asumiseks tallu koos elektroonilise valve kohaldamisega. Elukoht on selleks sobiv. Olemas on kirjalik nõusolek kinnipeetava emalt, isalt ja elamispinnale sisse kirjutatud õelt. Elektroonilise järelevalve pikkuseks võiks olla neli kuud. AS XXX 26.06.2009.a. teatise kohaselt garanteeritakse AV vabanemise korral keevitajana. töökoht Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et AV võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu AV on käesolevaks ajaks muuhulgas ka esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas

§-st 76 lg 2 p 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu enda väitel, mida kinnitab ka kriminaalhooldusosakonna arvamus, on AV peale vabanemist võimalik asuda elama vanemate juurde aadressile XXX. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses on kinnitatud ka elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust. Seega on kohtul alust arvata, et süüdimõistetul on peale vabanemist kindel elukoht olemas ja seal on olemas tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. AV on küll varem katseaja kestel toime pannud uue kuriteo, kuid see asjaolu kohtu arvates käesoleval juhul ei välista AV tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tegemist on olnud täiesti eriliigiliste kuritegudega. AV iseloomustavad positiivselt asjaolud, et teda ei ole karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud, ta on omandanud eraiala ja osalenud tööhõives. Ka on tulevane tööandja kinnitanud oma nõusolekut AV tööleasumiseks. AV on perekonna toetus. Kõik need asjaolud kahtlemata peaksid soodustama AV edasist õiguskuulekat käitumist.

§ 76

lg 4 kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustusi sh kohustus alluda elektroonilisele valvele tähtaja jooksul, nagu on selleks ettepaneku teinud kriminaalhooldusosakond. Kohtunik Rita Kulberg 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.